Obsah (9)

§ 211§ 25§ 35§ 37§ 38§ 18§ 33§ 29§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-17024 Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2019 .a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi N. A. (end R.i) hagi D. R.i vastu ü

) § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist (so enne 01.07.2010), asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Vastavalt

§ 211

lg 1 kohaldatakse enne 01.07.2010.a sõlmitud abielude puhul abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 kehtivas seaduses varaühisuse kohta sätestatut kui enne

jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe teisiti. Poolte vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei olnud. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused (

§ 25

).

§ 35

lp 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse (

§ 35p 3).

Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (

§ 37

lg 11) ja jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 3). Kuivõrd kohus lahutas poole abielu 06.09.2017.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-17-5839, siis tuleb ühisvara koosseis kindlaks teha abielu lahutamise aja seisuga. Järelikult tuleb ühisvara jagamisele kohaldada kehtivat perekonnaseadust. 19. Vastavalt

§ 37lg 1 jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel Sama paragrahvi 3.

lõike järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 tulenevalt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi jagamise viisid sätestab AÕS § 77 lg 2, mille kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel. 6 Kaasomandi lõpetamise asjades saab kohus AÕS § 77 lg 2 alusel valida vaid sellise asja jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt Riigikohtu 03.10.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-15236/59 p 18 ; 10.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17, p 10). Kostjal tuleb tema soovitavad kaasomandi lõpetamise viisid esitada vastuhagis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. 10.2005. a otsus asjas nr 3-2-1-102-05, p 15; 04.09.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-95-12). Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (

§ 38

). Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasade vahelistes suhetes kohaldatakse perekonnaseaduses vara jagamise kohta sätestatut. Ühisvaral lasuvad abikaasade solidaarkohustused tekivad

§ 18

ja § 29 lg 1 sätestatud juhul ehk vastavalt tehinguga perekonna vajaduste rahuldamiseks või ühisvaraga tehtud tehinguga. Riigikohus on selgitanud, et kui üks abikaasadest on tehingu teinud, vastutab ta üldjuhul kohustuse täitmise eest üksi enda lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga (

§ 33lg 3 esimene lause).

See kehtib ka juhul, kui tehingust tulenevad õigused kuuluvad ühisvarasse. Ka varaühisuse varasuhte korral vastutavad abikaasad solidaarselt, kui nad on kohustuse ühiselt võtnud või kui ühe abikaasa tehtud tehingust saab tuleneda abikaasade solidaarkohustus (

§ 33

lg 1 p-d 1 ja 2).

§ 18

lg 1 kõrval näeb samasisuline

§ 29

lg 1 kolmas lause ette, et abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks on abikaasad solidaarvõlgnikud või -võlausaldajad ühisvara valitsemisega seotud tehingutes (

§ 29

lg-d 1 ja 4,

§ 33lg 1 p 1) (vt Riigikohtu 13.12.2017 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15138/56) 20.

Poolte vahel ei ole vaidlust ühisvara koosseisu osas. N. A. hagist ja D. R.i vastuhagist tulenevalt oli pooltel vara ühisuse lõppemise aja seisuga alljärgnev ühisvara: - korter xxx (registriosa nr 2301007); - garaaž xxx; - sõiduk KIA Sportage, väärus 22 000 eurot; - sõiduk Volkswagen Sharan; - korteri sisustus ja -tehnika: köögimööbel 400 eurot, laud ja toolid 200 eurot, külmkapp 50 eurot, nõudepesumasin 200 eurot, multikeetja 50 eurot, pesumasin 150 eurot, kohvimasin 200 eurot, mikrolaineahi 25 eurot, diivanid 100 eurot, sektsioonkapp 150 eurot, televiisor Lg 200 eurot, 2 tuunerit 175 eurot, püstol 200 eurot, kummipaat 200 eurot, lastetoa kapp ja kummut 150 eurot, laud 50 eurot, voodid 2 tk 50 eurot, kõvaketas 50 eurot, magamistoa kapp ja kummut 200 eurot, voodi ja öökapid 200 eurot, televiisor Samsung 100 eurot, kapp 50 eurot, sülearvuti Lenovo 100 eurot, sülearvuti Asus 75 eurot, tahvelarvuti Samsung 50 eurot, fotoaparaat Canon 100 eurot, kuldehted 800 eurot, tööriistad 150 eurot, trenažöör 100 eurot, tolmuimeja Elektrolux 50 eurot, Ixbox 100 eurot, arvuti Orsi 100 eurot, printer Samsung 50 eurot, videokaamera Sony 50 eurot, õmblusmasin Toyota 100 eurot, GPS 50 eurot, autokaamera 150 eurot, jalgrattad 3 tk 450 eurot, bensiinimootorsaag Makita 100 eurot, ikoonid s tk 400 eurot. Hagis ja vastuhagis olid pooled erinevatel seisukohtadel korteriomandi, garaaži ja sõiduauto VW Sharan väärtuse osas: N. A. leidis, et korteri väärtus 25 000 eurot, garaaži väärtus 4 000 eurot, sõiduauto VW Sharan väärtus 2000 eurot. (tl 4-9 ) 7 D. R. leidis, et korteri väärtus 15 000 eurot garaaži väärtus 2000 eurot ja sõiduauto VW Sharan väärtus 1 500 eurot (tl 62-65) Kumbki pool tõendeid vara väärtuse osas menetluse kestel esitanud ei ole. Menetluse käigus nõustus N. A. vastaspoole pakutud garaaži hinnaga 2 000 eurot (tl 175).

1. Asja materjalidest tulenevalt oli pooltel oli abielu ajal võetud (ühis)kohustused: - laen AS-lt Swedbank (Laenuleping nr 11-009160-EL, laenuleping kostja valduses, laenujääk 01.12.2017.a. seisuga ca 5 697 eurot) - Liising Krediidpanga Liisingu AS-lt, tagastamata liisingusummas 8 613, 49 eurot; - väikelaen AS-lt Swedbank (Laenuleping nr 13-043434-VL, tagastamata väikelaenu summa 1 853, 68 eurot); - sihtlaen Krediidipangalt summas 7 483, 25 eurot (laenuleping nr L3700799197, tagastamata laenusumma 7 483, 25 eurot) N. A. ei nõustunud, et laenulepingust nr L3700799197 tulenev kohustus Krediidpanga ees on ühiskohustus (tl 107) . Muude eelnimetatud kohustuste osas pooltel vaidlust ei ole.
2. N. A. palub hagiavalduses (tl 4-9) jagada polte ühisvara ja – kohustused alljärgneval viisil: - jätta kostjale kogu poolte ühisomandis olnud vara ja jätta kostja kanda ka laenukohustused AS Swedbank ning liisingulepingust nr 2355 tulenev kohustus Krediidipank Liisingu AS ees. - välja mõista kostjalt rahaline hüvitis summas 22 617, 86 eurot. Menetluse kestel osa ühisvarast müüdi. Hageja jäi enda ühisvara jagamise viisi juurde: -kogu vara (so müümata jäänud vara – garaaž ja korteri sisustus), mis oli ja on D. R.i valduses, jätta D. R.ile ja välja mõista N. A. kasuks rahaline hüvitis 7 174, 77 eurot (tl 175176). D. R. palus vastuhagis jagada poolte ühisvara alljärgnevalt (tl 81-84): - korteriomand xxx, garaaž ning sõiduauto KIA Sportage müüakse kas avalikul enampakkumisel või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha eest kustutatakse laenud (so laenuleping nr 11-009160-EL, nr 13-043434-VL, nr L3700799197 ja liisinguleping nr 2355). Järelejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. - sõiduauto VW Sharan palub hageja jätta N. A. omandisse. - N. A. omandisse jätta need loetletud esemed, mis kostja korterist xxx kaasa viis.
3. Menetluse kestel püüdsid pooled saavutada ühisvara jagamise osas kompromissi. Kohus andis korduvalt vastavalt poolte taotlustele tähtaegu kompromissi sõlmimiseks /tähtaja pikendamiseks. 23.1 Menetluse kestel müüdi poolte kokkuleppel 20.06.2018.a. ühisvarasse kuulunud korteriomand xxx, müügihinnaga 15 900 eurot (t 140) Vastavalt korteriomandi müügilepingule tasuti müügitehingust saadust järgmised kohustused ( tl 144-145) -5 203, 88 eurot laenulepingu nr 11-009160-EL katteks (laenu ennetähtaegne tagastamine); -248, 43 eurot laenulepingu nr 13-043434-VL võla tasumine; -Arco Vara Kinnisvarabüroo AS kontole 900 eurot xxx müügi vahendustasu; -KÜ Pärna X kontole 966 eurot selgitusega „xxx võla kustutamine“; -5, 50 eurot Rahandusministeeriumi kontole viitenumbrile 77760003175849 hüpoteegi kustutamise tasu reg. osas 2301007; 8 -69, 88 eurot Jõhvi notar Ülle Mesi kontole notari tasu katteks (korteri müügitehingult) Kohus on seisukohal, et pärast abielu lahutamist tekkinud võlgnevus korteriühistu ees ei ole poolte ühiskohustus, mida oleks õigustatud maha arvestada poolte ühisvarasse kuulunud korteri müügist saadud vahendite arvelt. Võlg tekkis pärast poolte abielu lahutamist (tl 166 pöördel) Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korterit kasutas pärast abielu lahutamist D. R., N. A.l puudus sinna juurdepääs, mistõttu ei ole põhjendatud nõuda kulude hüvitist abikaasalt, kes teenuseid ei kasutanud. Korteriomandi müügitehingult laekus D. R.i arvelduskontole 8 506, 31 eurot, (tl 145, tl 169). 23.2 31.07.2018.a. müüdi sõiduauto Volkswagen Sharan, reg. märk xxx hinnaga 800 eurot (tl 152). Müügist saadud vahendid kanti D. R.i arvelduskontole (tl 137, 170) 23.3 Vastavalt Coop Liisingu AS (end Krediidipank Liisingu AS) ja D. R.i vahel sõlmitud kokkuleppele 25.03.2014 sõlmitud liisingulepingu nr 2355 ennetähtaegseks lõpetamiseks p 3 leppisid pooled kokku lepingu ennetähtaegses lõpetamiseks 27.07.2018.a. ja liisinguandja poolt liisingueseme Sõiduauto KIA Sportage reg.märk xxx võõrandamises X OÜ-le (tl 167 jj) Pooled kinnitasid, et seisuga 27.07.2018 oli täitamata kohustused liisinguandja ees kokku 7 500, 96 eurot (p 5) ja leppisid kokku, et liisinguvõtja taotlusel müüb liisinguandja sõiduki T. OÜ-le liisinguvõtja näidatud hinnaga 7 500, 96 eurot, millele lisandub käibemaks 1 500, 19 eurot – kokku 9 001, 15 eurot.
4. D. R.i pangakonto väljavõttest tulenevalt (tl 169) on tasutud 21.06.2018.a. Coop Finants AS-le (end Krediidipank AS-le) lepingust nr L37007991197 tuleneva kohustuse katteks 7 063, 70 eurot. N. R. ei tunnista lepingust nr L37007991197 tulenevat kohustust poolte ühiskohustusena ning väidab, et vastaspool pole tõendanud laenukohustuse võtmist pere huvides. Krediidipank Finants AS kandis laenulepingu nr L3700799197 alusel 7 840 eurot D. Roponit1si arvelduskontole 05.12.2016.a. (tl 181), so poolte abielu ajal. 08.09.2017.a. sõlmis D. R. Krediidipank Finants AS-ga kokkuleppe sihtlaenulepingu nr L3700799197 muutmiseks ning lepingu muutmisest kandis sihtlaenuleping nr L3701039791 (tl 69). Abikaasade seadusest tulenevad solidaarkohustused tekivad eelkõige

§ 18järgi perekonna vajaduste rahuldamiseks tehtud tehingust.

Abikaasa isiklikes huvides tehtud tehingute eest tuleb abikaasal endal ka ise vastutada. Kohus rõhutab, et ainuüksi abielus olek laenusumma võtmise ajal ei muuda kohustuste perekonna huvides võetud kohustuseks. Lisaks laenu saamisele/võtmisele tulnuks kostjal tõendada ka seda, et laen võeti perekonna huvides (so ühise majapidamise korraldamise, või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks). Vaidlust ei ole selles, et pooled elavad eraldi jaanuarist 2017.a. Tsiviilasjas 2-17-5839 (D. R.i hagi N. R.i vastu abielulahutuses) väitis D. R. et poolte abielusuhted lõppesid 2010. aastal, kuid pooled elasid ühises korteris. Ei ole eluliselt usutav, et vahetult enne pere lagunemist pärast aastaid kestnud keerulisi suhteid võtab D. R. ca 7 000 eurot laenu ühise majapidamise või laste huvides (

§ 18mõttes).

9 D. R.i esindaja väitis kohtuistungil, et laen võeti selleks, et kustutada poolte varem võetud kohustused ja seda ka tehti (tl 176 pöördel), kuid eeltoodu väide on paljasõnaline ja tõendamata. Eeltoodut arvesse võttes ei loe kohus laenulepingust nr L3700799197 (pärast muutmist L3701039791) tulenevat kohustust poolte solidaarkohustuseks. N. R.i esitatud täiendavad tõendid (väidetavalt D. R.i SMS-id, tl 1976-197) jätab kohus tähelepanuta. Esiteks on need kohtule esitatud alles pärast seda kui kohus andis pooltele tähtaja lõppseisukohtade ja menetluskulude (mitte täiendavate tõendite) esitamiseks, teiseks ei nähtu väljavõttest millal on sõnumid saadetud, mille kohta keegi midagi väidab ja kelle vahel vestlus toimib.

1. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas osa korterisse jäänud ja poolte ühisvarasse kuuluvatest esemetest on N. A. valduses või mitte. D. R.i väitel on endise abikaasa käes ühisvara väärtuses 1 950 eurot, sh -sülearvuti Lenovo 100 eurot; -televiisor LG 200 eurot; -tahvelarvuti Samsung 50 eurot; -fotoaparaat Canon 100 eurot; -kuldehted 800 eurot; -tolmuimeja Elektrolux 50 eurot; -ixbox 100 eurot; -videokaamera Sony 50 eurot; -GPS 50 eurot; -kõvaketas 50 eurot; -2 hõbedast ikooni 400 eurot. Vastaspool eeltoodu väitega ei nõustu ja kinnitab menetluses läbivalt, et kogu vara ja vara müügist saadud vahendid on D. R.i käsutuses. N. A.le ei ole võimaldatud varale juurdepääsu, mistõttu puudub ülevaade selle olemasolust ja seisukorrast ning millest tulenevalt soovib N. A. kogu vara jätmist D. R.ile ja välja mõista hüvitise. D. R. on esitanud oma väidete tõendamiseks avalduse politseile, milles palub algatada kriminaalasi S. A. suhtes tema korterist esemete vaguse kohta (tl 183-186). Kohus on seisukohal, et avalduses märgitud esemete kadumine/varastamine D. R.i valdusest ei tõenda seda, et esemed on N. R.i valduses. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et avalduses märgitud esemete loetelu ei kattu (kattub osaliselt) loeteluga, mida D. R. loetleb vastuhagis olevat kostja valduses.
2. Kohus arvestab poolte ühisvara ja -kohustuste jagamisel abielu lahutamisest / varaühisuse lõppemisest alates D. R.i poolt tasutud laenumakseid: - liisingumaksed 16.10.2017 -15.09.2018 kokku 2 323, 33 eurot (tl 171); - laenulepingu 11-009160-EL täitmisena tasutud maksed alates 14.09.2017 -20.06.2018 889, 72 eurot (tl 173); - laenulepingu nr 13-043434-VL täitmisena tasutud maksed alates 16-09-2017-21.06.2018 2592, 01 eurot Kokku 2323,33 + 889,72 + 2592,01 = 5805, 06 eurot, millest kummagi poole osa on 2902, 53 eurot.
3. Poolte ühisvara on D. R.i valduses garaaž 2000 eurot + korterisse jäänud mööbel, tehnika, elektroonika jm esemed kokku 6 080 euro väärtuses. 10 Arvestades, et vara on D. R.i valduses olnud ning vaidlust ei ole selles, et vastaspoolel ei ole olnud võimalust varale ligipääsuks, samuti müügiprotsessis isiklikult osaleda, peab kohus põhjendatuks jagada vara põhihagis taotletud viisil ja mõista D. R.ilt välja hüvitise N. A. kasuks. Vara müügist laekus D. R.i arveluskontole 8 506, 31 eurot korteri müügist + 800 eurot sõiduauto VW Sharan müügist. Seega ühisvara on D. R.i käsutuses kokku 17 386, 31 eurot, sellest kummagi poole osa 8 693, 15 eurot, millest kohus lahutab pärast abielu lahutamist D. R.i poolt poolte ühiskohustuste katteks tehtud makseid (5805, 06 / 2) ehk 2902, 53 eurot, seega 8693, 15 - 2 902, 53 = 5 970, 62 eurot. Kohus mõistab D. R.ilt välja N. A. kasuks enam saadud ühisvara arvelt 5 970, 62 eurot. Menetluskulude jaotus
4. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 11