← Eesti

2-19-3031/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-3031 Tsiviilasi T.J. hagi J.J. vastu elatise kompromissi muutmiseks ning B.B. ja A.A. hagi J.J. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus B.B. nõude osas 154,44 eurot A.A. nõude osas 154,44 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.J. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): J.J. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustajad: Hageja II: B.B. (ik: XXXXXXXXXXX) Hageja III: A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustajate seaduslik esindaja (hageja I): T.J. (ik: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2019 otsus J.J. B.B. ja A.A. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista J.J. välja elatis B.B. kasuks alates
  5. veebruarist 2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni 110 eurot kuus ja A.A. kasuks alates
  6. veebruarist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni 110 eurot kuus.
  7. Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „2.
  8. Hagi rahuldada osaliselt. 2.
  9. Mõista J.J. B.B. kasuks välja elatis 110 eurot kuus alates
  10. veebruarist 2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni. 2.
  11. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt
  12. kuupäevaks T.J. kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „B. elatis“. 2.
  13. Jätta rahuldamata B.B. nõue tagasiulatuva elatise saamiseks. 2.
  14. Rahuldada T.J. hagiavaldus tsiviilasjas nr 2-16-17944 kinnitatud elatise kompromissi muutmiseks ning tuvastada, et T.J. puudub nimetatud kompromissi alusel kohustus tasuda A.A. ülalpidamiseks elatist. 2.
  15. Mõista J.J. A.A. kasuks välja elatis 110 eurot kuus alates
  16. veebruarist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni. 2.
  17. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt
  18. kuupäevaks T.J. kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „A. elatis“. 2.
  19. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.“
  20. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
  21. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  22. T.J. (hageja I/isa) esitas 25.02.2019 maakohtule J.J. (kostja/ema) vastu hagi elatise kompromissi muutmiseks ning B.B. (hageja II) ja A.A. (hageja III) seadusliku esindajana hagi elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduses paluti tühistada tsiviilasjas nr 2-16-17944 varem tehtud lahend osas, millega on isalt välja mõistetud elatis A.A. ülalpidamiseks 110 eurot kuus, ning mõista kostjalt välja seaduses ettenähtud miinimumsummas elatis A.A. kasuks alates 01.01.2019 ja B.B. kasuks alates 01.02.2018 kuni nende täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on vanematel kuus last (C.C., sünd XXXXXXXXX, B.B., sünd XXXXXXXXX, A.A., sünd XXXXXXXXX, D.D., sünd XXXXXXXXX, G.G. sünd XXXXXXXXX ja E.E. sünd XXXXXXXXX). C. sai XXXXXXXXX täisealiseks. Tartu Maakohus kinnitas 31.05.2017 tsiviilasjas nr 2-16-17944 kompromissi, mille kohaselt B. ja C. elavad isa juures ja on tema ülalpidamisel ning isa tasub elatist A., E., G. ja D. ülalpidamiseks igale lapsele 110 eurot kuus. 2 A. kolis
  23. a lõpust isa juurde, mistõttu on põhjendamatu elatise tasumine kostja kontole, kuivõrd kostja ei osale A. ülalpidamises. Isa majanduslik olukord on raske, sest ta peab vahetult ülal kolme last ja peab tasuma elatist kolmele lapsele, kes elavad emaga (kompromissi järgi neljale lapsele). Kostja tööl ei käi ja kasutab saadud raha lisaks peretoetusele ning isaga elavatele lastele elatist ei anna. Kohtumääruse järgi elatise tasumine paneb isaga elavad lapsed ebavõrdsesse seisu, eriti pärast seda, kui A. kolis isa juurde.
  24. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt elavad kolm last kostjaga. D. põeb tsöliaakiat ja vajab gluteenivaba toitu, mis on kallim kui tavatoit. Tsiviilasjas nr 2-16-17944 sõlmitud kompromissi tulemusena jagunes laste ülalpidamiseks vajalik summa vanemate vahel võrdselt. Kostja ei ole suuteline maksma hagejatele elatist taotletud ulatuses. A. ei ole täielikult isa ülalpidamisel. Kostja on kandnud A. arvele raha (jaanuaris 45 eurot, veebruaris 90 eurot, märtsis 80 eurot) ja ostnud riideid (märtsis 125,05 euro eest). Kõiki lapsi tuleb kohelda võrdselt ning olukorras, kus mõlema vanema ülalpidamisel on kolm last, ei ole otstarbekas teha vastastikuseid makseid. Kostja ei nõustunud, et
  25. a sügisest oleks tasutav elatis 150 eurot lapse kohta kuus, ning tegi ettepaneku, et alates 01.09.2019 oleks elatis ühe alaealise lapse kohta 175 eurot kuus. MAAKOHTU LAHEND
  26. Tartu Maakohus rahuldas
  27. oktoobri 2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis J.J. välja elatise B.B. kasuks 127,16 eurot alates
  28. veebruarist 2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni ja A.A. ülalpidamiseks 127,16 eurot alates
  29. veebruarist 2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni. B.B. nõude tagasiulatuva elatise saamiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus rahuldas T.J. hagi tsiviilasjas nr 2-16-17944 kinnitatud elatise kompromissi muutmiseks ning tuvastas, et T.J. puudub kompromissi alusel kohustus tasuda A.A. ülalpidamiseks elatist. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vanematel viis alaealist last, mistõttu ei ole vaidluses võimalik aluseks võtta perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära (270 eurot kuus). Kohus võttis aluseks vanemate sissetuleku või võimaliku sissetuleku ning ei hinnanud laste vajadusi eraldi, sest raha, mida vanemad saavad kulutada laste ülalpidamiseks, tuleb kohtu hinnangul jagada laste vahel võrdselt. Isa keskmine töötasu on 1119 eurot kuus. Kostja töötas tähtajalise töölepingu alusel 25.06.2019 kuni 28.08.2019 ja tema brutotöötasu oli 700 eurot. Kohus leidis, et kostja võimekus teenida sissetulekut on 700 eurot kuus, mis tulumaksustamise tulemusena on kättesaamisel 640 eurot. Eeltoodu näitab, et vanemate võimekus on erinev ning vanemate sissetulekute suhe on isal 63% ja emal 37%. Kohus kaldus seetõttu PKS § 105 lg 3 alusel kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. Kohus arvestas asjaoluga, et kostja oleks suuteline kohtuotsust täitma. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et lapsi tuleb kohelda võrdselt. Kostja on märkinud, et D.D. põeb tsöliaakiat, mistõttu ta vajab gluteenivaba toitu, mis on kallim kui tavatoit. Kohtu hinnangul on D. erivajadus kaetud sotsiaaltoetusega, mida ta saab 69,04 eurot kuus. Kohus võttis elatise suuruse määramisel esmalt arvesse kostja juures elavatele lastele (D., G. ja E.E.) võimaldatava ülalpidamiskulu. Isa tasub 110 eurot igale kostja juures elavale lapsele. Kostja saab peretoetust 639,18 eurot. Viimastest kostja pangakonto ülekannetest nähtub, et kostja kannab 60 eurot peretoetusest A.A. ülalpidamiseks isale. Igale kostja juures elavale lapsele saab osaks riigi toetust 193 eurot [(639 – 60) ÷ 3). Kostjal tuleb oma sissetulekuga panustada isa tasutavast 110 eurost 37%, s.o 40,70 eurot. Seega saab iga kostja juures elava lapse vajaduste katteks kulutada 343,70 eurot (110 + 193 + 40,70). 3 Arvestades kostja soovi kohelda lapsi võrdselt, tuleb vanematel samas ulatuses panustada ka hagejate ülalpidamisse. Seega B.B. vajadused saab katta 343,70 euroga kuus, millest kostjal tuleb tasuda 127,16 eurot (37% 343,70 eurost). Kuna A.A. on asunud elama isa juurde ja isa peab A. ülal vahetult, on põhjendatud isa nõue muuta kokkulepet, mille järgi on tal kohustus tasuda A. ülalpidamiseks 110 eurot. A. elatise suuruse määras kohus kindlaks samasuguse arvutuskäigu alusel kui B. elatise. A. on elatist soovinud alates 01.01.
  30. Kostja on märkinud, et ta on kandnud A. arvele raha (jaanuaris 45 eurot, veebruaris 90 eurot, märtsis 80 eurot) ja ostnud riideid (märtsis 125,05 euro eest). Kohus võttis arvesse märtsis 2019 riiete eest tasumise ning leidis, et kostja on tasunud ühe kuu eest elatist vahetult. Seetõttu mõistis kohus kostjalt elatise A. ülalpidamiseks välja alates 01.02.
  31. Kohus selgitas, et võttis vaidluse lahendamisel arvesse vanemate viie alaealise lapse võrdsuse põhimõtte ja jagas vanemate sissetuleku võrdeliselt laste arvuga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  32. J.J. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
  33. oktoobri 2019 otsuse tühistamist osaliselt, temalt välja mõistetud elatise suuruse osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista J.J. välja igakuine elatis B.B. kasuks 110 eurot ja A.A. kasuks 110 eurot alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tagas kompromissileping kõigi laste võrdse kohtlemise, mis oligi poolte eesmärgiks. Kompromissi alusel pidas kumbki vanem oma vahendite arvel ülal kahte last ning isa tasus elatist, kuna ema juures elas neli last. Vanemad ei pidanud otstarbekaks tasuda elatist vastastikku kõigi laste ülalpidamiseks, kuna tegemist olnuks liigsete arveldustega. Isa ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kohus on jätnud kompromissilepingule hinnangu andmata ning on lähtunud eeldusest, et ema ei ole isa juures elavate laste suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Taolise käsitluse tulemusena on alaealised lapsed sattunud ebavõrdsesse olukorda. Tekkinud on olukord, kus ema peab tasuma elatist lapse kohta kuus 127,16 eurot, isa aga 110 eurot. Samas isa sissetulek ületab ema sissetulekut (1119 eurot ja 640 eurot) ning ema ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest üks on erivajadusega; 2) ei põhine järeldus, et D. erivajadus on kaetud sotsiaaltoetusega, kohtuistungil uuritud tõenditel. Asjas ei ole tuvastatud, millised on kulutused D. erivajaduse katmiseks; 3) on kohus leidnud, et B. ja A. ülalpidamiseks tuleb tasuda suurem summa kui D., G. ja E. ülalpidamiseks. Olukorras, kus ema sissetulekud on väiksemad kui isal, pidanuks kohus põhjendama, millised B. ja A. vajadused tingivad nende ülalpidamiseks suurema elatise väljamõistmise võrreldes lastega, kes elavad emaga. Kohtuotsuses sellised põhjendused puuduvad ning seega on lahend olulises osas põhjendamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 07.10.2019 otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt B.B. ja A.A. kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja elatise B.B. kasuks alates 25.02.2019 kuni B.B. täisealiseks saamiseni 110 eurot kuus ja A.A. kasuks alates 01.02.2019 kuni A.A. täisealiseks saamiseni 110 eurot kuus. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. 4 Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata osas, milles kostja nõustus A.A. kasuks elatise väljamõistmisega alates hagi esitamisest, s.o alates 25.02.
  36. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o temalt välja mõistetud elatise suuruse osas, ning uue otsusega kostjalt igakuise elatise väljamõistmist B.B. kasuks 110 eurot ja A.A. kasuks 110 eurot alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st osas, kas on alust maakohtu määratud 127,16-eurost elatist vähendada 110 euroni kuus kummagi hageja kasuks alates hagi esitamisest.
  37. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ei nõustu apellandi väitega, et kompromissilepingu sõlmimisel lähtusid vanemad seisukohast, et kumbki vanem peab oma vahendite arvel ülal kahte last ja isa tasub elatist, kuna ema juures elab neli last. Selline väide on paljasõnaline ja tõendamata. Tsiviilasjas nr 2-16-17944 31.05.2017 kinnitatud kompromissist, mille kohaselt kaks last, B. ja C., elavad isa juures ja on tema ülalpidamisel ning isa tasub elatist nelja lapse, A., E., G. ja D. ülalpidamiseks igale lapsele 110 eurot kuus, apellandi väidetu ei nähtu. Seda ei kinnita ka isa poolt menetluses esitatud seisukohad. Samas ei oma nimetatud väide asja lahendamisel olulist tähtsust, kuivõrd asjaolude olulisel muutumisel on TsMS § 459 lg 1 alusel võimalik kompromissiga kokkulepitu üle vaadata.
  38. Vanematel on viis alaealist last. Maakohus on õigesti leidnud, et seaduses sätestatud elatise miinimummäära arvestades pidanuks vanemad
  39. aastal pidama oma lapsi ülal kokku 2700 euro ulatuses kuus (5 × 540 eurot), milleks nad võimelised ei ole. Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Mõlema vanema sissetulekud on ülalpeetavate arvu arvestades tagasihoidlikud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul on põhjendatud jagada raha, mida vanemad saavad kulutada laste ülalpidamiseks, laste vahel võrdselt. Maakohus on teinud kindlaks vanemate varalise seisundi: isa keskmine töötasu on 1119 eurot kuus ja ema suudab teenida sissetulekut 640 eurot kuus. Eeltoodu annab maakohtu hinnangul alust kalduda vastavas proportsioonis (63% – 37%) kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest. Lisaks laekuvad ema kontole erinevad peretoetused kokku 639,18 eurot kuus (sh isa juures elava A. lapsetoetus, mille ema on viimastel kuudel kandnud üle isa kontole) ja D. makstav sotsiaaltoetus 69,04 eurot kuus. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et kohtule esitatud kontoväljavõttest nähtuvalt laekub ka isa kontole peretoetus, mille summa on 120 eurot kuus, s.o siis B. ja C. (täisealiseks saanud, kuid õppiv laps) lapsetoetus. Ülaltoodust nähtuvalt toetab riik laste ülalpidamist igakuiselt märkimisväärse summaga ning ringkonnakohus nõustub maakohtu arvutusega, et iga kostja juures elava lapse ülalpidamiseks on võimalik kulutada 343,70 eurot kuus, s.o peretoetused 193 eurot, elatis 110 eurot ja kostjapoolne vahetu ülalpidamine 40,70 eurot (37% 110 eurost). Asjaolu, et peretoetused ei ole ühe vanema sissetulek, vaid nimetatud summad on perehüvitiste seaduse § 15 kohaselt mõeldud laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks, on maakohus pooltele selgitanud 11.06.2019 kirjas. Kuna kostja on korduvalt kinnitanud soovi kohelda lapsi võrdselt, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et ka B. ja A. vajadusteks tuleb kulutada 343,70 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb aga ka isa juures elavate laste puhul arvestada, et laste vajadused saab osaliselt 5 katta riikliku lapsetoetusega, mida nii B. kui ka A. on õigus saada igakuiselt 60 eurot (B. lapsetoetus laekub isa kontole, A. lapsetoetus laekub ema kontole ja ema on selle viimastel kuudel kandnud üle isa kontole). Maakohus on jätnud eeltooduga põhjendamatult arvestamata. Seega on B. ja A. kulud 60 euro ulatuses kaetud lapsetoetusega ning vanemate kanda jäävad nende kulud summas 283,70 eurot (343,70 – 60). 283,70 eurost 37%, st kostja sissetulekule vastav osa, ei ületa 110 eurot, millises ulatuses on kostja nõus B. ja A. elatist maksma. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb mõista välja elatis B. ja A. kasuks 110 eurot kuus. Sellises suuruses elatise tasumine tagab kõigi alaealiste laste võrdse kohtlemise ning arvestab ka vanemate erinevat võimet sissetulekut teenida.
  40. Mis puudutab D. erivajadust (milleks on kostja vastusest nähtuvalt gluteenivaba toit), siis selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et D. erivajaduse saab lugeda kaetuks sotsiaaltoetusega, mille suurus on kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt 69,04 eurot kuus. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule üldsõnaliselt ette, et maakohtu järeldus ei põhine kohtuistungil uuritud tõenditel. Samas on kostja olnud menetluses läbivalt seisukohal, et lapsi tuleb kohelda võrdselt, ning ta ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, millised on D. erivajadusega seonduvad igakuised kulud.
  41. Maakohus mõistis kostjalt A. kasuks elatise välja alates 01.02.2019 ja on oma sellist otsustust ka asjakohaselt põhjendanud. Kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud A. kasuks elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 25.02.
  42. Samas ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi põhjendust, miks on maakohtu eelnimetatud otsustus vale. Seetõttu jätab ringkonnakohus A. kasuks elatise väljamõistmise kuupäeva muutmata.
  43. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätab ringkonnakohtus vastavalt kostja poolt apellatsioonkaebuses taotletule poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.