1-17-10001/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-10001 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Prokurör Keili Rosar Ain Tali Kaitsja Matti Reinsalu (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sander Villemsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu SANDER VILLEMSON, isikukood 37907146519, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 28.08.2019 ja lõpp 28.08.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.01.2020 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta SANDER VILLEMSON vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Välja mõista Sander Villemsonilt menetluskuluna riigituludesse 183,84 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99917700073923, selgitusse märkida: „1-17-10001, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 183,84 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Sander Villemsoni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.01.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sander Villemsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Sander Villemson on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu
4. novembri 2017 kohtuotsuse alusel KarS § 424 ja § 4231 järgi. Teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi 2- aastase katseajaga kohaldamata. Kriminaalhoolduse kestel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatule ning täitma kohustusi KarS § 75 lg 2 p-de 21, 5, 8 järgi. Viru Maakohtu 19.03.2019 määrusega pöörati Harju Maakohtu
5. novembri 2017 otsusega Sander Villemsonile mõistetud ja ärakandmata karistus s.o 1 aasta vangistust täitmisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 20 korda ja vanglas viibib isik kuuendat korda. Varasemalt on isikut karistatud kelmuse, varguste, huligaansuse, joobes juhtimiste (alkoholijoove), võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Praegune kuritegu on sõiduki narkojoobes juhtimine ja sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Soodusteguriks on olnud alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning eesmärgiks materiaalse kasu saamine. Kuritegude vägivaldsuse aste on vähenenud, aga isiku ohtlikkus ühiskonnale on säilinud. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Sander Villemson taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et elama asub õele kuuluvasse korterisse xxxx linnas, tahab seal tööle asuda xxxx puidupingi töölisena, on seal varem töötanud, ka vastav haridus on olemas. Kaks aastat tagasi abiellus, abikaasal on kolm alaealist last ja pere pärast püüab elada mittekriminaalset elu, tahab tegeleda alko- ja narkoprobleemiga – saada ravi, nõustamist ja psühhiaatrilist abi. Avaldas, et minevik on must, allakäik algas 1994.a., olid keerulised ajad, halvad sõbrad ja tuttavad, oli ise mõjutatav. Kinnitas, et on valmis täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, alluma elektroonilisele valvele ja juhul, kui kohus teda ei vabasta, siis ei soovi kohtulahendile kaebust esitada. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Matti Reinsalu oli seisukohal, et minevikku muuta ei saa ja kahjuks on Sander Villemson oma elu minevikus keeruliseks elanud. Kuid kinnipeetav mõistab oma varasema elu hukka ning on püüdnud oma käitumisega näidata, et ta on teinud sellest omad järeldused. 2 Kinnipeetav töötab, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul on vabaduses toetav tugivõrgustik: ema, õde ja abikaasa. Lapsed ei ole küll tema bioloogilised lapsed, kuid ta tahab abikaasa lastele maksimumi anda, neid toetada ja kasvatada. Töö leidmiseks on isikul piisavalt kogemusi ja oskusi ning sõltuvussainete tarvitamise lõpetamise osas on kinnipeetav lubanud astuda konkreetseid samme. Kaitsja palub kohtul kaaluda Sander Villemsoni vabastamist vangistusest enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Sander Villemson ära kandnud 1-aastasest vangistusest 5 kuud ja 8 päeva ehk üle ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Seega on isiku elektroonilise valve alla enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 20-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul on Sander Villemsoni näol tegemist süstemaatilise õigusrikkujaga. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Sander Villemsoni käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama Valga linna. Tegemist on kinnipeetava õele kuuluva 4-toalise korteriga, mis sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ja korteriomanikud ning seal elavad isikud on vastavad nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka seda, et alates 30.12.2019 töötab Sander Villemson majandustöödel koristajana. 3 Isiku pereliikmeteks on peale abikaasa veel ema ja õde, suhted lähedastega on head ning toetavad. Ema on lubanud toetada poja edasist toimetulekut vabaduses. Samas ei saa märkimata jätta, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud, kuritegeliku mineviku ning mõtteviisiga isikuid. Kriminaalhooldaja hinnangul on Sander Villemson oma tegevustes osaliselt ka mõjutatav, seega asub kohus seisukohale, et kriminaalset mõtte- ja käitumisviisi toetavate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul tema toimetulekut ning suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid (aga ka narkootikumide vahendamine) majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on ajutisi raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega ning ta vajab abi rahaasjade korraldamisel. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata võlad, mis vangla hinnangul on küllalt suured. Sander Villemsonil on probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, teda on kriminaalkorras karistatud sõiduki joobes juhtimiste eest, ka vägivallakuritegu on toime pandud alkoholijoobes olles. Narkootikumidest tarvitas peamiselt amfetamiini, on proovinud kanepit ja kahel korral on tarvitanud GHB-d. Kinnipeetav teadvustab narkoprobleemi. Isiku viimane kuritegu on mootorsõiduki narkojoobes (oli tarvitanud amfetamiini) juhtimine. Seega sõltuvusainete tarvitamise ning kinnipeetava kriminaalse käitumise vahel on otsene seos. Sõltuvusainete taastarvitamist saab kohtu hinnangul pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav tavaolukordades rahulik ning tema sotsiaalsed suhtlemisoskused vastavad elukogemusele ja vanusele. Samas ei lahenda isik tekkinud probleeme sihipäraselt, ta keskendub headele tulemustele arvestamata negatiivseid tagajärgi. Sander Villemsonil on küll realistlikud pikaajalised eesmärgid, kuid ta ei mõista alati, mida ta peab nende elluviimiseks tegema. Süstemaatiline õiguserikkumine viitab asjaolule, et isikul on mingil määral välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Sander Villemson on varasemalt korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on eelnevatel katseaegadel sooritanud uue kuriteo, rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, ei täitnud registreerimiskohustust, ei elanud ettenähtud elukohas, hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest, lahkus Eesti Vabariigi territooriumilt ilma kriminaalhooldaja loata, rikkus keeldu mitte tarvitada narkootikume (tarvitas amfetamiini ja metamfetamiini). Korduvad kuriteod ja väärteod viitavad asjaolule, et isik ei hooli ühiskonnas kehtestatud reeglitest. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduslikud meetmed (tingimisi karistuse kandmine) kinnipeetavale mõju avaldanud ja seetõttu puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi seekord täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine ning vanglas töötamine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist 4 (korduvkaristatus, kuritegude sooritamine katseajal ja riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine, kriminaalne tutvusringkond) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5