Obsah (9)

§ 27§ 25§ 35§ 37§ 38§ 18§ 33§ 29§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-710 Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2019 .a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. Š. hagi A. Š.i vastu ühisvara jagamise

§ 27lg 2 p 2 järgi on kingitud esemed abikaasa lahusvara.

Kinke omandamiseks võetud kohustus ei ole ühiskohustus ning kostja selle täitmise eest ei vastuta. 5 Peresisesed kingitused ja nendest tulenevad kohustused lasuvad kohustuse võtnud abikaasal, Järelmaksu jäägi 595, 52 eurot nõude välistab ka VÕS § 4 lg 1 ja lg 2 p

1. Järelmaksu jäägi nõue kinkija poolt on vastuolus ka hea usu põhimõttega.
2. A. Š. leiab, et arvestamisele kuuluvad ka Swedbank AS laen 6829, 25 eurot (so jääk abielu lahutamise ajal 13.11.2018). A. Š. nõustub täpsustatud kohustuse arvestamisega. A. Š. on nõus jätma kohustuse BIGBANK AS ees 2 185, 01 eurot (jääk abielu lahutamise ajal so 13.11.2018.a.) enda kanda. A. Š.le teadaolevalt on A. Š. Swedbank või BIGBANK AS-i antud laenu arvel kustutanud oma kohustuse, mis oli võetud enne abielu sõlmimist so enne 19.03.2016.a. Kostja andmetel on antud lahuskohustuse summa ca 2000 eurot.
3. Eeltoodut arvesse võttes on pooltel ühisvara väärtuses 10 549, 96 eurot (korter koos köögisisustusega + 1500 eurot sõiduauto) = 12049, 96 eurot, sellest kummagi abikaasa osa on ½ ehk 6024, 38 eurot. Ühiskohustusi on pooltel 3894, 53 eurot + 7014, 26 eurot (so 6929, 25 + 2185, 01 – eelduslik 2000 eurot = 10908, 75 eurot (1/2 sellest 5454, 40 eurot). Kuna kogu vara jääb A. Š.ile, kuulub A. Š.le hüvitamisele 6024, 38 eurot. A. Š.ile kuulub hüvitamisele enam jääva kohustuse osa 1559,87 eurot. Seega peab A. Š. A. Š.le hüvitama 4465, 11 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad rahuldamisel osaliselt.
5. Poolte abielu sõlmiti xxx.a Ida-Viru Maavalitsuses (tl 8). Abielu lahutati xxx.a. Jõhvi Vallavalitsuses ja selle kohta on koostatud dokument nr 181-352018/126 (tl 9). Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (

§ 25

).

§ 35

lp 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse (

§ 35p 3).

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (

§ 37

lg 11) ja jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3). Kuivõrd poolte abielu lahutati 13.11.2018.a, siis tuleb ühisvara koosseis kindlaks teha abielu lahutamise aja seisuga. 18. Vastavalt

§ 37lg 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel Sama paragrahvi 3.

lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. 6 Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-15236/59 p 18 ; 10.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2005. a otsus asjas nr 3-2-1-102-05, p 15; 04.09.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-12). 19. Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (

§ 38

). Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse perekonnaseaduses vara jagamise kohta sätestatut. Ühisvaral lasuvad abikaasade solidaarkohustused tekivad

§ 18

ja § 29 lg 1 sätestatud juhul ehk vastavalt tehinguga perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvaraga tehtud tehinguga. Riigikohus on selgitanud, et kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (

§ 33lg 3 esimene lause).

See kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse. Ka varaühisuse varasuhte korral vastutavad abikaasad solidaarselt, kui nad on kohustuse ühiselt võtnud või kui ühe abikaasa tehtud tehingust saab tuleneda abikaasade solidaarkohustus (

§ 33

lg 1 p-d 1 ja 2).

§ 18

lg 1 kõrval näeb samasisuline

§ 29

lg 1 kolmas lause ette, et abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks on abikaasad solidaarvõlgnikud või -võlausaldajad ühisvara valitsemisega seotud tehingutes (

§ 29

lg-d 1 ja 4,

§ 33lg 1 p 1) (vt Riigikohtu 13.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15138/56) 20.

Poolte vahel ei ole vaidlust ühisvara koosseisu osas. A. Š. hagist ja A. Š.i vastuhagist tulenevalt oli pooltel vara ühisuse lõppemise aja seisuga alljärgnev ühisvara: - korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx); - sõiduauto Volvo S80 (reg märk xxx, omandatud 2017.a., ehitusaasta 2000.a.) Poolte vahel ei ole vaidlust sõiduauto hinna osas – 1 500 eurot.

1. Vastuhagis märkis A. Š. ühisvarana ka kuldketi väärtusega 795 eurot (tl 83, 84), kuid kohtuistungil 10.04.2019.a. nõustus, et kuldkett oli kingitus A. Š.le ning ühisvara hulka ei kuulu. Samuti ei kuulu poolte ühiskohustuste hulka kingitud keti järelmaksu jääk 595, 52 eurot (tl 177 pöördel)
2. Pooltel on vaidlus korteriomandi väärtus osas. 7 A. Š. esitas maakohtule Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu 194/1018 JK, mille kohaselt on xxx korteriomand väärtus 05.11.2018.a. seisuga 9 200 eurot (tl 13-39). A. Š. esitas lisana vastuhagile Ober Haus Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr 58 728, mille kohaselt on xxx korteriomandi väärtus hindamise so 29.01.2019.a. seisuga 6 500 eurot (tl 88-113). Pooltel ei ole vaidlust ka selles, et korteri hind sisaldab ka köögisisistust (tl 177). A. Š.i väitel on köögisisutuse jääkväärtus 4049, 96 eurot (tl 83-85) ja köögimööbel tuleks jätta A. Š.le, kuivõrd viimane tahtis just sellist mööblit. A. Š. sellega ei nõustunud, väites, et köögimööbel on kohtkindlalt paigaldatud ja integreeritud justnimelt selle köögi jaoks, mistõttu selle eemaldamine ja/või lammutamine oleks ebamõistlik. A. Š.l hetkel oma korterit ei ole, mistõttu pole ka kuhugi köögimööblit paigutada. Korter koos köögimööbliga on A. Š.i valduses ja kasutuses ning korter koos sisustusega peaks jääma A. Š.ile. Kohus nõustub sellega, et konkreetse korteri köögi jaoks ehitatud ja paigaldatud köögimööbli eraldamine on ebamõistlik, arvestades muuhulgas et korter koos sisustusega on A. Š.i valduses ning poolte vahel puudub vaidlus selles, kelle ainuomandisse jätta korteriomand pärast ühisvara jagamist.
3. Kumbki pool palub kohtul otsuse tegemisel lähtuda tema esitatud eksperthinnangust. A. Š. märkis, et hageja esitatud korteri hindamine oli tehtud enne abielu lahutamist so novembris 2018, kostja tellis eksperthinnagu jaanuaris 2019 ning atesteeritud hindaja määras korteri väärtuse 6 500 eurot. Hageja esindaja arvates tuleb arvestada ekspertiisi eesmärki: üks on tellitud enda tarbeks, teine kohtule esitamiseks. Lisaks sisaldab hageja eksperthinnang võrdlusobjektidena kasutatud korterite aadressid ning ehitsiregistri andmetel on hinnangus toodud võrdlushooned samal ajal ehitatud. Hageja tegi kohtuistungil kostjale ettepaneku tellida ühiselt kolmas ekspertiis, mille tulemus oleks nn õige ja kanda selle teostamise kulud pooleks, kuid kostja keeldus. (tl 178)
4. Kohus märgib, et mõlemates eksperthinnagutes on ära toodud hindamismeetod (võrdlusmeetodil) ja võrdlusobjektid ning Kohtla-Järvel Ahtme linnosas teostatud sarnast tüüpi korterelamutes 2-toaliste korterite ostu-müügitehingud (tl 27-30, 102-105). Kohtu hinnangul on hageja esitatud eksperthinnangus toodud korteri suurema väärtuse kujunemist mõjutanud kõrgema müügitehingu väärtusega (13 000 ja 11 000 eurot) toodud võrdlusobjektid. Võrreldes hinnatava objektiga (xxx) on nende seisukord oluliselt parem (kap remont, siseviimistluse tase tervikuna hea/väga). Hinnataval varal on küll köögi seisukord ja seisviimistluse tase hea/väga hea, kuid koridoril, tubadel siseviimistluse tase lihtne / seisukord hea, vannitoal ja WC-l rahuldav (tl 30). Arvestades poolte esitatud eksperthinnangutes toodud väärtuse erinevust, arvestab kohus korteri väärtuse esitatud hinnangute keskmisena (9200+6500)/2, ehk 7850 eurot.
5. Asja materjalidest tulenevalt oli pooltel oli abielu ajal võetud (ühis)kohustused: - Swedbank AS-i ees, laenuleping nr 17-100475-VL, laenujääk abielu lõppemise aja seisuga 3 894, 53 eurot (tl 177) - Swedbank AS-i ees laenuleping nr 16-032529-VL, jääk 6 829, 25 eurot) (tl 177 pöördel) - BIGBANK AS tarbijakrediidileping, jääk 2185,01 eurot – 1782,98 eurot = 402, 03 eurot (tl 177 pöördel) 8
6. Pooltel ei ole vaidlust selles, et a) A. Š.i ainuomandisse jäävad korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx) ja sõiduauto Volvo S80 (reg märk xxx, omandatud 2017.a., ehitusaasta 2000.a.) b) A. Š.i kanda jäävad alljärgnevad kohustused: - Swedbank AS-i ees laenuleping nr 16-032529-VL, jääk 6 829, 25 eurot; - BIGBANK AS tarbijakrediidileping, jääk 402, 03 eurot A. Š. kanda jääb laenukohustus Swedbank AS-i ees, laenuleping nr 17-100475-VL, laenujääk abielu lõppemise aja seisuga 3 894, 53 eurot.
7. Eeltoodut arvesse võttes on poolte ühisvara väärtus kokku 7850 (vt otsuse p 24) + 1500 = 9350 eurot, kummagi poole osa 9350/2 =4675 eurot. Kohustusi on kokku 6829,25+402,03+3894,53=11 125, 81 eurot, kummagi poole osa 11 125,81/2 =5562, 91 eurot. Vara jääb A. Š.i omandisse, seega peaks A. Š. maksma A. Š.le hüvitist enam saadud vara arvelt 4675 eurot. Kohustusi jääb A. Š.i kanda 7231,28 eurot ja A. Š. kanda 3894, 53 eurot, seega peaks A. Š. maksma hüvitist vastaspoolele 1668, 37 eurot (7231, 28-5562,91 või 5562,91-3894,53). Tasaarvestades hüvitised enamsaadud varalt ja –kohustustelt, tuleb A. Š.il tasuda A. Š.le hüvitist 3006, 63 eurot (4675-1668, 37). Menetluskulude jaotus
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 164lg 1 k

A.b hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 9