Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja rahavoo tekitamine olematu perspektiiviga. Samas peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et olukorras, kus suure osa võlanõuete osas on summad esilagselt hüpoteetilised, siis oleks tegelikult vajalik nende nõuete täpne väljaselgitamine. Käesoleval ajal võib olla tekkinud olukord, kus maksejõuetus ei ole mitte veel alalise iseloomuga, vaid pigem on maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimemetluse läbiviimiseks. Juhul, kui võlausaldajad, võlgnik või muu huvitatud isik soovivad pankrotimenetluse täismahus läbiviimist, siis on vajalik tasuda menetluskulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 5 000 eurot. Ajutine haldur peab vajalikuks, et võlgniku raamatupidamises ja tegevuses tuleks läbi viia täielik auditeerimine vähemalt nende projektide osas, mille osas võlgnik on esitanud võimalikud nõudeõigused rahastajate poolt. Kuivõrd sellised andmed puuduvad, siis pole võimalik käesoleval ajal ka öelda, kas maksejõuetuse põhjuseks võib olla juhtorganite liikmete tegevus. Kui pankrotti välja ei kuulutata ja see lõpeb raugemisega, siis puudub edaspidi võlausaldajatel igasugune võimalus oma nõuete maksma panekuks võlgniku suhtes. Sellisel juhul näiteks väljaspool Eestit asuvad võlausaldajad saadavad veel mitme aasta jooksul ajutisele haldurile nõudeid võla tasumiseks. Kuna pankroti puhul on võimalik võlausaldajate nõuded välja selgitada ainult pankrotimenetluses, siis võiks olla alternatiiviks võlgnikule likvideerimismenetluse 9 läbiviimine, mille käigus on võlausaldajad kohustatud likvideerijale oma nõuded esitama ning seejärel on likvideerija päedvuses juba pankrotiavalduse esitamine või ka tegevuse jätkumine, kui selgub, et nõudeid ei esitata. Võlgniku enda esitatud vastuolulised väited tegevuse lõpetamise ja „võib-olla uuesti jätkamise osas“ on tekitanud segadust tema tegelikus ja lõplikus tahteavalduses. Lähtudes eeltoodust, peab ajutine haldur vajalikuks märkida, et võlgnik võiks käesoleval ajal veel kaaluda ka avaldusest loobumist, kui ei esine täiendavalt lõplikke tõendeid väljakujunenud maksejõuetuse osas. 4. Pankrotiseaduse (
) § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti.
7. Vastavalt
lg 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 1, kuna ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka ühingu tervendamiseks. 10. Pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (
10
lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 13.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Kohus vabastab ajutise halduri Tiia Kalause MTÜ Eesti Abikeskused pankrotimenetluses pankrotihalduri ülesannetest alates MTÜ äriregistrist kustutamise päevast. 14. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Kohus määrab MTÜ Eesti Abikeskused dokumentide hoidjaks juhatuse liikme I Ri. 15.
lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu 16. Ajutine haldur taotleb tasu ja kulutuste hüvitamist. 17.
lg 1 kohaselt mõistab kohus võlgnikult välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele ja arvestusele. 18. Kohus määrab ajutise haldur tasu suuruseks 879 eurot, millele lisandub käibemaks ning kulutused 50 eurot, millele lisandub käibemaks. / allkirjastatud digitaalselt / 11 Viljo Junolainen Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.