septembri 2019. a otsus üldmenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Kaitsja Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil Natalja Vester VASSILI KOVALENKO Elu- või asukoht ja aadress - XXX, alates 12.08.2018 viibib vahi all Tallinna Vanglas. Isikukood või sünniaeg 34908110243, kodakondsus-XXX, haridus-XXX, emakeelvene keel. XXX. Karistatus: Kehtivaid kriminaalkaristusi 1 /tl 201-202/: Harju Maakohtu 04.04.2018 kohtuotsusega karistati
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
MS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 12.08.2018 ning vahistatud Harju Maakohtu 13.08.2018 kohtumääruse nr 1-18-6382 alusel kaheks kuuks kuni 12.10.2018, vahi all pidamise tähtaega pikendatud kuni 12.12.2018 Vandeadvokaat Leelo Viil Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitajad Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 5. septembri 2019. a kohtuotsus Vassili Kovalenko süüditunnistamise osas
§ § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. 2. Teha uus otsus, millega tunnistada Vassili Kovalenko süüdi kuriteo toimepanemises
Maakohtu otsus
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõisteti temale karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates kahtlustatavana kinnipidamisest ning karistuse kandmise alguseks loeti V. Kovalenko kinnipidamise aeg 12.08.2018.a. Mõisteti Vassili Kovalenkolt välja KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4,9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1350 € (üks tuhat kolmsada viiskümmend eurot), advokaadi õigusabikulud summas kaitsja tasu 630 € (kuussada kolmkümmend eurot), kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu summas 765 € (seitsesada kuuskümmend viis eurot), isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamise kulu summas 84 € (kaheksakümmend neli eurot ) 2
lg 1 - § 25 lg 2 järgi, samuti sellest tulenevalt ka talle mõistetud karistusega. Kaitsja leiab, et tõendid ei kinnita Vassili Kovalenko poolt XX tahtliku tapmise katset. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatav süüdistatava Vassili Kovalenko tahtlus XX surma põhjustamise osas. Maakohus ei ole sellekohaseid järeldusi veenvalt põhjendanud. 3.1. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et 12.08.2018.a hommikul tarvitasid Vassili Kovalenko ja XX koos alkoholi Tallinnas XXX asuvas korteris nr X ning Vassili Kovalenko tungis kallale XX’le, lõi teda korduvalt lihahaamriga vastu pead ning põhjustas sellega kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse. Käesolevas asjas peab Vassili Kovalenko'le süüksarvatava teo kvalifitseerimisel tapmisena olema tuvastatav, et süüdistatav vähemalt pidas võimalikuks ja möönis (
lg 4) selliseid faktilisi asjaolusid, mille korral võib tema tegu olla objektiivselt käsitatav teise isiku surma põhjustamisena.
lg 1 järgi süüdimõistvat kohtuotsust tehes pidanuks maakohus tõdema, et süüdistatav otsustas kannatanu suhtes rakendada vägivalda sellise intensiivsusega, et pidas võimalikuks surma saabumist ning ka kiitis selle kui võimaliku tagajärje sisimas heaks. Riigikohus on korduvalt märkinud, et subjektiivse koosseisu tuvastamisel on oluline tähendus süüdistatava enda ütlustel. Vassili Kovalenko kinnitas kohtuistungil 06.06.2019.a, et kindlasti ta ei tahtnud XX't tappa. Süüdistatava ütluste kohaselt olid tema ja kannatanu suhted väga head, neil ei olnud kunagi mingeid konflikte.12.08.2018.a tarvitas ta koos kannatanuga alkoholi, kuid mingit tüli neil ei olnud. Süüdistatav selgitas, et austas kannatanut kui inimest, nad olid sõbrad. Vassili Kovalenko sõnul käisid nad koos samal kalmistul, aitasid teineteist, olid kogu aeg koos. Vassili Kovalenko kinnitas, ei saanud XX surma soovida, kuna sõbrustas temaga. 12.08.2018.a sündmustest mäletas süüdistatav seda, et ärkas verisena ja üksinda, kedagi ei olnud, ta läks rõdule, koputas naabrimehele, kutsus ta enda juurde ja küsis, kas naaber kuulis midagi. Naaber oli hämmingus ja ütles, et ei ole midagi kuulnud, vaikus oli. Vassili Kovalenko palus kutsuda politsei välja ja naaber kutsuski. Samuti on käesolevas kriminaalasjas oluline hinnata kannatanu XX ütlusi, mis riimuvad süüdistatava ütlustega ja millest nähtuvalt ei olnud Vassili Kovalenkol põhjust XX surma soovida. Kannatanu kinnitas samuti, et tema ja süüdistatava suhted olid väga head, mingit konflikti tal süüdistatavaga kindlasti ei olnud. XX ütluste kohaselt juhtus niimoodi, et Vassili tungis talle kallale selja tagant, rohkem ta enam ei mäleta. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et vaevalt süüdistatav teda tundiski sel hetkel, Vassili võib-olla ei saanud arugi, kellega tal tegemist on. XX ütluste kohaselt ta ei usu, et Vassili teda spetsiaalselt ära tahtis tappa. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kuriteo kvalifitseerimisel tuleb võtta aluseks süüdlase eesmärk ehk kujutlus tagajärjest, mida tahetakse saavutada. Käesoleval juhul ei saa väita, et Vassili Kovalenko arvestas ja soostus võimaliku tagajärjena XX surmaga, mistõttu ei ole tõendatud tapmise subjektiivse koosseisu voluntatiivne element. Vassili Kovalenko on kogu kriminaalasja menetlemise vältel rõhutanud, et ta ei tahtnud XX tappa. Vassili Kovalenko ütlustest nähtub, et kannatanu oli talle ainus lähedane isik ning kindlasti ei soovinud süüdistatav kannatanu surma põhjustada. Seejuures ei ole alust järeldada, et süüdistatav püüdis anda ennastõigustavaid ütlusi, kuna ta ei ole üritanud välja mõelda asjaolusid, mida ta täpselt ei mäleta ega sündmusi endale soodsal viisil kirjeldada. Vassili Kovalenko ei ole väitnud, et XX ründas teda esimesena või kannatanut vigastas keegi teine. 3
lg 1 p 1 järgi kui raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule. 3.2. Kaitsja samuti leiab, et maakohus on süüdistatavale mõistnud karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule.
Süüdistatav on kriminaalkorras karistatud üksnes ühel korral, tema karistusandmetest nähtuvalt ei ole kuritegude toimepanemine tema tavapärane käitumismall ning raske isikuvastase kuriteo asetleidmist võib pidada erandlikuks ja ootamatuks. Kuriteo toimepanemise põhjuseks käesoleval juhul võis olla alkohol, stressi ja pingete kogunemine üksinduse ja materiaalsete probleemide tõttu. Vassili Kovalenko'le karistuse mõistmisel esineb karistust kergendava asjaoluna tema puhtsüdamlikku kahetsus. Tõenditest ja Vassili Kovalenko käitumisest nähtub, et süüdistatava kahetsuse siiruses ei ole põhjust kahelda.
lg 6 kohaselt süüteokatse puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku §-s 60 sätestatut. Tunnistades Vassili Kovalenko süüdi kuriteokatses
lg 2 – 113 lg 1 järgi pidanuks kohus kaaluma
Kaitsja leiab, et tulevikuprognoosi süüdistatava käitumise kohta ei saa tuletada ainult toimepandud kuriteo raskusest. Süüdistatava senist elukäiku arvestades ei ole karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks vajalik kohaldada pikaajalist reaalset vangistust. Kaitsja on seisukohal, et kergem karistus on piisav, et tagada süüdistatava hoidumine uute süütegude toimepanemisest ning kaitsta õiguskorda. Kuivõrd süüdistatav tuleks süüdi tunnistada kergemas kuriteos, samuti arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid, oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. 3.3. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 05. septembri 2019. a otsus Vassili Kovalenko süüditunnistamise osas
§-de 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja talle karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, millega tunnistada Vassili Kovalenko süüdi
Kaitsja palub jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning märgib, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt RKKKo 3-1-1-34-12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt RKKKo 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka RKKKo 3-1-1-142-05, p 20). (p 11) Kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel (vt nt RKKKo 3-1-1-46-15, p 9 ja RKKKo 3-1-1-102-16, p 17). Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral. Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule). (p 13) Objektiivselt oli XX-le teda korduvalt lihahaamriga vastu pead ja käsi lüües süüdistatava poolt tekitatud vasaku käe V sõrme murru, hulgalised põrutushaavad (meditsiinidokumentide andmetel 10 haava) pea piirkonnas ning põrutushaava kukla piirkonnas koos aktiivse arteriaalse verejooksuga, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Menetletavas kriminaalasjas ei mäleta ei süüdistatav ega kannatanu nende vahel toimunud konflikti ega süüdistatavapoolse rünnaku asjaolusid. Süüdistatava väide, et ta ei soovinud kannatanut tappa ei ole teojärgseks kriteeriumiks, mis iseloomustaks süüdistatava tahtlust rünnaku hetkel. Kaitsja apellatsiooni argument, et süüdistatav mingil juhul ei soovinud kanntanu surma on õiguslikult ka ainetu, kuna V. Kovalenkot süüdistatakse tapmise katses kaudse tahtluse vormis. Kaitsja poolt viidatud „soovi“ argument viitab aga vähemalt otsesele tahtlusele. 7.
lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele, ja tulenevalt sama paragrahvi 2. lõikest algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Üldjuhul on karistusõigusliku vastutuse 5
lgtest 1 ja 2, et kui isik loobub vabatahtlikult süüteokatsest ühel
§-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest, vabaneb ta süüst ning tema tegu kvalifitseeritakse tegelikkuses realiseerunud süüteokoosseisu järgi. Sellise regulatsiooniga on loodud õigushüvedele täiendav kaitse, s.o teo toimepanijale antakse lisamotiiv loobuda tagajärje põhjustamisest, kvalifitseerides tema käitumise eeskätt eripreventiivsetel kaalutlustel leebemat karistust ette nägeva süüteokoosseisu järgi. Sellise kohtlemise eelduseks on aga loobumisteo vabatahtlikkus. Nii sätestab
lg 3 üheselt, et loobumisest saab rääkida vaid juhul, kui vastavalt isiku ettekujutusele enda teost võib teo tagajärg küll saabuda, kuid ta otsustab süüteo lõpuleviimisest loobuda ilma tema tahtest sõltumatute asjaolude sunnita.
lg 1 kohaselt loobub täideviija lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise (s.o piisab tegevusetuks jäämisest), ning nähtuvalt
lg-st 1 loobub täideviija lõpetatud süüteokatsest, kui ta hoiab ära süüteo tagajärje (s.o eeldab aktiivset käitumist). (vt RKKKo nr 1-17-3858/68) 7.3. Menetletavas kaasuses on tuvastatud, et V. Kovalenko lõi korduvalt kannatanut lihahaamriga pähe, millega objektiivselt tekitas kanntanule eluohtliku tervisekahjustuse (lk 115), kuid kannatanul õnnestus korterist põgeneda, misjärel jäi süüdistatav korterisse ning kutsus politsei (naaber kutsus ka kiirabi, kuna V. Kovalenko oli üleni verine). Eelviidatud lahendis nr 1-17-3858/68 Riigikohus märkis, et olukorras, kus täideviija lööb kannatanut korduvalt külmrelvaga ning peab kaudse tahtluse tasemel võimalikuks, et selle tulemusel kannatanu sureb, on tegemist lõpetatud süüteokatsega, millest saab loobuda vaid aktiivse päästmisteoga (kannatanule abi osutamine vms). Nähtuvalt uuritud tõenditest on süüdistatav seda teinud. Ta ei hakanud kannatanut taga ajama ning astus aktiivseid samme süüteo tagajärje (kannatanu surma) ära hoidmiseks, kui naabri vahendusel kutsus kohale politsei ja kiirabi. Selliselt loobus süüdistatav tapmiskatsest ning
lg 2 kohaselt vastutab tegelikkuses realiseerunud süüteokoosseisu ehk
Sellest tulenevalt kohaldas maakohus süüdistatava tegevuse subjektiivse koosseisu tuvastamisel ebaõigesti materiaalõigust ning kohtuotsus kuulub süüdistatava käitumisele antud juriidilise hinnangu osas tühistamisele ning kaitsja apellatsioon rahuldamisele. 8. Kaitsja leiab samuti, et maakohus on süüdistatavale mõistnud karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohtukolleegium kaitsja sellise seiskohaga ei nõustu ning esmalt märgib, et KrMS § 340 lg 2 p 3 kohaselt võib ringkonnakohus uue otsuse tegemisel tunnistada süüdistatava süüdi kergemas kuriteos ja mõista talle kergema karistuse või jätta karistuse muutmata. Maakohus mõistis V. Kovalenkole karistuseks kuueaastase vangistuse.
lg 1 p 1 järgi ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 8-aastane vangistus, mis on antud juhul lähtepunktiks. Kuueaastane vangistus on kaugelt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra jääv karistus, millega arvestatakse täiel määral V. Kovalenko süü suurust ning kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viita esitatud apellatsioonis ka kaitsja. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks ei saa arvestada
lg 1 p 1 sätestatut ehk süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmist, kuna süüteo kahjuliku tagajärje ärahoidmine on juba eraldi arvestatud süüdistatava tegevuse ümberkvalifitseerimisel tapmise katselt raske tervisekahjustuse tekitamisele. Oma aktiivse tegevusega (palvega kutsuda politsei ja kiirabi) hoidis süüdistatav ära kannatanu surma saabumise, kuid mitte temale eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise. Süüdistatav on varasemalt ühel korral kohtulikult karistatud vägivallakuriteo toimepanemise eest ning pani uue raske vägivallakuriteo toime katseaja jooksul. Kohtukolleegiumi veendumusel 6
Kovalenko süüdi kuriteo toimepanemises
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.