2-18-8555/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-18-8555 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O Š (endine K) hagi V K vastu ühisvara jagamise nõudes Hagihind 3 500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg
3. jaanuar
4. a Menetlusosalised Hageja: O Š (isikukood xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: Vandeadvokaat Ilya Zuev, Grandman Law Firm Advokaadibüroo, e-post: info@grandman.ee Kostja: V K (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON
5. Rahuldada hagi.
6. Lõpetada O Š ja V K ühisomand korteriomandile asukohaga xxx (regisriosa number xxx).
7. Jätta korteriomand aadressil xxx (registriosa number xxx) O Š ainuomandisse. 1
8. Tasaarvestada O Š kohustus välja maksta V Kle rahaline hüvitis omandi kaotuse eest O Š poolt korteriomandi soetamiseks, remondiks ja hoolduseks tehtud kulutustega.
9. Kohustada V Kt andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.
10. Lugedes kohtuotsusega vastav nõusolek V K poolt antuks, millega kustutatakse V K kohta korteriomandi (asukohaga xxx reaalosana korter nr xxx registriosa nr xxx) teise jakku tehtud omanikukanne V K kohta ja kantakse korteriomandi ainuomanikuna sisse O Š.
11. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
12. Toimetada V Kle kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
13. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. EDASIKAEBAMISE KROD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
14. O Š (endine K) esitas esindaja kaudu hagi V K vastu varaühisuse lõpetamise ja ühisvara jagamise nõudes. O Š abielu kostjaga on sõlmitud 16.04.
15. a. Poolte abielu on lahutatud Viru Maakohtu 17.04.
16. a kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt soetasid pooled abielu kestel korteriomandi aadressil xxx, hinnaga 2 500 eurot. Korteri ostis hageja oma isikliku vara arvelt, tasudes korteri ostu eest oma xxx, müügist saadud rahaga. Korteri remondiks võeti laenu hageja ema käest. Hageja on kandnud kõik xxx korteri kulutused, mis on seotud selle ostmisega, säilitamisega ja igakuised kommunaalkulud. Hagejal puudub kostjaga kontakt ning seega ei ole võimalik hagejal võimalik korteriomandit jagada kaasomanike kokkuleppele. Hageja palub jagada kaasomandis olev korteriomand aadressil xxx, jättes korteriomand hageja kaasomandisse ja mitte panna hagejale kohustust kostjale välja maksta kostja osa rahas, vaid tasaarvestada see hageja poolt tehtud kulutustega.
17. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid korduvalt aadressile xxx ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus võttis kostjaga telefoni teel ühendust, milles kostja kinnitas, et dokumendid võib saata aadressile xxx. Dokumendid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel/postkast täis“. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande 2 Ametlikud Teadaanded kaudu 26.07.
18. a ja kohtukutse 05.12.
19. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile.
20. Kohtuistungil selgitas hageja, et kaks kuud tagasi oli ta kostjaga kontaktis, kes siis väitis, et ta on välismaal, kuigi kostja oli Eestis. Kõik kulutused mis on korteriga seoses tehtud, on teinud hageja. xxx tänava korter osteti hinnaga 2 500 eurot. xxx tänava korteri müüs hageja 4 000 euroga, mis kõik kulus xxx tänava korteri remontimiseks ja ostmiseks. Kuna korter oli alguses elamiskõlbmatu, puudused aknad jne, siis võttis hageja oma emalt veel laenu 2 500 eurot, mida maksab maksegraafiku alusel tagasi. Kostja oli narkosõltlane, korterisse koliti
21. oktoobril, ravile läks kostja
22. oktoobril. Kostja viis kodust asju (lapse jalgratas, arvuti) pandimajja ning hageja pidi asjad enda ema raha abil pandimajast välja lunastama. Korteri kommunaalkulud ja igakuised arved on hageja tasunud. Kostja panustas ühisvarasse 70 eurot, köögilae jaoks. Hageja esindaja selgitas, et antud asjas on tegemist ühisomandi jagamisega mitte kaasomandi lõpetamisega. Kliendi huvides on, et otsus oleks täidetav, et kinnistusraamatusse oleks võimalik teha uus kanne omaniku kohta.
23. Kostja hagile ei vastanud, kohtuga ühendust ei võtnud ning kohtuistungile ei ilmunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
25. Pooled abiellusid 16.04.
26. a ning ei olnud valinud varasuhte liiki ega sõlminud abieluvaralepingut, seega kehtib abikaasadel varaühisuse varasuhe.
27. Poolte abielu lahutati 17.04.
28. a maakohtu otsusega (tsiviilasi nr 2-18-2129).
29. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 25 lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (ühisvara).
30. Korteriomand aadressil xxx, osteti 05.05.
31. a (tl 7- 13).
32. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Sama paragrahvi
33. lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisti.
34. PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.
35. Vaidlust ei ole, et ühisvara hulka kuulub korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx).
36. Kostja ei ole esitanud hagiavaldusele vastust ega vastuväiteid, kostja ei ilmunud kohtuistungile.
37. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning 3 pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (§ 5 lg 2).
38. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
39. Kuna hageja nõudeks oli, et eeltoodud vara jääks hageja omandisse ja kostja ei ole vastuväiteid esitanud ega muud kaasomandi lõpetamise viisi välja pakkunud, siis tuleb ühisvara jagada selliselt, et jätta hageja ainuomandisse xxx korteriomand.
40. Kohus selgitab, et ühisomandi lõpetamisel tuleb arvestada ühisomanike huve võimalikult suures ulatuses ja ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem.
41. Kohus võtab arvesse, et hageja on teinud kõik kulud ühisomandisse kuuluva korteriomandile. Hageja tasub korteri igakuised kommunaal- ja majapidamiskulud. Hageja võõrandas oma lahusvarassse kuuluva korteriomandi xxx hinnaga 4 000 eurot (tl 19). Korteriomand aadressil xxx osteti hinnaga 2 500 eurot (tl 7-13). Hageja on võtnud V Klt laenu korteri xxx korteri remondiks summas 2 000 eurot, laenu tagasimaksmise kohta on sõlmitud maksegraafik (tl 28).
42. Kohus on seisukohal, et äärmiselt ebaõiglane oleks panna hagejale kohustus maksta kostjale tema osa rahas. Kostja ei ole menetluse jooksul kordagi huvi tundnud menetluse käigu vastu, ei ole esitanud vastuväiteid ega omapoolseid ettepanekuid asja lahendamiseks. Samuti pole kostja panustanud ühisvarasse. Hageja on täitnud kõik ühisvaraga seonduvad kulud ja kohustused, kandnud korteriomandi ostmise ja remondiga seonduvad kulud oma lahusvara ja võlakohustuse arvelt. Võlakohustuse jagamist hageja ei taotle, vaid täidab seda ainuisikuliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS
43. Kohus jätab poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 164 lg 1 poolte endi kanda.
44. Arvestades, et hageja sai maakohtu 21.06.2018.a. määrusega menetlusabi, millega vabastati poole riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 190 lg 3 ja 7) . Maakohtu 23.02.
45. a määrusega anti O Šle (Kle) riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / 4 Viljo Junolainen Kohtunik 5