lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Paul Pikma Prokurör Süüdistatav Kaitsja Lea Andressalu ik: 46703250240, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, töökoht: töötu, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 19.07.2019 kuni 20.07.
MS § 238 lg 2 alusel vangistus 4 kuud ning mille hulka arvati
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, ärakandmisele jäävaks karistuseks loeti 3 kuud ja 27 päeva, mis jäeti
Katseaeg 15.02.2017-14.02.
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat. 2.
lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistuse hulka eelvangistus, so Lea Andressalu kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.07.2019 kuni 20.07.2019, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluvast karistusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates Lea Andressalu karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 1
lg 1, 2 ja 3 alusel jätta ülejäänud osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud Lea Andressalu suhtes kohaldamata, jättes selle osa karistusest täitmisele pööramata tingimusel, et Lea Andressalu temale määratud 2 (kaks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja mille jooksul peab Lea Andressalu täitma
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 ja 5 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 77 58). 5.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Lea Andressalu järgima katseajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: x - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel kohustada Lea Andressalu käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.
lg 2 p 5 alusel kohustada Lea Andressalu käitumiskontrolli ajal osalema alkoholisõltuvuse vastasel ravil programmis „Kainem ja tervem Eesti“. 8.
lg 4 alusel kinnitada Lea Andressalu kohustusena vabatahtlikult võetud kohustus registreerida ennast alates vangistuse osalise kandmise vabanemiselt 10 tööpäeva jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. 9.
lg 4 alusel kinnitada Lea Andressalu kohustusena vabatahtlikult võetud kohustus alates vangistuse osalise kandmise vabanemiselt 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. Täpsem info lisakohustuse kohta on sätestatud infolehel, mis on süüdistatavale kätte antud (infoleht on lisatud kokkuleppele ja kriminaaltoimikusse) 10.
lg 5 kohaselt
lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 11.
p 1 kohaselt arvestada Lea Andressalule määratud 2 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 05.02.2020. 12.
lg 2 alusel jätta
järgi, juhtis tahtlikult uuesti 19.07.2019 kella 09:54 ajal Harjumaal Rae vallas Põllukivi ja Rukki ristmikul liikudes Tallinna-Tartu maantee suunas mootorsõidukit Honda HRV reg.nr. x olles joobeseisundis (alkoholijoove – väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,61 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,15 mg/l, seega lõplik tulemus vähemalt 1,46 mg/l), millega rikkus LS § 69 lg 1 ja lg 2 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Lea Andressalu toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud koduvalt, s.o
MS § 245 sätetest on 28.11.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav Lea Andressalu ja tema kaitsja Kristina Suvalova sõlminud järgneva kokkuleppe: Karistuse liik ja määr:
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat.
alusel kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust, mille hulka lugeda
lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19-20.07.2019 ehk 2 (kaks) päeva, koheselt ära kandmata on seega vangistus 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Ülejäänud osa vangistusest ehk 1 (üks) aasta ja 11 (üksteist) kuud jätta tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib temale ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas;
lg 2 p 2 ja p 5 alusel süüdistatav kohustub mitte tarvitama alkoholi ja osalema alkoholisõltuvuse vastasel ravil programmis „Kainem ja tervem Eesti“.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse.
lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku kohustuse alates vangistuse osalise kandmise vabanemiselt 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi.(CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorra kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 % Kriminaalmenetluse kulud: a. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: 810 eurot 4 b. kaitsjatasu: (määratud korras kaitsjale Kristina Suvalova) 140,40 eurot kokkuleppe läbirääkimistel osalemise eest; c. Kokku: 950,40 eurot Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 950,40 eurot 12 kuu jooksul. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle
lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kuivõrd kokkulepe sisaldab endas menetluskuluna teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundrahana summat 810 eurot, mis kehtis
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.