KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-18914 Tsiviilasi A.A. hagi S.P. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- detsembri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: A.A. (hageja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja G.K. esindajad RESOLUTSIOON Kostja S.P., ik XXXXXXXXXXX
- Tühistada Tartu Maakohtu
- detsembri 2019 määrus.
- Saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS
- A.A. (hageja) esitas hagi S.P. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatise seadusjärgses määras ja elatisevõla 1490 eurot. Kostja ja G.K. sõlmisid
- a aprillis notariaalse kohesele sundtäitmise alluva lepingu, mille kohaselt pidi kostja tasuma elatist mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Tartu Maakohus jättis
- detsembri 2019 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal puudub TsMS § 3 lg-st 1 tulenev õiguskaitsevajadus, kuna nõue on võimalik maksma panna kohese sundtäitmise kokkuleppe alusel. Hagejal on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 181 mõttes. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUS
- Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja ei saa notariaalse lepingu alusel taotleda elatisabi. PHS § 50 lg 1 alusel makstakse täitemenetlusaegset elatisabi väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Notariaalne leping ei ole kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eitada hageja õiguskaitsevajadust TsMS § 3 lõike 1 alusel. Elatise saamise õigus tuleneb hagejal PKS §-st
- Seega võib hageja esitada ka hagi elatise väljamõistmiseks. Hagis esitatud asjaolude kohaselt ei sõlminud elatise maksmise lepingut mitte hageja ja kostja, vaid G.K. (hageja seaduslik esindaja) ja kostja. Samuti ei nähtu esitatud asjaoludest, et elatist oleks lepingu alusel õigustatud nõudma hageja (A.A.) ja lepingut saaks pidada automaatselt lepinguks kolmanda isiku (hageja) kasuks VÕS § 80 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 96 alusel on vanema vastu elatise nõue alaealisel lapsel, mitte teisel vanemal. Seda, kas lepingut saab tõlgendada lepinguna kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 1 järgi, saab maakohus hinnata menetluses, kuivõrd asja menetlusse võtmisel tõendeid ei hinnata. Hagis toodud asjaoludest ei saa kindlalt järeldada, et hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist ja leping on vaieldamatult VÕS § 80 lõigetele 1 ja 2 vastav. Hagis märgitud asjaoludest ei saa järeldada ka seda, et G.K. tegutses lepingut sõlmides hageja esindajana. Kuna lepingu sisu vajab tõlgendamist ja leping tõendina hindamist, ei saa maakohus asja menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna VÕS § 80 mõttes (RKTKm 3-2-1-101-15, p 17). Võimalus saada menetlusaegselt elatisabi on samuti põhjuseks, miks tuleks kahtluse korral asja menetleda. Sellisel juhul on hagejast lapse huvid paremini kaitstud.
- Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lahendamisel. digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 2 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi