KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-392 Haldusasi X.X. kaebus Politsei- ja Piir
§ 165
lg 2 alusel ei korda kohus haldusaktis esitatud kõiki põhjendusi, kuna nõustub nendega.
- Kaebaja on soovinud saada Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust tuginedes asjaolule, et tema isa (Y.Y.) on Eesti kodanik.
- ITDS § 19 p 1 ja § 21 lg 1 kohaselt saab anda Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi ja Eesti kodaniku passi Eesti kodanikule. Kodakondsus on õiguslik suhe riigi ja kodaniku vahel, mis võib olla omandatud sünniga, kui lapse sündimise ajal vähemalt üks vanematest on Eesti kodanik. (KodS § 5 lg 1) Määruse nr 77 § 13 lg 1 sätestab, et Eesti kodanikust taotleja, kellele ei ole varem välja antud isikutunnistust või Eesti kodaniku passi, lisab taotlusele Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldava dokumendi. Eelviidatud normide kohaldamine eeldab Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist. Teisisõnu, PPA peab tegema kindlaks, et taotleja on Eesti kodanik, enne kui taotlejale väljastatakse Eesti kodaniku pass ja isikut tõendav dokument. Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist võimaldava dokumendi esitamise kohustus on seadusest tulenevalt isikul, kes taotleb toimingut.
- Antud juhul väidab kaebaja kodakondsuse omandamist sünniga, kuna tema bioloogiline isa on väidetavalt Eesti kodanik Y.Y. (sündinud Venemaal xxxx). Kaebaja ei väida, et Y.Y. oleks ta lapsendanud, vaid väidab, et Y.Y. on tema isa tulenevalt sellest, et on ta eostanud. Y.Y. pole kunagi olnud abielus kaebaja ema W.W (sündinud Venemaal xxxx; VF kodanik). Kaebaja sündis ajal, mil W.W. oli abielus Q.Q. (abielu alates xx xx xxxx), kes kanti isana ka kaebaja sünniakti 4
(7)(sünnitunnistus väljastatud xx xx xxxx). Kaebaja oli väidetavalt alates 1988.aastast teadlik oma bioloogilisest isast. VF-i Sankt-Peterburi linna Smolenski rajoonikohus on 22.11.2016 teinud kohtuotsuse, mille kohaselt X.X. põlvneb Y.Y. X.X. esitas esmakordse taotluse Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse saamiseks 09.02.
- Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi Eesti Vabariigi ametiasutuse poolt väljastatud dokumenti selle kohta, et Y.Y on tema isa. Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole esitanud isaduse tõendamiseks DNA testi. Vaidlus puudub selle üle, et Y.Y on Eesti kodanik.
- Kaebaja on esitanud Y.Y. põlvnemise (ehk sünnijärgse kodakondsuse) tõendamiseks kohtumenetluses: - VF-i 22.11.2016 kohtuotsuse asjas nr 2-5730/16 (jõustus 23.11.2016); - VF-i vastava ametiasutuse 30.12.2016 isaduse tuvastamise tunnistuse I-AK nr 665467; - korduva sünnitunnistuse II-BO nr 502114, mis on väljastatud 10.01.2017 VF-i vastava ametiasutuse poolt. Lisaks leiab kaebaja, et tema väidet, et Y.Y. on tema isa tõendab W.W. 26.02.2017 ja Y.Y. 01.03.2017 avaldus PPA-le.
- Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Eesti kodakondsusesse kuulumise tõendamiseks ei piisa sellest, kui kaks inimest, kellest üks on hiljem omandanud Eesti kodakondsuse, kinnitavad, et nende kunagisest lühiajalisest abieluvälisest suhtest on sündinud laps, kes on sünnijärgne Eesti kodanik. Sünnijärgse kodakondsuse tõendamine ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik ka tunnustamata VF-i kohtuotsuse alusel ning kuna selle alusel on väljastatud eelloetletud muud VF-i ametiasutuste tõendid, ei ole ka nende alusel võimalik lugeda tõendamisele kuuluvat asjaolu tõendatuks.
- Kaebajale on korduvalt PPA, Õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi poolt õigesti selgitatud, et Eesti kodakondsuse omandamise tõendamisel tuleb X.X. esitada tunnustatud VF-i kohtuotsus. Pooltel puudub vaidlus, et kõnealune põlvnemist tuvastav kohtuotsus ei ole läbinud vastastikuse tunnustamise menetlust vastavalt EV ja VF õigusabileping artiklile
- EV ja VF õigusabilepingu II osa I jagu sisaldab erisätteid, mis reguleerivad õigusabi ja õigussuhteid tsiviil- ja perekonnaasjades. Selles jaos sisaldub ka otsuste tunnustamist ja täitmist reguleeriv osa, mille art 50 lg 1 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise asjades. Seega on vaidluse lahendamisel asjakohased välislepingu erisätted, mitte kaebaja esindaja viidatud üldsätete art
- Riigi suveräänsuse põhimõttest tulenevalt saab anda teise riigi kohtuotsusele õigusjõu vaid selle tunnustamine välislepingule vastavalt. Iga riigi võimuaktid kehtivad üksnes iga riigi enda territooriumil. (vt Õiguskantsleri 11.01.2018 kirjas viidatud välislepingu lisaks olev protokoll ja M.Torga artikkel Juridica I/2015, lk 55). Kaebaja esindaja tõlgendus kõnealusele lepingu sättele (art 50) on meelevaldne. Kohtulahendi tunnustamine ei pea käima koos selle täidetavaks tunnistamisega, kuna iga kohtulahendit ei saa või ei ole vaja teises riigis täita, vaid see võib olla vajalik põhimenetluses mingi toimingu tegemiseks, nagu käesoleval juhul. Siis on välislepingu alusel sooritatavaks toiminguks kohtuotsuse tunnustamine. VF-i kohtuotsus ei ole seega ilma tunnustamiseta Eesti Vabariigis kehtiv. Seega, kuna välisriigi kohtuotsus ei ole läbinud välislepingus ettenähtud tunnustamismenetlust, ei saa seda arvestada Y.Y. põlvnemise tõendamisel ehk sellest johtuvalt on tõendamata kaebaja põlvnemine Eesti 5
(7)kodanikust. Kuna muud kaebaja esitatud, väidetavat isadust tõendavad dokumendid on välja antud kõnealuse kohtuotsuse alusel, ei saa neid pidada Eesti kodanikust põlvnemist tõendavaks.
- Lisaks märgib kohus, et 22.11.2016 VF-i kohtuotsusest nähtub, et kohus ei ole isiklikult üle kuulanud Y.Y, W.W. ja Q.Q., vaid on piirdunud otsuse tegemisel nende kirjalike avaldustega ning kohtuistungil on osalenud üksnes menetlusosaliste esindajad, samas Y.Y. väitis PPA-le isiklikult istungil viibimist. Samuti pole Y.Y. ilmunud PPA-sse selgituste andmiseks viitega oma halvale tervisele, kuid on käinud 2017.a veebruaris koos X.X. esitamas PPA teeninduses dokumentide taotlust. 03.06.2017 kirjast nähtub, et X.X. on juba 2015.aastal uurinud Q.Q. võimalikku Eesti päritolu ning Q.Q. Eesti kodakondsuse taotlemise võimalikkust. Q.Q. Eesti kodanik pole. Kaebaja on haldusmenetluses esitanud väite, et Y.Y pole võimalik PPA-sse ilmuda, kuna ta elab Petseri kloostris. PPA päringule vastuseks selgus Moskva patriarhaadi Pihkva piiskopkonna 20.06.2018 kirjast, et Y.Y. Petseri kloostris ei ela. Kohtu hinnangul on PPA põhjendatult leidnud, et kaebaja selgitused on vastuolulised ning tema ebaratsionaalne tegutsemine (allkirja ekspertiisiakti esitamine aga DNA analüüsist keeldumine jm) tekitavad põhjendatud kahtluse tema põlvnemise osas Y.Y., isegi kui ta esitaks VF-i tunnustatud kohtuotsuse.
- Kuna kaebaja ei ole Eesti kodanik, ei ole alust teda kohelda dokumentide väljastamisel võrdselt Eesti kodanikega.
- Kaebaja etteheidete osas menetluse õiguspärasusele märgib kohus, et kuigi haldusorgan saab haldusmenetluses nõuda taotlejalt olemasolevate tõendite esitamist (HMS § 38 lg 3) on PPA uurimisprintsiibist tulenevalt selgitanud kaebajale võimalust taotluse lahendamisel tähtsust omava asjaolu tõendamiseks DNA testiga. Sellise selgituse andmine toimus kaebaja huvides. Küll ei saa PPA DNA testi esitamata jätmisel jätta taotlust läbi vaatamata ning sellise tagajärje eest hoiatada (vt PPA 13.09.2017 kiri nr 15.2-10/1741-1). Kaebajal oli võimalik mõistliku raha- ja ajakuluga (arvestades, et kaebaja külastas korduvalt Eestit) saada tõend põlvnemise tuvastamiseks, tehes DNA ekspertiisi. Sellise võimaluse kaebajale selgitamine ei ole vastuolus haldusmenetluse normidega. Kohus möönab, et PPA oleks võinud asjas otsuseni jõuda vähemate menetlustoimingute ja lühema ajaga, kuid see ei ole kaasa toonud ebaõige haldusakti andmist. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kaebaja taotles ise korduvalt menetlustähtaja pikendamist ja esitas asjakohatuid tõendeid (nt käekirja ekspertiisiakt), millist tegevust ei saa omistada haldusorganile. Samuti, vaatamata Õiguskantslerilt ja Justiitsministeeriumilt vastuste saamist välislepingu sisu osas, jätkas kaebaja esindaja tarbetut vaidlust kohtuotsuse tunnustamise vajalikkuse üle. Esindaja tegevusest tekkinud menetluse pikenemise eest ei vastuta samuti haldusorgan. Kokkuvõtvalt, ükski kaebaja välja toodud väidetav menetlusviga ei ole kaasa toonud ebaõige haldusakti andmist (HMS § 58).
- PPA 14.05.2019 keeldumine kaebajale Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamisest on õiguspärane, mistõttu puudub alus tühistamisnõude rahuldamiseks ning sellega olemuslikult seotud kohustamisnõude rahuldamiseks. 50.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (
§ 109lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja kanda. 6
(7)(allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)