) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 2 2-19-10663
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Harju Maakohtu menetluses on T U avaldus Valetta Invest OÜ juhatuse kohustamiseks osanikule teabe andmiseks osanikule. Kohtule esitatud avalduses palus avaldaja kohustada puudutatud isiku juhatust andma avaldajale teavet, millise kohustuse tagatiseks on seatud hüpoteek xxx AS-i kasuks Valetta Invest OÜ-le kuuluvale kinnistule xxx(registriosa nr xxx), muuhulgas selgitada, kelle kohustus see on, milline on kohustuse täitmise tähtaeg ja milline on kohustuse täitmise seis kohtumääruse jõustumise aja seisuga; millistel põhjustel ei ole Valetta Invest OÜ esitanud äriregistrile 2017. a majandusaasta aruannet. 22.10.2019 esitas puudutatud isik oma vastuse avaldusele, milles muuhulgas edastas avalduses taotletud teabe. 18.11.2019 esitas avaldaja oma seisukoha puudutatud isiku vastusele, milles märkis, et kuna puudutatud isik on kohtule esitatud vastuses esitanud kogu teabe, mida avaldaja temalt soovis, siis on avalduse esitamise eesmärk saavutatud ja avalduse edasiseks sisuliseks menetluseks puudub vajadus. Kuna avaldaja 18.11.2019 vastusest nähtuvalt on avaldaja oma eesmärgi saavutanud ega ole avalduse edasisest menetlemisest enam huvitatud, siis käsitleb kohus avaldaja 18.11.2019 seisukohta puudutatud isiku vastusele avaldusest loobumisena.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et avaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus T U avalduses Valetta Invest OÜ juhatuse kohustamiseks osanikule teabe andmiseks osanikule. Kohus selgitab, et tulenevalt
ei saa avaldaja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetluskulude kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
lg-st 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 3 2-19-10663
lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Käesoleval juhul on puudutatud isik avalduses märgitud teabe avaldajale esitanud pärast avalduse kohtule esitamist ehk rahuldanud avaldaja teabenõude alles pärast seda, kui avaldaja pöördus kohtu poole. Seega on puudutatud isik oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus avaldaja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku väited, et avaldaja on avalduse esitanud pahatahtlikult, sest avaldaja ei ole andmete saamiseks pöördunud puudutatud isiku juhatuse liikme poole, kes elab tema kõrvalmajas, on kohtu hinnangul asjakohatud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on avaldaja edastanud korduvaid teabenõudeid puudutatud isiku e-posti aadressil xxx, mis äriregistri andmetel on puudutatud isiku ametlik e-posti aadress. Puudutatud isik ei ole väitnud, et nimetatud e-posti aadress on vale või et ta sellele edastatud e-kirju kätte ei saa. Käesoleval juhul ei ole vaidlust ka selle üle, et puudutatud isik ei ole avaldajale enne kohtusse pöördumist avaldaja soovitud teavet esitanud. Seadusest ei tulene avaldaja kohustust teabe saamiseks teha osaühingu juhatuse liikmele koduvisiite. Seega on puudutatud isiku väited avaldaja pahatahtliku käitumise kohta asjakohatud ja alusetud. Avaldaja on palunud mõista puudutatud isikult välja menetluskulud summas 450 eurot, millest 50 eurot moodustab avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 400 eurot avaldaja õigusabikulud. Avaldaja õigusabikulud koosnevad kohtu kaudu esitatava teabenõude ettevalmistamise kuludest 208.33 eurot (ajakulu 1 tund ja 40 minutit); puudutatud isiku vastusega tutvumise, kinnistusraamatusse ja äriregistrisse päringute tegemise ja avaldajale esmaste kommentaaride tegemise kulust 62.50 eurot (ajakulu 30 minutit) ning kirjalike seisukohtade koostamise kulust 62.50 eurot (ajakulu 30 minutit). Õigusabitasule lisandub käibemaks 66.67 eurot. Avaldaja esindaja on avaldajale osutanud õigusabi teenust tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 40 minutit, mis kulus kohtu kaudu esitatava teabenõude ettevalmistamiseks. Võttes arvesse avalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keerulise küsimusega, peab kohus avalduse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tund. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud avaldajale õigusabi teenust tunnihinnaga 125 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on 01.06.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16 asunud seisukohale, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata
lg 1 alusel 4 2-19-10663 esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Sealjuures on kolleegium seisukohal, et mõistlikuks tuleb pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määra 125 eurot tund, millele lisandub käibemaks, ei saa põhjendatuks pidada. Käesoleval juhul ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vaidlusega, millise puhul võiks keskmisest kõrgemat tunnitasu määra põhjendatuks lugeda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasu määraks lugeda 120 eurot koos käibemaksuga. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista riigilõivu 50 eurot. Nimetatud menetluskulu osas peab kohus avaldaja menetluskulusid põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks avaldaja õigusabikulusid 240 euro (2 x 120) ulatuses. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja Valetta Invest OÜ-lt tuleb välja mõista menetluskulud kokku 290 euro (50 + 240) ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.