) § 173 ja § 167. Jaotusettepanekust nähtuvalt olid Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatisõigused aktsessoorsed. Selleks ajaks, kui Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvelt täideti Maaelu Edendamise Sihtasutusele võlgniku kohustus ja Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) läks nõue üle, oli võlgniku pankrotimenetluses tagatisvara realiseeritud. Seetõttu ei olnud võimalik täita
Ebaõige on halduri käsitlus, mille kohaselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse positsioon ei saa halveneda ja Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõuet, mis läks üle seaduse alusel, ei saa lugeda I järgu nõudeks. MAAKOHTU SEISUKOHT
lg-le 1 ja § 173 lg-le 2 asus maakohus seisukohale, et seda nõuet ei saa lugeda II järgi nõudeks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Haldur palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja saata jaotusettepanek kinnitamiseks maakohtule. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud
Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hüpoteek on aktsessoorne. Kuna hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis, siis hüpoteek ei lõpe nõude lõppemisel, mille tagamiseks see on antud. Sellest tulenevalt tuleb hüpoteegi üleandmisele kohaldada
Arvestades seda, et hüpoteek on mitteaktsessoorne tagatis, siis ei ole võlgniku kinnistuid koormanud hüpoteek ning sellest tulenevad õigused Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) automaatselt üle läinud. Seetõttu ei ole Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõue võlgniku pankrotimenetluses tagatud. 2 Seisukohta, et tagatis ei ole läinud Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) automaatselt üle, toetab ka AÕS § 361 lg 2.
lg-test 1 ja 2 ning AÕS §-st 361 tuleneb üheselt, et hüpoteegi üleminekuks Maaelu Edendamise Sihtasutuselt Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) oli vajalik senise hüpoteegipidaja (Maaelu Edendamise Sihtasutuse) nõusolek. Seega oleks Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) pidanud nõudma Maaelu Edendamise Sihtasutuselt hüpoteegi üleandmist. Ei ole oluline, et Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) ei saanud esitada nõuet Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastu hüpoteegi üleandmiseks, kuna Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvel Maaelu Edendamise Sihtasutusele kohustuse täitmise hetkel olid võlgniku kinnistud realiseeritud. Kui tagatisõigus ei ole kinnistusraamatusse kantud, ei ole seda ka olemas. Kuna Osaühingul Tudulinna Süsi (pankrotis) ei ole kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki ega ole seda kunagi ka olnud, siis on Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõue pandiga tagamata nõue. Maakohtu määrus kahjustab Maaelu Edendamise Sihtasutuse (esialgse hüpoteegipidaja) huve. Maaelu Edendamise Sihtasutusel on õigus saada enda nõue rahuldatud eelisjärjekorras. Tema positsioon ei tohi muutuda halvemaks ainuüksi seetõttu, et kolmas isik tasub osaliselt võlgniku eest võla. Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) ei saa panna ennast soodsamasse seisu, kui oli esialgne võlausaldaja (pank) ning tema õigusjärglane (Maaelu Edendamise Sihtasutus). Kui maakohtu määrus jääb jõusse, siis saavutab Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) esimese järgu nõude, mille võrra saab Maaelu Edendamise Sihtasutus vähem oma nõude rahuldamist, kui ta oleks õigustatud saama. Maaelu Edendamise Sihtasutusel on võlgniku pankrotimenetluses I järgu nõue. Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõue oli suurem kui seda tagavate tagatiste väärtus. Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvel ega võlgniku vara arvel ei ole võimalik Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuet rahuldada. Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) ei saa nõuda hüpoteegi üleminekut, kuna see tagas jätkuvalt Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõuet võlgniku vastu. Ühishüpoteek ei anna isikule, kes ei ole võlgnik, aga kelle vara on võlausaldaja kasuks hüpoteegiga koormatud, õigust osaleda vara realiseerimisel saadud tulemi jagamises koos hüpoteegipidajaga. Vastupidine järeldus on vastuolus ühishüpoteegi eesmärgi ja mõttega. 6. Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) haldur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 7. jaanuari 2020 määrus tuleb tühistada ja IMB Puidutoodete Aktsiaseltsi (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalause jaotusettepanek tuleb saata maakohtule kinnitamise otsustamiseks (PankrS § 145 lg 3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 8. Asja materjalide kohaselt esitas pankrotihaldur 31. oktoobril 2019 maakohtule jaotusettepaneku. Jaotusettepanekus on mh märgitud, et Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandati võlgniku võla katteks pandiga tagatud Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) kuulunud kinnistud ning pangale tehti Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) pankrotimenetluses väljamakse 77 272 eurot 17 senti. Pankrotihaldur luges Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõude võlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudeks (nõude suurus 77 272 eurot 17 senti). Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) haldur esitas 9. novembril 2019 jaotusettepanekule vastuväite ja palus jätta selle kinnitamata. Vastuväite kohaselt kuna Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvelt täideti Maaelu Edendamise Sihtasutusele (s.o selle õiguseellasele pangale) võlgniku kohustus, siis läks Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) seaduse alusel üle Maaelu 3 Edendamise Sihtasutuse nõue võlgniku vastu summas 77 272 eurot 17 senti. Kohaldades
ja § 167 on tegemist I järgu nõudega ning jaotusettepanekus on ebaõigesti märgitud nõude järguks II.
lg 3 p 1, mille kohaselt nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks.
lg 2 alusel seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut. Eelkõige on tegemist viitega nõude ülemineku tagajärgi ning võlgniku vastuväiteid reguleerivatele sätetele. Sisuliselt ei ole nõude seaduse alusel üleminekule kohaldatavad
§-d 164, 165, 166 ja 168.
, milles sätestatakse tagatiste ja muude õiguste ülemineku, on iseenesest kohaldatav seaduse alusel nõude üleminekule, kuid antud juhul ei ole Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) üle läinud nõudega seotud tagatisi. Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) üle läinud nõue tekkis seetõttu, et Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandati võlgniku võla katteks Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) kuulunud kinnistud ning teostati võlgniku võlausaldajale väljamakse summas 77 272 eurot 17 senti. 11.
lg 1 kohaselt nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigus pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Eeldatakse, et nõude loovutaja on kohustatud üle andma ka nõudega mitteseotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et kuna antud juhul oli tegemist hüpoteegiga (mitteaktsessoorne tagatis), siis ei läinud see
lg 1 teise lause sõnastusest lähtuvalt automaatselt üle, vaid vajalik oli pandiõiguse ülemineku registreerimine (
lg 6).
lg-test 1 ja 2 ning AÕS §-st 361 tuleneb, et hüpoteegi üleminekuks Maaelu Edendamise Sihtasutuselt Osaühingule Tudulinna Süsi (pankrotis) oli vajalik senise hüpoteegipidaja (Maaelu Edendamise Sihtasutuse) nõusolek. Seega oleks Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) pidanud nõudma Maaelu Edendamise Sihtasutuselt hüpoteegi üleandmist. Asjaolu, et Osaühing Tudulinna Süsi (pankrotis) ei saanud esitada nõuet Maaelu Edendamise Sihtasutuse vastu hüpoteegi üleandmiseks, kuna Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) vara arvel Maaelu Edendamise Sihtasutusele kohustuse täitmise hetkel olid võlgniku kinnistud realiseeritud, ei anna alust asuda seisukohale, et Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõue võlgniku pankrotimenetluses on I järgu nõue. Osaühingul Tudulinna Süsi (pankrotis) ei ole kinnistusraamatusse kantud hüpoteeki (ega ole seda kunagi ka olnud), seega on Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõue pandiga tagamata nõue. 4 12. Lähtudes eeltoodust on pankrotihaldur õigesti lugenud jaotusettepanekus Osaühingu Tudulinna Süsi (pankrotis) nõude võlgniku pankrotimenetluses II järgu nõudeks (nõude suurus 77 272 eurot 17 senti). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.