KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-1249 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Kohtuasi Viru Vangla materjalid Tony Eineri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Tony Einer, vabanemisjärgne elukoht: xxx; viibimiskoht: Viru Vangla; isikukood: 37509105710; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel – eesti keel Varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 14.02.2019 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta 8 kuud ja 14 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 12.02.2019 Karistuse kandmise algus 12.02.2019 ja lõpp 26.10.2020 Kaitsja Süüdimõistetu loobus kaitsja osalemisest kohtumenetluses RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 määras: Jätta Tony Einer vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 14.02.2019 Tartu Maakohtu otsusega tunnistati Tony Einer KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 12.02.
- Kohtuotsus jõustus 02.03.
- Viru Vangla esitas 12.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tony Einer vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1
(6)Karistuse kandmise algus 12.02.2019 ja lõpp 26.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 19.12.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.09.
- Kinnipidamisasutusest Tony Eineri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras karistatud viiel korral (neist kaks on arhiveeritud ja kolm kehtivad). Kehtivad karistused on määratud kehalise väärkohtlemise eest elukaaslase suhtes. Varasemalt on karistatud mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja riigikaitselisse hoonesse või maa-alale tungimise eest. Kuritegude laad on võrreldes varasemate tegudega muutunud raskemaks, kuna on kaasnenud vägivalla kasutamine. Viimased kolm toimepandud kuritegu on aga jäänud samalaadseteks, kuna tegudega ei ole varasemast suuremaid kehavigastusi tekitatud. T. Einer on jätkanud vägivaldsete kuritegude toimepanemist samalaadsetel ajenditel. Kuriteod ei ole olnud kavandatud. Reaalset vanglakaristust pole kandnud, tegemist on esimese vangistusega. Lisaks on kuritegu toime pandud kriminaalhoolduse ajal. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, mõtlematu käitumine ja puudulik probleemilahendusoskus. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul isik on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja „Riskipõhine“ vestlusel. Töötab majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Töötamisega seoses probleeme ei ole esinenud. Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 10.01.
- Enne vangistust elas koos endise elukaaslasega, kellega tarbiti alkoholi ja konfliktide lahendused olid vägivaldsed. Tegemist oli 1-toalise üürikorteriga, mis oli heas seisukorras, remonditud. Kuritegu on toimepandud elukohas, kus elati kannatanuga koos. Vangistusest ennetähtaega vabanemise korral on võimalus elama asuda õe kuuluvasse 4-toalisesse korterisse, mis asub aadressil x. Antud eluase on kõigi mugavustega. Kõik pereliikmed, kes elavad sellel aadressil, on andnud nõusoleku T. Eineri antud elukohta elama asumiseks. Isik on põhiharidusega, on õppinud ka õhtukoolis, kuid 11.klass jäi pooleli. Emakeel on eesti keel. Puuduvad tõendid isiku õpiraskuste kohta. Suhtub positiivselt nii hariduse kui ka tööalasesse enesetäiendamisse ja on valmis kasutama pakutavaid võimalusi. Eelistab õppida puidu- või keevitaja eriala, kuid vangistuses viibides soovib töötada. Enne vangistust isik viimase aasta jooksul ei töötanud ametlikult, tegi aga mõningaid juhutöid. Vabaduses peamiselt töötas, enamasti ametlikel töökohtadel. Eriala ei oma, kuid on olemas mitmed töökogemused: metsatööd umbes 6 aastat (x OÜ), ehitustööd, sealhulgas umbes seitse aastat töötanud x OÜ-s tänavakivide paigaldajana. Samuti teinud vundamendi soojustustöid, vannitubade remonti ja muid san.tehnilisi töid. Töötu on olnud paaril korral, kuid need on olnud pigem lühikesed perioodid ja on ise suutnud töö leida. Töösse suhtumine ei ole problemaatiline, vangistuses on töötanud majandustöödel ja käesolevalt töötab toidujagajana. Kuritegusid ei ole sooritanud majandusliku kasu saamiseks. Majanduslikku olukorda hindab rahuldavaks, enda sõnul sai hakkama, osa sissetulekust kulus alkoholile. Vangistusest ennetähtaega vabanemise korral kindel töökoht puudub. Samuti on ta valmis osalema Töötukassa täiendkoolitustel. Viru Vangla 27.11.2019 andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 1681,16 eurot, vabanemisfondis 208,65 eurot. Lähedastest on isikul ema ja õed. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Pereliikmed on valmis T. Einerit moraalselt toetama vangistusest vabanedes. Endiste elukaaslaste vastu on toime pannud vägivallakuritegusid, sealhulgas viimane toimepandud kuritegu on praeguseks endise elukaaslase suhtes, kellega koos tarvitasid sageli alkoholi. T. Eineri sõnul olid nad paarisuhtes alla 1 aasta ja 2
(6)käesolevaks ajaks on lahku läinud. T. Einer ei soovi vangistusest vabanedes endise elukaaslasega uuesti suhtlema hakata. T. Eineril on varasemast kooselust täisealine tütar kuid tütre ja tütre emaga ei suhtle üldse. Suhtlusringkonnas on enamasti seadusekuulekad inimesed, kuid on ka neid, kellel on ette tulnud kuritegelikku eluviisi. Ennast mõjutatavaks inimeseks ei pea, puudub info, et T. Einer oleks mõjutatav teiste isikute poolt. Tunnistab, et võib olla mõne inimese poolt mõjutatav, kuid otsustab ise oma teguviisi üle. Tutvusringkonda kuulub alkoholilembeseid isikuid, kes võivad T. Eineri alkoholi tarvitamist mõjutada. Hoolimatule eluviisile viitavad kuriteod, mis on toime pandud paarisuhtes olles elukaaslaste vastu. T. Einer on kasutanud vägivalda probleemide lahendamiseks ning seda teinud korduvalt. Varasemalt määratud kriminaalkaristused ei ole pannud teda hoiduma kuritegelikust käitumisest lähedase vastu. Pidurdamatu käitumise üheks soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. Viimati tarvitas alkoholi enne vangistust. Vägivallakuriteod pandud toime olles alkoholijoobes. Kriminaalkorras karistatud mootorsõidukit joobeseisundis juhtimise eest. Tunnistab, et on alkoholisõltlane. Varasemalt on ka hilinenud või jätnud tulemata kriminaalhooldusele, sest oli alkoholijoobes. Samuti on pöördunud alkoholiprobleemiga psühhiaatri poole, kuid sellest hoolimata ei ole alkoholi tarvitamisest loobunud, vastavat ravi ei ole saanud. Mõistab, et tema probleemide põhjustajaks on alkoholi liigtarvitamine. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, enda sõnul sai seal mõningaid mõtteid, kuidas probleemida iseseisvalt tegeleda. Kriminaalhooldusel on kinnipeetav maininud, et proovis kunagi kanepit. Täpsem info tarvitamise kohta puudub. Kuritegusid ei ole sooritanud narkootikumide hankimiseks või tarvitamise tõttu. Isik on vaimselt terve. Ta mõistab oma tegude tagajärgi. 2019.aasta veebruaris on viibinud Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ja saanud seal lühiajalist ravi. Hetkel on probleemiks unehäired, saab tabletiravi. Kohanemisraskusi otseselt ei ole. T. Eineri kinnitusel on tal alkoholisõltuvus. Suitsiidimõtteid ega -katseid ei ole kunagi esinenud, samuti ei ole esinenud lapsepõlves käitumisprobleeme ja muid asjaolusid, mis puudutaksid tervist ja emotsionaalset seisundit. T. Eineril on oma eale vastavad suhtlemisoskused. Korduvalt on esinenud konfliktide lahendamisel elukaaslase suhtes vägivaldset käitumist. Kriminaalhoolduse ajal osales Viha juhtimise programmis. Enda sõnul teab, mis teda endast välja võib viia (ärritavad olukorrad) ja teoorias on olemas oskused kuidas nendes olukordades käituda, kuid praktikas ei oska alati lahendada tekkinud konflikte. Kordab oma vigu ega ole osanud varasemalt määratud karistustest õppida. Kahetseb tehtud vigu, samas on kolm korda samalaadsel viisil käitunud ja elukaaslasele kehavigastusi tekitanud. Tunnistab oma probleeme ning on nõus, et probleemid vajavad lahendusi, samas kordab oma vigu, mis viitab puudulikule probleemilahendusoskusele. On juhtinud alkoholijoobes mootorsõidukit, mõtlemata sellele, et oma tegevusega seab ta ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Eesmärgid elus on realistlikud (leida töö ja edaspidi leida oma elukoht, hoiduda alkoholi kuritarvitamisest). Kuritegelikke hoiakuid ei esine, kuritegude põhjuseks pigem alkoholi kuritarvitamine, mõtlematus ja puudulik probleemilahendusoskus. Ametnikesse suhtumisega ei ole probleeme esinenud, suhtlemisel on viisakas. Oma käitumist põhjendab sellega, et oli alkoholijoobes ja elukaaslane ärritas teda. Varasema kriminaalhoolduse ajal on toime pannud uue kuriteo. Samuti on kriminaalhooldusele hilinenud või sealt puudunud, sest on olnud alkoholijoobes. Ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja seadustesse suhtub tolerantselt. Mõistab, et ühiskonnaliikmena ei ole võimalik enda huvi alati esikohale seada. Ühel korral on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimises, mis väljendab, et tema elus on tulnud ette olukordi, kus ei ole pidanud vajalikuks teiste isikute ohutusele mõelda. Tunnistab alkoholiprobleemi ja leiab, et seda tuleks piirata. Selgitab, et kavatseb hoiduda tuttavatest, kes pidevalt alkoholi tarvitavad. Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik konkreetse täiskasvanu/täiskasvanute suhtes. Oht seisneb füüsilises ründes, mille tagajärjeks on kehavigastused. Alkoholijoobes 3
(6)mootorsõiduki juhtimine ja kaasliiklejate ohtu seadmine. Samuti seab ohtu riigi julgeoleku, tungides riigikaitselisse hoonesse. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekib konfliktsituatsioon, mille lahendamiseks kasutab vägivalda. Ohtlikkus suureneb, kui tarvitab alkoholi, mille tõttu vägivaldne käitumine vallandub. Samuti ilmneb oht, kui sõltuvalt oma eesmärgist soovib liikuda ühest kohast teise, olles alkoholijoobes, kuid mitte teadvustades mootorsõiduki juhtimise keelatust sellises olekus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 17%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%. Viru Vangla, arvestades Tony Einer ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Tony Einer tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 19.12.2019 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib enda ennetähtaegset vabastamist. Ta on valmis läbima ravikuuri, et vabaneda alkoholisõltuvusest. Vabaduses kavatseb ta võtta ennast arvele Töötukassas ja siis minna tööle endisele töökohale. Tal on läbitud vägivallavastane sotsiaalprogramm ning ta sai sellest programmist abi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, Tony Einer ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tony Einer on ära kandnud üle poole mõistetud vangistusest. Seega on tema puhul täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Tuleb positiivseks lugeda, et Tony Eineril on olemas vabanemisjärgne elukoht, tema lähedased väljendasid soovi abistada teda vabaduses, isikul on olemas kogemus erinevate tööde tegemisel, puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, isik on osalenud erinevatel programmidel ja vestlustel. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Aga vaatamata ülaltoodule kohus, olles tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja võttes arvesse vangla ja prokuratuuri arvamusi, leiab, et kinnipeetavat tuleb siiski jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht. Töökogemus on tal küll olemas, aga tal ei ole omandatud erialasid. Isikul on alkoholisõltuvus ja tutvusringkonda kuulub alkoholilembeseid 4
(6)isikuid, kes võivad T. Eineri alkoholi tarvitamist mõjutada. Isik ei oska alati lahendada tekkinud konflikte ja konfliktide lahendused olid vägivaldsed. Samuti isikul on võlad. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (KarS § 76 lg 4). Ka arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Eksisteerib märkimisväärne tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uusi samalaadseid kuritegusid. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust Tony Einer kannab esimest korda. Praegu ta kannab karistust kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest enda elukaaslase suhtes, mis on toime pandud korduvalt. Kohus osutab tähelepanu ka asjaolule, et isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid katseaeg jäi läbimata kuna isik pani katseajal uue kuriteo toime. Seega Tony Einer ei õigustanud varem talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud enda nõuete rikkumiste tõttu sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele. Need asjaolud kogumis on sellised, mis ei veena kohut selles, et vabanemisel ei pane isik uusi vägivallakuritegusid toime. Tema varasem käitumine vägivallakuritegude toimepanemisel muudab vastupidise järelduse tegemise väheveenvaks. Väga positiivne on see, et isik läbib vangistuses sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“. Samas pöörab kohus tähelepanu ka sellele, et T.Einer on läbinud sarnast programmi (Viha juhtimine) juba kriminaalhoolduse ajal aga vaatamata sellele pani ta uue vägivaldse kuriteo toime sama kannatanu suhtes. Seetõttu T.Eineri väide, et ta sai nimetatud programmist abi (enda käitumise korrigeerimiseks), ei ole piisaval määral usaldusväärne. Kõike ülaltoodut arvestades, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud kuna uute kuritegude toimepanemise risk on Tony Eineri puhul liiga kõrge. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Tony Einer isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine, toetav lähivõrgustik ja elukoha olemasolu, sotsiaalprogrammides osalemine, valmisolek alkoholivastase ravi saamiseks) üle negatiivseid argumente (võlgade olemasolu, kuriteo toimepanemise asjaolud, korduv karistatus samalaadse kuriteo eest, alkoholisõltuvus, vägivaldne käitumine konfliktide lahendamisel, eriala puudumine). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega 5
(6)võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Käesoleval ajal on Tony Eineri tingimisi enne tähtaega vabastamine liiga ennatlik kuna karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Tony Einer Tartu Maakohtu 14.02.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)