← Eesti

2-19-15772/13

Obsah (7)§ 62§ 440§ 173§ 162§ 168§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 62lg 2).

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Hageja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu. 04.07.2019 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 01.07.2019 korteris nr xxx veekahju. KÜ Tallinn, xxx juhatuse liige esitas hagejale selgituse, mille kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxx. Hageja on kahju hüvitanud ja esitanud kostja vastu nõude, kuivõrd veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist. Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. 14.01.2020 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks.

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul ei võtnud kostja hagi kohe õigeks, mistõttu tuleb

§ 162lg 1 järgi hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulud kokku on 664 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 100 eurot ja esindajakuludest summas 564 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 4 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta (tlk 65-66). Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu on osaliselt põhjendamatu, kuivõrd tegemist ei olnud keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Kohus leiab, et mõistlik aeg hagiavalduse koostamiseks on 3 tundi. Nimetatud ajakulu kohus ei vähenda. Hageja ei ole kostja 24.10.2019 esitatud hagiavalduse vastuse osas menetlusdokumenti koostanud. Arvestades esitatud vastuse sisu ja mahuga, ei saa sellega tutvumine olla põhjendatud üle 5 minuti. Kohus jätab nimetatud toimingu eest kulu välja mõistmata 10 minuti ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt istungiks ettevalmistamiseks välja toodud aeg 1 tund arvestades menetluses esitatud menetlusdokumentide vähesust, ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajaks on 20 minutit. Kohus vähendab antud ajakulu 40 minuti võrra. Istungil osalemise ajakulu on põhjendatud vastavalt istungi kestvusele 27 minutit. 2 Eeltoodust tulenevalt on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 3 tundi ja 52 minuti ulatuses. Riigikohus on rõhutanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana jurist, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuta ei saa pidada põhjendatuks. Kohtu hinnangul algavad vandeadvokaatide tunnihinnad 120 eurost, mistõttu saab juristi puhul põhjendatud tunnitasuks olla 90 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuluks esindajakulu 348 eurot ja riigilõiv 100 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.