Obsah (11)

§ 75§ 751§ 78§ 263§ 200§ 64§ 65§ 68§ 121§ 120§ 76

1-18-2791 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-2791 (17231602671) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljub

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Vabastada Rain Ivanov tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.04.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Määrata Rain Ivanovi katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni

1. märtsini
2. Allutada Rain Ivanov 24 (kahekümne neljaks) kuuks alates tema tingimisi enne tähtaega vabastamisest käitumiskontrollile. Rain Ivanovi katseaega hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Määrata Rain Ivanov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Rain Ivanovi järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-18-2791 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 9) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt

§ 751lg 3 määrata elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud.

Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab Rain Ivanovi elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Rain Ivanovi vangistusest vabanemisest. Mõista Kr

MS § 180 lg 1 ja 3 alusel Rain Ivanovilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 116 (ükssada kuusteist) eurot ja 16 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Viru Vangla esitas 03.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rain Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.04.2018 otsusega tunnistati Rain Ivanov süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 7 kuud.

Samuti tunnistati Rain Ivanov süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastat ja 4 kuud.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 19.03.2015 Harju 2 1-18-2791 Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-15-2111 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 7 kuu 24 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 12.01.2018 karistusaja hulka ja loeti karistusaja alguseks 12.01.

1. Kohtuotsus jõustus 21.04.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.04.2018 otsusest tunnistati Rain Ivanov süüdi selles, et tema rikkus koos M K 05.08.2016 kella 20:40 paiku XXX asuva kortermaja juures Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nimelt tungisid Rain Ivanov ja M K kallale S R, lõid viimast rusikaga näkku ja kui kannatanu selle tagajärjel maha kukkus, peksid teda pudeliga pähe ning jalgadega keha- ja peapiirkonda, tekitades S R füüsilist valu ja tervisekahjustusi, nimelt kriimustused laubale, õmblemist vajavad haavad vasaku kulmu kohale ning pea vasakul ja paremal pool juustega kaetud piirkonnas, millise tegevusega häirisid asjasse mittepuutuva E E rahu ja turvatunnet. Seega pani Rain Ivanov tahtlikult toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tunnistati Rain Ivanovi süüdi selles, et tema võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja, murdes teise isiku poolt kannatanu kallal kasutatud kestva vägivalla toimel omaniku valduse järgmiselt: 05.11.2016 peale kella 16:00-16:30 XXX asuvate hoonete lähedal lõi M P isiklikul motiivil I M näkku ning vastu vasakut jalga, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning hematoomi parema silma ümber, marrastuse ja paistetuse ninale ning mille tagajärjel kukkus I M maha ja kaotas teadvuse. Peksmist pealt näinud Rain Ivanov koheselt võttis abitus seisundis oleva kannatanu taskust mobiiltelefoni Nokia 1800 väärtusega 10 eurot, rahakoti väärtusega 20 eurot, milles oli 80 eurot sularaha, I M nimele väljastatud Ukraina juhiluba, kaupluse Maxima kliendikaart ja Ühistranspordikaart, millele oli laetud raha 23 eurot. Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatut R T, tungis koos viimasega võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 02.12.2017 ajavahemikul kell 17:00 kuni 19:30 XXX asuvas korteris kallale I S, lüües I S rusikaga näkku vasaku põse piirkonda, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu ja hematoomi vasakule kõrvalestale. Seejärel võtsid Rain Ivanov ja R T korterist ära I S kuuluva tahvelarvuti Huawei Media Pad T3 10 16GM väärtusega 162 eurot, sülearvuti DELL väärtusega 200 eurot, juukselõikusmasina Philips väärtusega 57 eurot, laseri väärtusega 200 eurot, nr 44 meeste kollast värvi talvesaapad väärtusega 36 eurot, meeste teksapüksid väärtusega 30 eurot, koti koos taaraga 10 euro väärtuses, materiaalse väärtuseta käekella ning kannatanu tööandjale, T OÜ-le kuuluva tikksae Ryobi One 18V koos laadija ja akudega taastamisväärtusega 278.44 eurot, s.o vara koguväärtusega 973.44 eurot, misjärel lahkusid. Oma tegevusega pani Rain Ivanov isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis, s.o

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Harju Maakohtu 05.04.2018 otsusega mõistetud karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 19.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt eeltoodud otsusest mõisteti Rain Ivanov süüdi selles, et tema 04.11.2011 kella 22.00 paiku XXX asuva korteri koridoris lõi oma elukaaslast E T ühe korra jalaga näkku, seejärel vannitoas taburetijalaga seljapiirkonda, käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: alumine huul paistes, vasaku silma all punetus, näo vasakul poolel punetus, selja vasemas alaosas marrastus ja punetus. Samuti tema, 17.06.2012 kella 00.30 paiku XXX asuva korteri koridoris lõi E. T ühe korra rusikaga vasaku õla piirkonda, haaras juustest ja tiris selliselt koridorist tuppa ning lõi jalaga parema käsivarre piirkonda. 3 1-18-2791 Seejärel võttis uuesti kinni kannatanu juustest, tõmbas kannatanu näo enda poole ja lõi ühe korra rusikaga parema silma piirkonda, samuti hammustas paremast käsivarrest. Oma tegevusega põhjustas R. Ivanov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: parema silma piirkonnas hematoom, parema silma valge punetab, paremal käsivarrel väikesed haavad, mõlemal õlavarrel hulgihematoomid. Samuti tema, 24.11.2012 kella 19.00-20.00 vahelisel ajal XXX asuvas korteris lükkas jõuga J. A õlapiirkonnast, mille tagajärjel viimane kukkus peaga vastu seina ning tundis selle tagajärjel füüsilist valu. Seega pani Rain Ivanov toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu ja tervisekahjustusi põhjustanud kehalise väärkohtlemise (alates 01.01.2015 kehtiva seaduse järgi vastab

§ 121

lg 2 p 2, 3, so teise inimese tervise kahjustamise eest, kui see on toimepandud lähisuhtes ja korduvalt). Samuti tema, 17.06.2012 kella 00.30 paiku, peale seda kui oli kannatanu E T suhtes kasutanud füüsilist vägivalda (korduvalt löönud), võttis XXX asuva korteri köögist noa, pani selle kannatanu kaela juurde ja ütles, et tapab viimase ära. Mõne aja möödudes võttis kätte teise noa (väljalükatava teraga ehitusnuga), lükkas E T voodile pikali, pani noa viimasele vastu kaela ja ütles, et „ma julgen küll sind ära tappa, sellel noal on teravam ots“. Kuna R. Ivanov oli alkoholijoobes, käitus kannatanu suhtes vägivaldselt ja agressiivselt, oli kannatanul R. Ivanovi sõnade ja tegude tagajärjel reaalne hirm oma elule ja tervisele ning tal oli alus karta ähvarduste täideviimist. Seega pani Rain Ivanov toime

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo, so tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist (alates 01.01.2015 kehtiva seaduse järgi vastab

§ 120

lg 1, so tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on olnud karta ähvarduse täideviimist).

1. Kinnipidamisasutuses Rain Ivanovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates selle kinnipeetava puhul oht seisneb vägivalla kasutamises lähedaste (elukaaslased), alaealiste ja võõraste vastu ning joobes olles mootorsõiduki juhtimises, millega seab ohtu kaasliiklejad ning iseenda. Samuti ebaseaduslikus vabaduse võtmises vägivallaga ning ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav kuritarvitab alkoholi, käitub impulsiivselt, ei oska tekkinud probleeme sihipäraselt ja õiguskuulekalt lahendada. Samuti majandusliku kasu saamiseks on võimeline kasutama vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 38%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 43%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Rain Ivanovi tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata Rain Ivanovi katseaeg kuni 08.03.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistuseaja lõpuni. Lisaks oleks otstarbekas kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada Rain Ivanovi vastavalt

§ 75

lg 2 järgi täitma järgmiseid kohustusi:

§ 75

lg 2 p 4 asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

75 lg 2 p 2- mitte tarvitama alkoholi ja

§ 75lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 05.02.2020 kirjalikus arvamuses vanglaga ning samuti ei toeta Rain Ivanov ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Rain Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
2. Süüdimõistetu Rain Ivanov jäi 06.02.2020 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib vabaneda vanglast ennetähtaega elektroonilise valve alla. Vangla iseloomustuses toodud 4 1-18-2791 andmetega seoses tõi ta välja, et teda on tahetud mustata rohkem kui asi väärt on, aga põhimõtteliselt vastavad seal toodud andmed tegelikkusele. Tal on tööandjaga kokkulepe, et kui ta kõiki kohustusi täidab korralikult, siis viimane aitab tal ära tasuda võlgnevuse, mis on 6 000, mida ta võlgneb riigile. Ta tahaks ka tütart näha, kuna pole viimast veel näinud. Nii kaua kui ta on Kohtla-Järvel, siis peab ta ennast töötuks võtma, kaks kuud Töötukassas arvel olema, aga tugiisik ütles, et aitab ja kui elektrooniline periood lõpeb, siis ta saab Tallinna minna tööle. Sotsiaalprogrammide läbimisest on talle see kasu, et alkohoolsele saab ta ei öelda, et ei kannata seda juua. Ta ei ütleks, et tal oleks sõltuvus olnud, kindlasti mitte, aga kõik on juhtunud purjus peaga ja parem on lihtsalt eemale hoiduda. Kui ta eelmine kord vabanes, siis ta pool aastat ei joonud. Teine asi on see, et kui ta midagi teeb enne mõtleb nagu programmis räägiti, aga varem ta ei ole mõelnud eriti ja automaatselt tuli. See oli tal esimene mure peas, et asudes elama ühiselamusse, siis seal elavad kaaselanikud tõmbavad teda kaasa alkoholi joomisele, mis võib päädida kuritegude toimepanemisega. Talle selgitati, et tema kuulub normaalsete inimeste hulka ja kellel on eraldi sissekäik ühiselamusse ja ta ei tohi teiste isikutega kokku saada. Viimati töötas ta ametlikult TM OÜ-s 4 kuud enne tema kinnipidamist oktoobris
3. Vajadusel saavad teda vabaduses veel materiaalselt toetada tädi pensioniga ja ilma lepinguta tugiisik. Ta on võimeline täitma kõiki neid tingimusi, mida kriminaalhooldusametnik on enda ettepanekus pidanud vajalikuks süüdimõistetule kohaldada viimase vabastamisel vangistusest tingimisi ennetähtaega.
4. Rain Ivanovi kaitsja toetas kaitsealuse soovi vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja palus Rain Ivanovi vabastada vangistusest ennetähtaega. Kaitsja oli seisukohal, et täidetud on formaalsed ja materiaalsed eeldused isiku vabastamiseks. Iseloomustuses on kirjas, et Rain Ivanovi on karistatud kümnel korral, millest kaheksa on arhiveeritud. Kõrgem astme kohus on seoses varasemate karistustega öelnud, et kui karistus on arhiveeritud, siis sellega enam arvestada ei saa ja seega kaheksa karistust tuleb jätta tähelepanuta. Rain Ivanov on vangistuses viibides töötanud, osalenud sotsiaalprogrammides, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, mis tähendab seda, et kontrollitud keskkonnas ta on võimeline ja suuteline õiguskuulekalt käituma. Kuna kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kaitsealuse suhtes kohaldatakse kontrollnõuetega katseaega ja ka ennetähtaegselt vabanedes tema satub kontrollitud keskkonda, kus lisaks veel tuleb kohaldada ka elektroonilist valvet tähtajaga kaks kuud, siis ka vabaduses uute kuritegude toimepanemise oht on täielikult Rain Ivanovi puhul välistatud. Kuna vanglas olles on süüdimõistetu töötanud ja praegu ka töötab, siis kaitsja arvab, et Rain Ivanovil ei peaks tekkima raskusi oma kohustuste täitmisega vabaduses. Rain Ivanovil on vabaduses olemas elukoht, lähedaste isikute tugi ning tema suhtlusringkonnas vabaduses kriminaalkorras karistatud isikud puuduvad. Iseloomustusest tulenevalt varasemalt on tema suhtes kohaldatud käitumiskontrolli ja ta on käitumiskontrolli läbinud korralikult. Erakorralise ettekande esitamise tingis see, et ta ei saanud hüvitada tsiviilhagi. Tänasel kohtuistungil Rain Ivanov selgitas, et selleks olid objektiivsed põhjused ja arvestades seda, et kohus ei ole käitumiskontrolli ajal vangistust täitmisele pööranud, vaid on pikendanud seda aega ja tol ajal kohus leidnud, et tegemist ei olnud niivõrd raske rikkumisega selleks, et teda uuesti kinni panna. Seega kontrollitud keskkonnas Rain Ivanov on suuteline õiguskuulekalt käituma. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, sh isikliku toimikuga kinnipeetud isiku kohta ja Viru Maakohtusse 05.02.2020 saabunud motivatsioonikirjaga ja selle lisadega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et 5 1-18-2791 Rain Ivanovi on põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutamisega elektroonilisele valvele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.04.2018 otsusega tunnistati Rain Ivanov süüdi

§ 263

lg 1 p 1, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning talle mõisteti karistuseks

§ 64lg 1, § 65 lg 2 alusel 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks loeti alates 12.01.2018. 13.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§-s 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriume. Käesolevaks ajaks on Rain Ivanov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtub see, et Rain Ivanovi avaldatud elukoht XXX (J OÜ) vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja Järve Ühiselamu juhataja I K on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad kõik formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 15. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas 6 1-18-2791 ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

16. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et R. Ivanov individuaalse täitmiskava alusel vangistuse jooksul on töötanud majandustöödel koristajana ning köögitöölisena. Praegusel ajahetkel on isikul kehtiv koristaja ametikoha tööleping. Tööst keeldumist ei ole esinenud. Ajavahemikul 07.11.2019-17.12.2019 R. Ivanov on osalenud sotisaalprogrammis „Viha juhtimine“. Läbis programmi täies mahus. Osales aruteludes veidi passiivsemalt kui teised, pigem kuulas. Kui midagi jäi arusaamatuks, küsis täpsustavaid küsimusi. Isik emotsionaalne ning kipub konfliktsituatsioonides reageerima emotsioonide pinnalt. Kõiki programmis õpitud tehnikaid oleks vaja edaspidi nende kinnistamiseks harjutada. Jätkutegevustes panna rõhku erutuse faasile ning seal enda kontrolli alla saamisele.
2. Ajavahemikul 21.08.2019-31.10.2019 R. Ivanov on osalenud sotisaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste arendamine“. Kinnipeetav läbis programmi täies mahus. Programmi alguses põhiliselt passiivne, lõpupoole muutus avatumaks ning töötas rohkem kaasa. Tahte korral suudab suhelda viisakalt. Ärritumise korral või vesteldes talle olulisest teemast võib muutuda väga emotsionaalseks ning vaatab probleemidele pigem enda vaatenurgast. Tuleks tegeleda veel empaatia arendamisega ning emotsioonide kontrollimisega. Kriitika ja solvangute talumisega võiks samuti edasi tegeleda ning samuti kriitika hinnangutevaba andmisega teistele. Samuti ajavahemikul 09.08.2019-20.09.2019 R. Ivanov on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. R. Ivanov käis programmi lõpuni. Programmi alguses ei näe enda tarbimisharjumustel mingit probleemi. Programmi käigus tõdeb siiski, et alkoholi tarbimine on kaasa toonud probleeme. Isik programmi lõpus kaalutlemise faasis. Saab aru alkoholi liigtarvitamise ja kuritarvitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest ning oma alkoholi tarvitamise ja kuritegude vahelisest seosest. Samas tõdeb, et probleemid tekivad ainult teatud 7 1-18-2791 inimestega koos tarvitades.
3. Ka nähtub eeltoodud iseloomustusest, et süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt R. Ivanovi isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 05.02.2019 käskkirjaga nr 6-3/881 (IT KIK tl 32-33) määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus. Nimetatud karistuse määramise tingis see, et 24.01.2019 kell 09.00 paiku võeti Rain Ivanovi läbiotsimisel ära käekell. Vastavalt vangistusseaduse § 65 lg 5 distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Seega käesolevaks ajaks Rain Ivanovi distsiplinaarkaristus enam ei kehti ning kohus sellega ei arvesta hindamaks seda, kas põhjendatud on süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine vangistusest.
4. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul on seega eeltoodud andmetest tulenevalt see tingimus täidetud, sest R. Ivanovi käitumine kinnipidamisasutuses on olnud korrektne ning annab aluse järeldada, et süüdimõistetu on võimeline alluma kehtestatud korrale ning ka kontrollima enda käitumist, mis räägib tema käitumiskontrollile allutamise kasuks.
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine käesoleva vangistuse jooksul kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nähtuvalt tema suhtes koostatud individuaalsest täitmiskavast on riskihinnangust lähtuvad tegevused valdavas osas läbitud, kuna ta on läbinud edukalt kokku kolm sotsiaalprogrammi ning tema edasise õiguskuulekuse suurendamiseks uusi sotsiaalprogrammide läbimisi ette nähtud ei ole. Süüdimõistetu tõi kohtuistungil välja, millist kasu on talle olnud kolme erineva sotsiaalprogrammi, s.o „Eluviisitreeningu“, „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ja „Viha juhtimine“ läbimisest ning kohus loodab, et see väljatoodu ei ole lihtsalt paljasõnaline avaldus, vaid seda kinnitab ka Rain Ivanovi edasine käitumine. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
6. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib R. Ivanov elama asuda aadressile XXX. Tegu on OÜ J. R. Ivanovile on seal koht broneeritud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist ühiselamuga, kus on kõik eluks vajalik olemas. J Ühiselamu juhataja I K on selgitatud elektroonilise valve olemust. Nimetatud koht on elektroonilise valve kohaldamiseks sobilik. Ühiselamu administratsiooni sõnade kohaselt hakkaks isik elama toas üksinda. Kohtuistungil jäi R. Ivanov selle juurde, ta soovib esialgselt vabanemisel minna elama ühiselamusse Kohtla-Järve linnas.
7. Käesoleval ajal omab R. Ivanov väikest sissetulekut vanglas, mida teenib töötamisega. Isikut on vangistuse ajal toetanud materiaalselt ka tuttav. Käesoleval hetkel on isikul vangla andmetel jooksvaid nõudeid 6 220,57 eurot ning vabanemisfondis on 65,00 eurot. Kuna isikul on suured võlad, võivad need mõjutada tema majanduslikku toimetulekut peale vangistust. Samas selgus kohtuistungil, et R. Ivanov on läbi mõelnud, kuidas võlgnevusest vabaneda ja selles osas on talle appi tulemas tööandja I G. Vabanedes on R. Ivanovi sõnul võimalus tal tööle asuda C OÜ-sse. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et C OÜ juhatuse liige I G on suuliselt kinnitanud töökoha olemasolu. Kuna firma asub Tallinnas, ei saa isik kohe sinna tööle minna (soovib vabaneda Järve ühiselamusse Kohtla-Järvel). Ka kohtuistungil selgus, et esialgselt süüdimõistetu tööle ei asu, vaid võtab ennast Töötukassas arvele, kuna Tallinnas puudub tal sobilik elukoht elektroonilise valve kohaldamiseks. Selgus ka see, et R. Ivanovil või esineda võimalus tööle asuda enda erialal Kiviõlis.
8. Kokkuvõtvalt eeltoodud andmed süüdimõistetut vabaduses ootavate elutingimuste kohta räägivad Rain Ivanovi ennetähtaegse karistusest vabastamise kasuks allutamisega elektroonilise valve alla, kuna tal on olemas püsiv eluase ning ka on tal võimalus asuda lähiajal tööle ametlikult C OÜ-sse või Kiviõlis asuvasse äriühingusse. Kohtule ei ole alust kahelda ka 8 1-18-2791 selles, et tal on olemas tugiisikute ring (I G, tugiisik L K ja üle 80 aasta vanune tädi), kes vajadusel saavad teda vabaduses ka materiaalselt toetada. I G on teda majanduslikult toetanud ka vangistuse jooksul. Hilisemal vabanemisel ei pruugi eeltoodud isikute ring olla niivõrd suur. Kohtuistungil selgus ka see, et R. Ivanov on ka ise mõelnud sellele, et ühiselamusse elama asumine ei pruugi tema jaoks lõppeda kõige paremini, kuna esineb oht, et ta kaasatakse joomingutesse, mis võivad lõppeda uute kuritegude toimepanemisega. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et ühiselamus on välja töötatud enda süsteem isikute paigutamisel ning ka elukohta saabumisel ja lahkumisel ning R. Ivanov satub elama kokku isikutega, kes oskavad hinnata

ket eluviisi. Kolm läbitud sotsiaalprogrammi peaks aitama ka kaasa sellele, et ta ei tüki sinna seltskonda, kus kuritarvitatakse alkoholi. Sõnades on Rain Ivanov väljendanud seda, et tema puhul on just alkoholi tarvitamine see riskitegur, mis toob kaasa kuritegude toimepanemise. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed

1. Rain Ivanovi iseloomustusest nähtub, et keskhariduse omandas ta Tallinna Kunstikeskkoolis. Peale seda asus õppima
2. kutsekooli, kus lõpetas
3. aastal elektriku eriala. Isik on eesti kodanik, valdab riigikeelt. Enesetäiendamisse suhtub positiivselt.
4. Karistusregistri andmetel on Rain Ivanovil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangla iseloomustusest tulenevalt kannab R. Ivanov vanglas karistust viiendat korda. Käesolevat karistust kannab avaliku korra raske rikkumise, röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegusid on toime pannud nii üksinda kui ka grupis olles. Kuritegude laad on jäänud samaks võrreldes varasemaga. Isiku käitumist iseloomustab vägivalla kasutamine (impulsiivsus), materiaalse kasu saamise eesmärk, puudulik probleemide lahendamise oskus. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul on Rain Ivanovi poolt toime pandud kuritegude asjaolud sellised, mis viitavad ilmselgelt sellele, et tegemist on impulsiivse isikuga, kellel on probleeme enda käitumise kontrollimisega ning probleemide lahendamisel on tema puhul vägivalla kasutamine mitte midagi erakordset. Vanglas on samas süüdimõistetuga aktiivselt tegeletud, kuna ta on käesoleva vangistuse jooksul läbinud kokku kolm sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ja „Eluviisitreening“. Kohus tahab loota, et nimetatud programmide läbimine ei olnud ajaraisk ning nendega kaasneb see, mille süüdimõistetu on välja toonud, s.o see, et alkoholist on tal parem lihtsalt eemale hoiduda ja kui ta midagi teeb, siis enne mõtleb nagu programmis räägiti. Ta tõi välja, et varem ta ei ole mõelnud eriti ja automaatselt tegutsenud. Viimati süüdimõistetu poolt nimetatut kinnitavad ka tema poolt toimepandud kuritegude asjaolud.
5. Kohus leiab eeltoodud andmetest tulenevalt kõrvutades neid ka teiste Rain Ivanovi suhtes kogutud andmetega (süüdimõistetu käitumine vanglas ja elutingimused vabaduses olles), et talle on põhjendatud anda reaalne võimalus näidata, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul tõesti muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt käituda ning enda käitumist kontrollida. Süüdimõistetu peaks olema motiveeritud alkoholi mitte tarvitama, kuna talle on teada, et see on tema puhul asjaoluks, mis kutsub esile kriminaalset käitumist. Arvestades ka läbitud sotisaalprogramme, siis ka see peaks suurendama seda tõenäosust, et R. Ivanov ei naase kuritegeliku eluviisi juurde. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi ja et tema poolt kohtuistungil välja toodu peab paika. Samuti on katseajal võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just kriminaalhooldusosakonna järelevalvele allutamine kannab eesmärki aidata isikul toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 9 1-18-2791
6. Ka tuleb arvestada, et ennetähtaegse vabastamisega karistus ei lõppe. Esiteks allub Rain Ivanov 2 aasta jooksul käitumiskontrolli nõuetele. Teiseks, tuleb talle määrata käitumiskontrolli aegsed nõuded ja kohustused, millised kuuluvad järgimisele: mitte tarvitada alkoholi; asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; ning alluma elektroonilisele valvele. Rain Ivanov on teadlik ja avaldanud nõustumist elektroonilise valve kohaldamiseks ja ka teiste kohustuste täitmiseks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui Rain Ivanov kaldub kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest kõrvale. Seega juhul, kui Rain Ivanov kuritarvitab kohtu usaldust, pööratakse tema vangistus täitmisele ja tal tuleb naasta vanglasse, et ära kanda kandmata vangistuse osa.
7. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Rain Ivanovi on põhjendatud vangistusest vabastata tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele vaatamata sellele, et ta iseloomustuse kohaselt juba viiendat korda kannab karistust kinnipidamisasutuses. Kohtu eeltoodud usalduse pälvis Rain Ivanov suuresti enda korrektse käitumisega kinnipidamisasutuses ja läbimõeldud vastustega kohtuistungil ning kohus tahab looda, et tema poolt väljendatu vastab tegelikkusele, sest vabaduses on teda ootamas tingimused, mis igati soodustavad tema edasist õiguskuulekust.
8. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1 ja § 432 vabastab kohus süüdimõistetu Rain Ivanovi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused ning elektroonilise valve kaheks kuuks. Rain Ivanovi katseaeg määrata ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni

1. märtsini 2022 ning allutada Rain Ivanov 24 kuuks alates tema tingimisi enne tähtaega vabastamisest käitumiskontrollile. Rain Ivanovi katseaega hakata arvestama alates kohtumääruse jõustumisest. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas
2. Kohtuistungil osales süüdimõistetu Rain Ivanovi kaitsja Valeriy Gimaev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 116,16 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ning selleks kulunud aeg on kohtu hinnangul usutav. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Rain Ivanovilt välja mõista. Kohus leiab, et Rain Ivanovile võib iseloomustusest nähtuvalt piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Nimelt tuleneb KrMS § 180 lg-st 3 lausest 3, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 10