lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. 7. Menetluskulud jätta võlgniku A. S. kanda. 1
lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata kohtumäärus pankrotihaldurile, pankrotivõlgnikule ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni p 8 osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik A. S. esitas 12.04.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale avalduse pankroti väljakuulutamiseks, mille kohus jättis käiguta. Võlgnik kõrvaldas avalduses esinenud puudused kohtu poolt määratud tähtajaks. Pankrotiavalduse kohaselt ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja ta on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ning on palunud algatada enda suhtes ka kohustustest vabastamise menetlus. Viru Maakohtu 15.05.2019 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus (asukoht: Soola 3 51004 Tartu; tel 7407 662; 504 6694; epost: xxx). 05.06.2019 esitas haldur kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub vara ning sissetulek ei võimalda rahuldada võlanõudeid, sest vangistuses viibimise periood lõpeb eelduslikult 2025. aastal. Juhul, kui kohus pankrotimenetluse läbimise järel algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, siis selle läbimisel 57 aasta jooksul on kindel, et enamus nõudeid jääb rahuldamata, sest võlgnikul kinnipidamisasutuses puuduvad erilised väljavaated ja võimalused tavapärasest suurema sissetuleku saamiseks. Samuti ei ole ajutine haldur veendunud, kas võlgnik ikka saab seadusest tulenevalt vabaneda Haigekassa nõudest. Juhul, kui nimetatud nõudest vabanemine pole võimalik, siis pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus ei täida oma eesmärki et võlgnikul oleks võimalik vabaneda kõikidest nõuetest, vaid eeldus vabanemiseks on 20% nõuete osas. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuna võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
Haldur esitas ka taotluse ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja tasu hüvitamiseks riigi vahenditest CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr xxxxxxxx AS-s Swedbank. A. S. loobus 14.06.2019 kohtuistungil esitatud pankrotiavaldusest. Ajutisel pankrotihalduril vastuväiteid avaldusest loobumisele ei olnud. Viru Maakohtu 18.06.2019 määrusega lõpetati tsiviilasja nr 2-19-5708, A. S. pankrotiavalduses, menetlus seoses avaldaja loobumisega avaldusest. 2
lg 2 kohaselt ei vabane koos teiste pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustega. Seega, selgitas kohus võlgnikule, et pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse jooksul tal puudub seadusest tulenev võimalus kõikidest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks. Ajutise halduri hinnangul omab võlgnik ka muid nõudeid, millest tal pärast kohustustest vabastamise menetluse edukat läbimist, võib olla võimalus vabaneda. Lähtudes eeltoodust, leiab ajutine haldur, et võlgniku maksejõuetus on tuvastatud, võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning seega
Juhul, kui määruskaebus rahuldatakse ning kuulutatakse välja A. S.’i pankrot, siis ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkata haldurina pankrotimenetluses. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud määruskaebusega, lahendab esmalt määruskaebuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus lähtub käesoleval juhul asjaolust, et tegemist on pankrotimenetlusega, mis annab isikule eelduste olemasolul õiguse menetlusele ning kui ei ole selgesõnaline avaldusest loobumine, siis tuleb määruskaebus rahuldada ning olemasolevate materjalide alusel pankrot välja kuulutada. Seetõttu, rahuldab kohus A. S.i määruskaebuse ning tühistab Viru Maakohtu 18.06.2019 määruse, millega menetlus tsiviilasjas lõpetati. Siinkohal jääb kohus endiselt seisukohale, et Eesti Haigekassa võlgnevuse puhul on tegemist nõudega, millest vabanemine
Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku seletuste kohaselt ei ole tal rahalisi vahendeid, et kohustusi täita. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 174 705,19 euro ulatuses. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr xxxxxxxxxxxx, mille saldo on 71,64. Swedbank’is on võlgnikul avatud konto nr xxxxxxxxxxxxx, saldo 0,02 eurot. Kuna võlgnik on kinnipeetav, siis toimub tal rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44, mille kohaselt 50% kantakse nõuete fondi, 30% vabanemisfondi ning 20% on isikul kasutamiseks teenuste eest kinnipidamisasutuses. Võlgnikule avatud K-Raha konto kohaselt on talle laekumine olnud ainult eraisikult, mille suurus 3
lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur ega ka kohus ei ole
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et A. S. on maksejõuetu, tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning seetõttu kuulutab välja füüsilise isiku A. S. pankroti. Kohus nimetab A. S. pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Kohus määrab
lg 6 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 27.08.2019 kell 12:00 Jõhvi kohtumaja saalis nr 4. Üldkoosolek toimub videoistungi vahendusel, haldur viibib Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas. Kohus selgitab, et tulenevalt
sätestatust pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Menetluskulud (ajutise halduri tasu)
lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot, kokku 476, 40 eurot CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 4
lg 3).
lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks A. S. pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 5,9 tundi ja teinud kulutusi (lisatud ajutises pankrotimenetluses tehtud tööde ja kulutuste arvestus). Kohus mõistab võlgnikult välja halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot, kokku 476, 40 eurot ning määrab tasu hüvitada riigi vahenditest CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.