Obsah (6)

§ 5§ 405§ 173§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2019. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-125112 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Uus tn 1

) § 230 lg 1 sätestatust pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. 13. Tulenevalt

§ 5

lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu arved ja väljavõtte kostjale arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. 3

1. Hageja vähendas nõuet 130,73 euro võrra. Hageja poolt esitatud väljavõtte kohaselt on jaanuar
2. a – detsember
3. a ajavahemiku eest võlg 1 427, 24 eurot. Hageja on esitanud nimetatud ajavahemiku eest kostjale arveid summas 2 528,15 eurot, millest kostja on tasunud 1 100,91 eurot, seega moodustab kostja võlgnevus hageja ees summas 1 427,24 eurot.
4. Kostja viitab asjaolule, et tema pensionist on maha arvestatud xxx OÜ-le hageja võlgnevuse katteks. Kohus selgitab, et antud viide ei ole asjakohane. Kostja suhtes on algatatud 20.12.
5. a täitemenetlus, sissenõudjaks on korteriühistu ja võlgnevuse periood on arvestatud kuni
6. a (tsiviilasja nr 2-12-39579). Käesolevas tsiviilasjas moodustab võlgnevuse periood ajavahemikul jaanuar
7. a kuni
8. a detsember, seega ei saa summad mis on kantud xxx OÜ-le arvestada antud tsiviilasjas võlgnevuse katteks.
9. Kostja palub tunnistada aegunuks võlgnevus summas 1 281,58 eurot. Kohus selgitab, et nimetatud summa on
10. aasta võlgnevus. Hageja ei ole esitanud nimetatud võlgnevusele nõuet, mida kinnitab ka hageja juhatuse liikme G R poolt esitatud tõend (digitoimik tl 175).
11. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus hageja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tarbitud teenuste eest tasuda.
12. Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja võlgnevuse perioodil november
13. a kuni 31.12.
14. a moodustab 1 427,24 eurot.
15. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus 20.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 21.

§ 405

lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. 22. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega poolte menetluskulud jäävad kostja kanda.

1. Hageja taotletud menetluskulu on õigusabikulu 330 eurot, kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot.
2. Tulenevalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud.

1. Kohus on seisukohal, et hagi koostamise, seisukoha koostamise ja materjalidega tutvumise eest 2,75 tunni eest tasu nõue 330 eurot on põhjendatud.
2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 558 eurot (sellest 330 eurot on õigusabikulu, 3 eurot kinnistusaraamatu väljavõtte eest ja 255 hagi esitamisel tasutud riigilõiv). 4 27.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 5