lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ja huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab
lg 1 p 3 alusel menetluse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast avalduse esitamist nõude rahuldanud.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Hageja taotleb esindaja kulude hüvitamist summas 420 eurot koos käibemaksuga. Kohus tutvunud tsiviilasja toimikuga leiab, et lepingulise esindaja kulud on arvestades koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu põhjendatud, mistõttu kostjal tuleb hüvitada hagejale lepingulise esindaja kulud.
lg 1 alusel määrab kohus kohtumääruse täitmise viisiks lepingulise esindaja kulude kandmise otse Sikuti Advokaadibürooarvelduskontole. Harju Maakohtu 04.06.2018 on hagejale antud menetlusabi vabastades ta täies ulatuses hagi esitamisel riigilõivu 250 euro tasumisest. Kohus jätab riigilõivu riigituludesse Eesti Vabariigilt välja mõistmata, kuna kostja ja menetlusabi kandja langevad kokku. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.