← Eesti

2-18-16473/5

Obsah (6)§ 444§ 177§ 178§ 445§ 175§ 218

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2018 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16473 Tsiviilasi XXX’i hagi XXX’i vastu

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes

§ 177lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 445

lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palus hagiavalduse taotluste osas kanda kahjusumma hageja XXX’i arveldusarvele XXX selgitusega „koera ravikulude hüvitamine“. Seetõttu tuleb kohustada kostjat XXX’i tasuma resolutsiooni p-s 2 märgitud kahjuhüvitis hageja XXX’i arveldusarvele XXX selgitusega „koera ravikulude hüvitamine“.

§ 175

lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.

§ 218

lg 1 p 2 kohaselt lepinguline esindaja võib kohtus olla isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Rakenduskõrgkooli seaduse (RakKKS) § 15 lg 1 kohaselt rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. RakKKS § 322 lg 2 kohaselt rakenduskõrgkooli diplomiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Hageja palus oma 28.11.2018 menetluskulude nimekirjas kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 311,50 eurot, mis sisaldab riigilõivu ja õigusabi teenustasu. Kohus märkis oma 06.11.2018 e-kirjas hagejale, et kui hageja soovib menetluses kasutada (sh hagiavalduse esitamiseks) lepingulist esindajat, siis tuleb kohtule tõendada hageja lepingulise esindaja XXX magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni olemasolu vastavalt

§ 218

lg 1 p-le 2 ja selleks esitada kohtule esindaja kvalifikatsiooni tõendava diplomi koopia. Kohtunõudele reageerides märkis XXX oma 08.11.2018 e-kirjas kohtule, et mõeldud on

§-st 228 tulenevat 2 nõustaja rolli. XXX esitas kohtule oma kvalifikatsiooni kohta diplomi. Kohus märgib, et hageja ega XXX pole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud, et XXX on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kohus märgib, et XXX rakenduskõrgkooli õigusteaduse diplomiõppe kvalifikatsioon ei vasta magistrikraadile. Kohus leiab, et kuna hageja pole kasutanud menetluses kvalifitseeritud lepingulist esindajat ning nõustaja kulusid ei hüvitata, siis on hageja põhjendamatult nõudnud kostjalt oma õigusabikulu hüvitamist. Seetõttu mõistab kohus kostjalt põhjendatud menetluskuluna välja üksnes hagiavalduselt tasutud riigilõivu. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.