KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-9683 (18231600921,18230200568,19231500186) Kohtukoosseis

§ 199lg 2 p 4, 7, 8; § 4231; § 422 lg 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi Harju Maakohtu 27.

veebruari 2019 otsus lühimenetluse korras Süüdistatav Romek Niggulis, kaitsja Merike Allikmäe Alan Rüütel Romek Niggulis, ik: 38109155212, elukoht XXX, XXX, 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 3 kuud 3 aastase katseajaga (1.03.2018-28.02.2021), viibib Tallinna Vanglas. advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 27. veebruari 2019 otsus Romek Niggulise

§ 215lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistamist ja mõistetud liitkaristust puudutavas osas.

1. Uue otsusega: 2.
2. Mõista Romek Niggulis süüdistuses

§ 215lg 2 p 1 järgi õigeks.

2.2. Mõista Romek Niggulisele

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 4231 ja § 422 lg 1 järgi

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks vangistus 3 aastat 9 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud. 2.3. Suurendada mõistetud karistust

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel Harju Maakohtu 1.

märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 aastat 3 kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 9 kuud. Karistuse kandmise algust arvestada alates Romek Niggulise vahistamisest, s.o

1. augustist
3. Apellatsioonid rahuldada.
4. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Romek Niggulisele apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 32,40 eurot, s.h käibemaks 5,40 eurot.
5. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. veebruari 2019 otsusega lühimenetluses mõisteti Romek Niggulis süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat;

§ 4231

järgi ja karistati vangistusega 6 kuud;

§ 422

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat ning

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 3 kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat 10 kuud.

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 1.

märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 3 kuud vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 5 aastat 1 kuu.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestati alates 15.08.2018, s.o R. Niggulise vahistamisest. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. R. Nigguliselt mõisteti AS X kasuks välja 943,85 eurot ja solidaarselt Harju Maakohtu

1. juuni 2018 otsusega (kriminaalasi nr 1-18-3660) süüdi mõistetud Maksim Klantsatõiga Dmytro Dziuba kasuks välja 4570 eurot. Menetluskuludena mõisteti R. Nigguliselt riigi tuludesse sundraha 810 eurot; DNA-ekspertiisi (18E-GE0462) kulust 114 eurot, liiklusekspertiisi (akt nr 18E-LA0010) maksumus 503 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 18E-PõI0193) maksumus 84 eurot ja DNA-ekspertiisi (akt nr 18EGE0692) maksumusest 114 eurot ning kaitsjatasu kohtueelses menetluses 840 eurot ja kohtumenetluses 510 eurot, kokku 1350 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati kriminaalmenetluse kulude, kogusummas 2975 eurot, tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda DNA-ekspertiisi maksumusest (akt nr 18E-GE0462) 114 eurot, DNA-ekspertiisi maksumus (akt nr 18E-GE1064) 342 eurot ja DNA-ekspertiisi maksumusest (akt nr 18E-GE0692) 285 eurot ning määratud kaitsja sõidukulu summas 14,40 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
2. Maakohtu otsuse peale esitasid ringkonnakohtule apellatsioonid süüdistatav ja tema kaitsja. Apellandid taotlesid apellatsioonide läbivaatamist suulises menetluses.
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli 2019 määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele suulises menetluses. R. Niggulise taotluse ringkonnakohtus kannatanute ja tunnistajate ülekuulamiseks ja kaitsja taotluse tunnistajate OO ja EE kohtusse kutsumiseks jättis ringkonnakohus rahuldamata, sest lühimenetluses võivad kohtuistungist osavõtjad KrMS § 237 lg 4 kohaselt tugineda kohtulikul arutamisel üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. 2

§ 215

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust ja mõistetud liitkaristust puudutavas osas ja saatis kriminaalasja tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohus selgitas, et

§ 215

mõttes on oluline tuvastada valduse saamine omavoliliselt, mitte see, kas valduse (õiguspärasel) saamisel rikutakse vallasasja kasutamise kokkulepet. Lisaks leidis Riigikohus sedagi, et tuvastamaks, kas käesolevas asjas esineb omavoli, on vajalik tuvastada, kas sõiduki seaduslik valdaja YY, andes sõiduki võtmed üle R. Niggulisele, soovis viimasele üle anda vaid sõiduki võtmete valduse või koos võtmetega ka sõiduki valdamise ja kasutamise õiguse. Muus osas jättis riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kaitsja kassatsiooni rahuldas riigikohus osaliselt. 7. Tulenevalt Riigikohtu 15. novembri 2019 otsusest, millega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 13. mai 2019 otsus R. Niggulisele

§ 215

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust ja mõistetud liitkaristust puudutavas osas, on käesoleva otsuse tegemisel menetlusese piiratud vaid eeltoodud küsimusega. 8. R. Niggulist süüdistatakse

§ 215

lg 2 p 1 järgi selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse,

1. mail 2018 kella 12.57 ajal Tallinnas, TTT juures omavoliliselt ajutiselt kasutas OÜ-le M kuuluvat ja YY kasutuses olevat sõiduautot Peugeot 206, reg. nr YYYYYY (VIN kood YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY).
2. R. Niggulis leiab enda apellatsioonis, et tema YY sõiduautot omavoliliselt ei kasutanud ja selle sõiduki sai ta YY-lt viimase nõusolekul remontimiseks.
3. Kaitsja apellatsioonist tulenevalt ei nähtu ühestki kogutud tõendist, et R. Niggulis oleks YY kasutuses olevat sõiduautot Peugeot 206 omavoliliselt kasutanud. YY andis ise autovõtmed R. Niggulise kätte ega teadnud, kes autoga ära sõitis. Kaitsja hinnangul ei vasta ka mõistetud karistus süüdistatava isikule ega kuriteo raskusele.
4. Prokuröri kirjalikult esitatud apellatsioonivastuse kohaselt on R. Niggulise suhtes tehtud varasemad kohtuotsused seaduslikud ning piisavalt põhjendatud, mistõttu puudub vajadus teha korrektuure liitkaristuse mõistmisel. Prokuröri hinnangul on endiselt alus jaatada R. Niggulise poolt

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

On ilmne, et YY andis oma mootorsõiduki võtmed üle R. Niggulisele ehk üle läks vaid võtmete valdus, kuid mitte mootorsõiduki enda valdus ja kasutamise õigus, sest YY teadmisel pidi mootorsõidukit juhtima R. Niggulise sõber, keda ta ka vilksamisi nägi, mistõttu puudus igasugune vajadus R. Niggulisele mootorsõiduki valduse ja kasutamise õiguse andmiseks. Et mootorsõiduki valdus ei läinud R. Niggulisele üle, kinnitab lisaks see, et remontööd, mida R. Niggulis pidi tegema, ei hõlmanud endas tööd, mida oleks vaja kontrollida just mootorsõidukiga sõitmisel. YY soovis mootorsõidukit remontida selleks, et läbida tehnoülevaatus, mingit globaalset remonti ei kavandatud, vajalik oli laternate vahetus. Seega eelnevast tulenevalt on täidetud

§ 215objektiivne koosseis.

Samuti leiab prokurör, et täidetud on ka subjektiivne koosseis. R. Niggulis on talle etteheidetava teo toime pannud kavatsetult, sest ta juhtis mootorsõidukit koos tuvastamata naisterahvaga ning põhjustas liiklusõnnetuse. Mootorsõiduki juhtimiseks puudus R. 3

§ 215lg 2 p 1 järgi süüdimõistmises ja karistamises muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, apellatsioonides ja prokuröri apellatsioonivastuses esitatuga leiab, et R. Niggulise ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud argumendid väärivad tähelepanu ning arvestades KrMS §-s 364 sätestatut ja Riigikohtu otsuses nr 1-18-9683 väljendatud seisukohti, jõudis alljärgnevatele järeldustele.
2. Maakohtu otsus tuleb tühistada R. Niggulisele

§ 215

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust ja mõistetud liitkaristust puudutavas osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonid tuleb rahuldada. Enda seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt. 15. Esmalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et poolte taotlusel lahendas kohus kriminaalasja lühimenetluses, mistõttu kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. R. Niggulisele heidetakse

§ 215

lg 2 p 1 järgi ette seda, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

1. mail 2018 kella 12.57 ajal Tallinnas, TTT juures omavoliliselt ajutiselt kasutas OÜ-le M kuuluvat ja YY kasutuses olevat sõiduautot Peugeot 206, reg. nr YYYYYY. Tunnistades R. Niggulise YY kasutuses oleva sõiduauto omavolilises ajutises kasutamises süüdi, tugines maakohus eelkõige kannatanu YY ütlustele, mille kohaselt andis ta sõiduauto võtmed 4.05.2018 hommikul kell 9.00 enda elukohas R. Niggulise kätte sõiduauto remonditöökotta viimiseks, et sõiduauto läbiks tehnoülevaatuse (kd III, tl 16-19). R. Niggulisel mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisest oli YY teadlik ja auto pidi remondi teostamise kohta sõitma keegi S. Kes autoga minema sõitis, seda ta ei näinud, kuid auto andis üle remonttööde teostamiseks. Arvab, et R. Niggulis kasutas tema kasutuses olnud autot omavoliliselt, sest tema R. Niggulisel autorooli istuda ei lubanud (kd III, 21-23). Ka R. Niggulis on YY teadmist temal juhtimisõiguse puudumisest kinnitanud. R. Niggulise ütlustest nähtuvalt teadis YY ka seda, et R. Niggulise tuttav ei oska autoga sõita ja auto oli tema käes kolm päeva. Seda, et YY sõiduautot juhtis tema, R. Niggulis ei eita ja selles osas vaidlust ei ole. R. Niggulis leiab, et YY lubas talle autot kasutada (kd III, 187-190).
2. Kohtukolleegiumi hinnangul tuvastas maakohus aga ekslikult, et YY andis autovõtmed R. Niggulise kätte üksnes teadmisel, et sõiduki toimetab remonditöökotta R. Niggulise juhtimisõigusega tuttav. YY ja R. Niggulise ütlustest nähtuvalt lubas YY R. Niggulisel sõiduautot kasutada ainult remonditöökotta toimetamiseks, samas ei tundnud ta huvi, kes autoga süüdistuses märgitud ajal maja eest tegelikult ära sõitis.

§ 215eesmärk on kaitsta eelkõige toimepanija jaoks võõrast valdusõigust.

Vaidlus puudub selles, et OÜ-le M kuuluv ja YY kasutuses olev sõiduautot Peugeot 206 oli R. Niggulise jaoks võõras vallasasi. 17. Tulenevalt Riigikohtu otsuse nr 1-18-9683 p.-s 10 märgitust, tuleb kohtul kontrollida, kas asja valdus läks selle seaduslikult valdajalt süüdistatava valdusesse seadusliku valdaja tahte kohaselt 4

§ 215

mõttes on omavoliline üksnes juhul, kui asi on AÕS § 40 lg 2 kohaselt toimepanija omavolilises valduses või kui toimepanija vastutab AÕS § 40 lg 4 järgi omavolilise valduse tagajärgede eest (vt Riigikohtu otsus 3-1-199-15, p 36). Kui asja valdus läks süüdistatavale üle asja seadusliku valdaja tahte järgi, ei saa rääkida asja omavolilisest kasutamisest

§ 215tähenduses.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene kohtus hinnatud tõenditest, et R. Niggulisel puudus YY nõusolek 4. mail 2018 sõiduauto Peugeot 206 kasutamiseks või et sõiduauto valdus läks R. Niggulisele üle YY nõusolekuta ehk omavoliliselt. Kohtule esitatud tõenditest nähtub üheselt, et YY, andes vabatahtlikult R. Niggulisele üle abinõu valduse ehk sõiduauto Peugeot 206, reg. nr YYYYYY võtmed, andis tema ütlustest tulenevalt sellega R. Niggulisele üle ka sõiduauto tegeliku võimu (valduse ja kasutuse), jättes sõiduauto R. Niggulisele remonditöökotta viimiseks maja ette. Sõiduauto remonditöökotta viimiseks tuleb teadupäraselt autoga reaalselt ka mingeid vahemaid sõita ehk liikluses osaleda.

§ 215

mõttes on oluline tuvastada valduse saamine omavoliliselt, mitte see, kas valduse (õiguspärasel) saamisel rikutakse vallasasja kasutamise kokkulepet. R. Niggulis, saades YY-lt seega nii valduse abinõu (sõiduauto võtmed) kui sõiduauto enda valduse, rikkus küll ise sõiduautot juhtides ja sellega liiklusõnnetust põhjustades vallasasja kasutamise kokkulepet, mis ei ole aga käsitletav asja omavolilise ajutise kasutamisega

§ 215mõttes, sest sõiduauto valduse ja kasutamise õiguse andis YY R.

Niggulisele üle just sõiduautoga remonditöökotta sõitmiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul ei oma siinjuures tähtsust asjaolu, et YY ei näinud, kes konkreetselt tema kasutuses oleva sõiduautoga 4. mail 2018 maja eest ära sõitis või kes seda juhtis. Nii sõiduauto võtmete kui sellega koos ka sõiduauto valduse üleandmisega soovis YY konkreetselt seda, et R. Niggulis viiks tema auto remonditöökotta ja teostaks tehnoülevaatuse läbimiseks sõiduauto juures vajalikud remonttööd. YY ütlustest nähtub sedagi, et R. Niggulis oli ka varem tema endise abikaasa autot remontinud ja siis probleeme ei olnud. R. Niggulise hinnangul teadis YY, et sõiduautot juhib tema ja seega valdas ja kasutas ta YY sõiduautot viimase nõusolekul ja heakskiidul. Et R. Niggulise süü võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises ei ole kohtukolleegiumi hinnangul tõendamist leidnud, tuleb R. Niggulis talle

§ 215

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses objektiivse ja subjektiivse koosseisu puudumise tõttu õigeks mõista. 18. Et riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse R. Niggulise

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 4231 ja § 422 lg 1 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas muutmata ning tulenevalt käesoleva otsusega R. Niggulise õigeksmõistmisest süüdistuses

§ 215lg 2 p 1 järgi, tuleb R.

Niggulisele mõista

§ 64lg 1 alusel uus liitkaristus.

Et tegemist on eriliigiliste kuritegudega: varavastased- ja liiklussüüteod, on õigustatud suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 4231 ja § 422 lg 1 järgi liitkaristuseks vangistus 3 aastat 9 kuud. Lühimenetluse tõttu kuulub mõistetav karistus vähendamisele ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb vangistus 2 aastat 6 kuud. Kuivõrd R. Niggulisele etteheidetavad kuriteod pani ta toime Harju Maakohtu

1. märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, tuleb R. Niggulisele mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Harju Maakohtu
2. märtsi 2018 otsusega on R. Niggulist karistatud vangistusega 2 aastat 3 kuud tingimisi

§ 73lg 1, 3 alusel 3 aasta pikkuse katseajaga.

Seega tuleb mõistetud karistust suurendada 2 aasta 3 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista R. Niggulisele

§ 65lg 2 alusel vangistus 4 aastat 9 kuud.

Karistuse kandmise algust arvestada alates R. Niggulise vahistamisest, s.o

1. augustist
3. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestab, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 5

§ 215

lg 2 p 1 järgi) ringkonnakohtule uueks arutamiseks tagasi, on kaitsja tasutaotluses esitatud õigusabi kulu vajalik ja põhjendatud.

1. Et kohtukolleegium juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4; 338 p-de 2 ja 3; 340 lg 1, lg 2 p 2 ja § 344 - 345 lg-test 1 ja 2, tühistab käesoleva otsusega Harju Maakohtu
2. veebruari 2019 otsuse R. Niggulise süüdistuses

§ 215lg 2 p 1 järgi ja R.

Niggulise mõistetud liitkaristust puudutavas osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab R. Niggulise süüdistuses

§ 215lg 2 p 1 järgi õigeks ja mõistab uue liitkaristuse, jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud Kr

MS § 185 lg 1 kohaselt riigi kanda. R. Niggulise ja tema kaitsja apellatsioonid kohtukolleegium rahuldab. /allkirjastatud digitaalselt/ 6