← Eesti

2-19-7546/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. juuni 2019 Tsiviilasja number 2-19-7546 Tsiviilasi P.P. pankrotihaldur Vladimir Kutšmei hagi A.P. vastu ühisvara jagamiseks ja abieluvaralepingute tagasivõitmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. mai 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.P. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja XXXXXXXXXXXX) (kostja) Vastustaja (hageja) Vladimir Kutšmei (pankrotis) esindajad P.P. A.P. (isikukood pankrotihaldur RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. mai 2019 määrus osas, millega arestiti A.P. nimel Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriikide krediidiasutuste filiaalides avatud kontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid pooles (1/2) ulatuses P.P. pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks (resolutsiooni punkt 6).
  5. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta täies ulatuses rahuldamata hageja hagi tagamise taotlus A.P. nimel Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriikide krediidiasutuste filiaalides avatud kontodel ja hoiustel olevate rahaliste vahendite arestimiseks.
  6. Lugeda Tartu Maakohtu
  7. mai 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 3.
  8. Rahuldada P.P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei taotlus hagi tagamiseks osaliselt. 3.
  9. Keelata A.P. kinnisasja asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) ja korteriomandi asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) käsutamine ning seada kinnisasjale registriosa nr XXXXXXX ja korteriomandile registriosa nr XXXXXXX käsutamise keelumärked P.P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks. 3.
  10. Seada korteriomandile XXXXX (registriosa nr XXXXXXX) käsutamise keelumärge P.P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (ik XXXXXXXXXXX) kasuks. 3.
  11. Keelata A.P. XX OÜ (rg-kood XXXXXXXX) osa käsutamine ning kanda äriregistrisse XX OÜ osa käsutamise keelumärge P.P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (ik XXXXXXXXXXX) kasuks. 3.
  12. Keelata A.P. käsutada (eelkõige nõuda sisse) nõuet K.L. (isikukood XXXXXXXXXXXX) vastu ning seada käsutamise keelumärge P.P. (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks hüpoteegile summas 25 000 eurot, mis on seatud K.L. (isikukood XXXXXXXXXXXX) kuuluvale ½ suurusele kaasomandi osale korteriomandist asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXXX) A.P. (ik XXXXXXXXXXXX) kasuks. 3.
  13. Määrus saata viivitamata hagejale ja toimetada kätte kostjale pärast hagi tagamise kohtumääruse täitmist. Määruse täitjal teatada määruse täitmisest Tartu Maakohtule.
  14. Rahuldada A.P. määruskaebus.
  15. Jätta rahuldamata A.P. taotlus toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele ja kohtutäitur Sirje Taelale.
  16. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. 2 ASJAOLUD
  17. P.P. pankrotihaldur Vladimir Kutšmei (hageja) esitas
  18. mail 2019 Tartu Maakohtule hagi A.P. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja abieluvaralepingute tagasivõitmiseks. Tartu Maakohus kuulutas
  19. mail 2018 välja P.P. (võlgnik) pankroti, mille kohta on tehtud pankrotimäärus tsiviilasjas nr 2-
  20. Pankrotihalduriks nimetati Vladimir Kutšmei. Võlgniku ajutise pankrotihalduri Vladimir Kutšmei hinnangul tekkis võlgniku maksejõuetus seoses võlgnikule kuulunud ja võlgniku poolt juhitud osaühingu XXX (pankrotis) makseraskustega. Osaühingu XXX ajutise pankrotihalduri Olev Kuklase hinnangul võib Osaühingu XXX (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda
  21. august – september.
  22. juulil 2017 tõestas Tartu notar Tiina Tomberg abieluvaralepingu nr 2859 kinnistu lahusvaraks tunnistamiseks.
  23. juuli 2017 abieluvaralepinguga tunnistati kostja lahusvaraks varaühisuse suhte ajal omandatav korteriomand registriosa nr XXXXXXX asukohaga XXXXXXX. Sama notari poolt
  24. juulil 2017 tõestatud müügilepinguga nr 2861 omandas kostja kinnisasja registriosa nr XXXXXXX lahusvarana, lepingu kohaselt oli vara ostuhind 40 000 eurot.
  25. septembril 2017 on notariaalselt tõestatud ka teine abieluvaraleping (nr 3887) üksikute esemete lahusvaraks tunnistamiseks.
  26. septembri 2017 abieluvaralepinguga tunnistati kostja lahusvaraks võlgnikule kuuluva mõttelise osa kinnistust registriosa nr XXXXXXX ja võlgnikule kuuluva XX OÜ osa. Lisaks veel kostja poolt pärast
  27. septembri 2017 abieluvaralepingu sõlmimist omandatava XX OÜ täiendava osaluse sõltumata selle nimiväärtusest. Pankrotihaldur leidis, et nii
  28. juuli 2017 kui ka
  29. septembri 2017 abieluvaralepingud kahjustavad võlausaldajate huve, seega palus pankrotihaldur kohtul tagasivõitmise korras tunnistada nimetatud abieluvaralepingud kehtetuks. Võlgnik on abieluvaralepingutega loobunud olulisel määral oma varast. Abieluvaralepingutega kaotas võlgnik vara ja varalise õigusi kokku väärtuses vähemalt 42 000 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et võlgnik oleks oma varast loobumisega kostjalt mingitki vastusooritust saanud.
  30. Hageja esitas hagi tagamise taotluse, milles palub: 1) keelata kostjale kinnisasja asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) ja korteriomandi asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) käsutamine ning seada kinnisasjale registriosa nr XXXXXXX ja korteriomandile registriosa nr XXXXXXX käsutamise keelumärked võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks. 2) keelata kostjal OÜ XX osa käsutamine ning kanda äriregistrisse OÜ XX osa käsutamise keelumärge. 3) seada korteriomandile XXXXX (registriosa nr XXXXXXX) käsutamise keelumärge võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks. 4) keelata kostjal käsutada (eelkõige nõuda sisse) nõuet K.L. (ik XXXXXXXXXXXX) vastu ning seada käsutamise keelumärge võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks hüpoteegile summas 25 000 eurot, mis on kostja kasuks seatud K.L. (ik XXXXXXXXXXXX) kuuluvale ½ suurusele kaasomandi osale korteriomandist asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXXX). 5) arestida kostja nimele Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriikide krediidiasutuste filiaalides avatud kontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid. MAAKOHTU SEISUKOHT
  31. Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ning: 1) keelas kostjal kinnisasja asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) ja korteriomandi asukohaga XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) käsutamise ning seadis 3 kinnisasjale ja korteriomandile käsutamise keelumärked võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks; 2) seadis korteriomandile XXXXX (registriosa nr XXXXXX) käsutamise keelumärke võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks; 3) keelas kostjal XX OÜ osa käsutamise ning kandis äriregistrisse XX OÜ osa käsutamise keelumärke võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks; 4) keelas kostjal käsutada (eelkõige sisse nõuda) nõuet K.L. vastu ning seada hüpoteegile summas 25 000 eurot, mis on seatud K.L. kuuluvale ½ suurusele kaasomandi osale korteriomandist asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXXX) kostja kasuks käsutamise keelumärge võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks; 5) arestis kostja nimel Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriikide krediidiasutuste filiaalides avatud kontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid pooles (½) ulatuses võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks. Maakohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud hagi tagamise abinõude rakendamise vajalikkust. Hagi tagamise taotlus on põhjendatud olukorras, kus abikaasad on sõlminud ühe abikaasa makseraskuste ajal abieluvaralepingu, millega antakse võlgnikule kuulunud vara ilma vastusoorituseta üle kostjale. Nimetatu viitab sellele, et abikaasad võivad vaidlusalust vara edaspidi varjama asuda. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagi tagamiseks keelata kostjal korteriomandi registriosa nr XXXXXXX käsutamist, kuna tagamata jätmise korral võib kostja asuda vara käsutama, sh võib kostja vara võõrandada või koormata kolmandate isikute õigustega. Sellisel juhul hageja nõude rahuldamise korral võib täitmine osutuda võimatuks või oluliselt raskendatuks. Viimane tähendab, et ka hageja nõude rahuldamise korral ei saavuta hageja hagiga taotlevat eesmärki, milleks on võlgniku pankrotivara suurendamine. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja taotlus keelata hagi tagamiseks kostjal kinnisasja registriosa nr XXXXXXX ja XX OÜ osa käsutamist. Tagamata jätmise korral võib kostja asuda vara käsutama, sh võib kostja vara võõrandada või koormata kolmandate isikute õigustega. Kohtu hinnangul tuleb hagi tagamiseks seada korteriomandile registriosa nr XXXXXXX pankrotihalduri kasuks käsutamise keelumärge. Kostja ise küll ei saa korteriomandit käsutada, kuid välistada ei saa võimalust, et korteriomand arestitakse näiteks kohtumenetluses mingi kostja vastu suunatud nõude tagamiseks. Sellisel juhul võib hageja nõude rahuldamise korral täitmine osutuda oluliselt keerulisemaks. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagi tagamiseks keelata kostjal nõuet käsutada ja seada kostja kasuks K.L. varale seatud hüpoteegile käsutamise keelumärge. Tagamata jätmise korral võib kostja asuda vara käsutama, sh võib ta loovutada nõude või hüpoteegi kolmandale isikule või koormata hüpoteegi (piiratud asjaõiguse) kolmanda isiku õigusega. Sellisel juhul võivad hagi aluseks olevad asjaolud muutuda menetluse jooksul selliselt, et hageja nõude rahuldamine osutub võimatuks. Hageja hinnangul tuleb hagi tagamiseks kostja nimele avatud kontodel ja hoiustel olev raha arestida. Hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise ajal ei ole hagejale teada millised on kostja kontode ja hoiuste saldod. Hageja peab võimalikuks, et kostja kontodel ja hoiustel on hoiustatud märkimisväärsed summad. Võlgnikule kuulunud Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotihaldur esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, millest nähtuvalt Osaühingu XXX (pankrotis) arvelduskontolt on perioodil 01.01.2015 – 31.12.2017 võetud välja sularaha 366 720 eurot. Võlgniku pankrotihaldur peab võimalikuks, et Osaühingu XXX (pankrotis) arvelduskontolt väljavõetud raha võib olla hoiustatud kostja kontodel või hoiustel. Tagamata jätmise korral võib kostja asuda raha varjama, näiteks, võib ta kontodel ja hoiustel oleva raha võtta kontolt välja või kanda kolmandatele isikutele. Kostja kontode ja hoiuste arestimine on põhjendatud ja vajalik ½ ulatuses. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik alates 06.08.2014 kuni käesoleva ajani abielus kostjaga. Abielu sõlmimise aega 4 arvestades tuleb kohtu hinnangul eeldada abikaasade varasuhte liigina varaühisust. Kohtule ei ole teada, et abikaasad oleksid sõlminud abieluvaralepingu või ühisvara jaganud pangakontodel oleva raha osas. Seega tuleb kohtu arvates eeldada abikaasade osade võrdsust ja kostja kontodel olevatest rahalistest vahenditest lugeda pool võlgniku omaks. Kohtu hinnangul ei koorma kohaldatavad hagi tagamise abinõud kostjat liigselt, kuid on põhjendatud hageja õigustatud huvisid (pankrotivara suurendamine võlgniku võlausaldajate ühistes huvides) arvestades. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  32. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkt 6 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja hagi tagamise avaldus kontode aresti osas rahuldamata ning edastada vastav kohtumäärus ka kohtutäituri Sirje Taelale arveldusarvete vabastamiseks. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda. Kostja esitab koos määruskaebusega kõigi oma kontode väljavõtted, millest nähtub, et kostja kontodel ei ole selliseid vahendeid nagu on arvanud pankrotihaldur. Kostja ei oma ühtegi hoiust Eestis ega välismaal. Hageja on kirjeldanud, millal tekkis Osaühingu XXX (pankrotis) maksejõuetus, kuid mitte seda, kas ja millal tekkisid kostja abikaasal (võlgnikul) makseraskused. Kostja ei nõustu, et kohtumääruse resolutsiooni punkt 6 nimetatud kontode ja hoiuste arest on vajalik tagasivõitmise tagamiseks ning et nimetatud abinõu ei koorma kostjat liigselt. Kostja on pere ainuke sissetuleku tagaja, kuivõrd abikaasa on pankrotis ning ülalpidamisel on alaealine laps. Kostja esitas tabeli pere kulutuste kohta, millest nähtub, et kostjal ei ole võimalik pere kulutusi tasuda, kui kontod on arestitud. Kostja kontode arestimine võib tuua kaasa olukorra, kus kostjal ei ole võimalik tasuda kodulaenu jm arveid. Konto arest on äärmuslik ja erandlik abinõu, mille kohaldamisel tuleb kaaluda ka kostja huve. Vaidlustatud hagi tagamise abinõu on kostjale äärmiselt koormav. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks on hagi tagamine lisaks käsutuskeeldudele ka konto arestimise kaudu vajalik ning milles seisnevad põhjused, miks peaks kohtu otsuse täitmine hilisemalt olema raskendatud. Kostja on seisukohal, et kui kohus on pidanud vajalikuks arestida ka tulevikus laekuvad rahalised vahendid kostja kontodel, siis on tegemist ülemäärase hagi tagamisega. Hagi eeldatavaks sisuks on resolutsiooni punktides 2-5 olevad kinnisasjad, nõue ja äriühing ning nendega seotud tehingute tagasivõitmine. Eelduslikult saaks kogu hagi rahuldamise korral hageja õiguse vaid poolele hagi tagamise korras tagatule, seega on juba resolutsiooni punktides 2-5 nõuded tagatud kaks korda rohkem kui peaks ning täiendav kostja kontode arestimine pole kuidagi põhjendatud. Lisaks ei ole maakohtu määruse resolutsiooni punkt 6 täidetav. Kui tegemist on ühekordse arestiga, siis tuleks sõnastust parandada, et kostja saaks oma kontod aresti alt vabastatud. Maakohtu põhjendustest võib aru saada, et kuivõrd soovitakse teada, kui palju vahendeid on kostja kontodel, siis on tegemist ühekordse arestiga. Kui kohus on veendunud, et kostja arvel pole pankrotihaldurit väidetud 366 720 eurot, siis ei ole ka põhjendatud edasine arest. Resolutsiooni punkti 6 ei ole suutnud selgitada kohtutäitur Sirje Tael ning kõik kolm panka, kus on kostjal konto, jõudsid erinevale arusaamisele. 5 Juhul kui kontod oleks arestitud TMS § 115 alusel, siis vabastatakse isiku konto aresti alt arestimisakti täitmise järel. Antud juhul ei selgu, mis summa ulatuses ning millise perioodini on konto arestitud. Arestimisel ei ole arvestatud kostja sissetulekuga, millele ei saa pöörata sissenõuet TMS § 131 alusel. Alates
  33. juunist 2019 on kostja ja võlgniku vahel varalahususe režiim, mistõttu ei ole põhjendatud edaspidine kostja kontode arest. Vahendid, sh tasu töö eest, mis laekuvad määruskaebuse esitaja pangakontodele pärast varalahususe varasuhte kehtestamist, ei saa kuidagi kuuluda poolte ühisvara hulka ning nende vahendite arestimine ei ole põhjendatud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  34. Hageja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja peab võimalikuks lahendada määruskaebus kompromissiga selliselt, et
  35. mai 2019 määruse resolutsiooni punktiga 6 kohaldatud hagi tagamise abinõu asendatakse raha maksmisega selleks ette nähtud pangakontole. Hageja palub hagiavalduses mh jagada kostja nimele avatud kontodel ja hoiustel hagi esitamise seisuga olevad rahalised vahendid võlgniku ja kostja vahel võrdsetes osades ning mõista kostjalt võlgniku kasuks välja võlgniku osale vastav rahasumma. Hagi tagamise abinõu, millega arestiti pooles ulatuses kostja kontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid, on sobiv abinõu hageja viidatud nõude tagamiseks. Määruses kohaldatud hagi tagamise abinõu nägi ette, et arestida tuleb pool arestimise hetkel kontodel olevast rahast. Maakohtu määruse järgi ei ole üldse võimalik olukord, kus arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha. Seega ükski rahasumma, mis laekub kostja kontole pärast arestimist, ei kuulu enam arestimisele ning on kostja poolt vabalt kasutatav. Hageja selgitas ka kohtutäitur Sirje Taelale, et määrus ei näe ette kontole tulevikus laekuva raha arestimist. Juhul, kui kostja ei ole rahul kohtutäituri tegevusega 20.05.2019 määruse resolutsiooni p-i 6 täitmisel, on kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri tegevusele. Määruse resolutsiooni punktiga 6 kohaldatud abinõu on proportsionaalne ning ei koorma kostjat rohkem, kui on vältimatult vajalik hageja nõude tagamiseks. Kostjal on võimalik vabalt kasutada poolt arestimise hetkel kontodel olnud rahast aga lisaks ka kogu raha, mis laekub kontole pärast arestimise hetke. Asjas ei oma tähtsust kostja ja võlgniku vaheline abieluvaraleping. Hagi esitamise seisuga ja hagi tagamise määruse tegemise ajal oli kostja ja hageja varasuhteks varaühisus. Kostja ei ole ainuke pere sissetuleku tagaja, kuivõrd võlgnik töötab kostjale kuuluvas ja juhitavas OÜ-XX ning saab sealt töötasu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  36. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ning tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus aresti kostja nimel Eestis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriikide krediidiasutuste filiaalides avatud kontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid pooles (1/2) ulatuses võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei kasuks (maakohtu resolutsiooni punkt 6). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse kostja kontodel ja hoiustel olevate rahaliste vahendite arestimiseks rahuldamata.
  37. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt ning keelas kostjal kinnisasjade registriosa nrtega XXXXXXX ja XXXXXXX käsutamise ning seadis kinnisasjadele käsutamise keelumärked hageja kasuks. Kohus keelas kostjal OÜ XX osa käsutamise ning seadis äriregistrisse käsutamise 6 keelumärke. Kohus seadis kinnisasjale registriosa nr XXXXXXX käsutamise keelumärke hageja kasuks. Lisaks keelas kohus kostjal käsutada nõuet K.L. vastu ning seadis keelumärke hüpoteegile, mis on kostja kasuks seatud K.L. kuuluvale ½ kaasomandi osale korteriomandist registriosa nr XXXXXX. Samuti arestis maakohus kostja nimel avatud kontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid pooles ulatuses hageja kasuks. Kostja vaidlustab määruskaebuses hagi tagamise määrust üksnes osaliselt, s.o resolutsiooni punkti 6 osas, millega arestiti kostja kontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid pooles ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).
  38. Kostja on seisukohal, et hagi tagamise korras kostja kontode ja hoiuste arestimine on kostjat ebamõistlikult koormav. Riigikohus on selgitanud, et hagi tagamise korras kostja konto arestimine vaidluse ajaks võib erakordselt intensiivselt riivata kostja majandustegevust ja toimetulekut. See on kolleegiumi arvates TsMS § 378 lg 4 esimesest lausest lähtudes mõistlik üldjuhul vaid siis, kui see kostjat ebamõistlikult ei koorma. Suuremate nõuete ja eriti majandustegevusega tegelevate isikute puhul tuleks võimalusel eelistada käibevahendite kasutamist vähem piiravaid tagamise vahendeid (nt kohtulikku hüpoteeki) ja konto arestida üksnes juhul, kui alternatiivset mõistlikku võimalust ei ole ja hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele (Riigikohtu
  39. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-10, p 16). Samuti on Riigikohus märkinud (millele viitas ka kostja), et konto arestimisel peab kohus põhjendama, miks kinnistusraamatusse kantavatest keelumärgetest või kohtulikust hüpoteegist ei piisa hageja nõude tagamiseks (Riigikohtu
  40. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-10, p 13). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei piisa hageja hagi tagamiseks kinnisasjadele registriosa nr XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX kinnistusraamatusse kantud keelumärgetest ning OÜ XX osa käsutamise keelamisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa kostja kontode ja hoiuste arestimiseks üksnes kahtlusest, et kostja kontodele võib olla kantud Osaühingu XXX (pankrotis) arvelduskontolt välja võetud sularaha 366 720 eurot. Hageja ei ole sellist kahtlust piisavalt põhistanud. Lisaks sellele on kostja koos määruskaebusega esitanud väljavõtted oma pangakontodelt Swedbank AS-st, AS-st LHV Pank ja Luminor Bank AS-ist, ning neilt ei nähtu 366 720 eurole ligilähedast kontojääki. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja kontod ja hoiused tuleb tagada selleks, et lihtsustada hageja nõude täitmist, milles hageja palub jagada hagi esitamise seisuga kostja kontodel ja hoiustel olevad rahalised vahendid võlgniku ja kostja vahel võrdsetes osades ning mõista kostjalt võlgniku kasuks välja võlgniku osale vastav rahasumma. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ühisvara jagamise nõue tagatud juba keelumärgetega kinnisasjadele registriosa nr XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX. Käsutamise keelumärked on seatud kinnisasjadele tervikuna, kuigi võlgnikule kuulub hagiavalduse järgi üksnes pool. Seega on kostja vastu esitatud nõuded tagatud piisavalt ning järelikult täidetud konto arestimisele alternatiivne mõistlik võimalus hagi tagamiseks. Ühisvara jagamise nõude puhul ei saa eeldada, et hagi tagamise korras peaks kõikide varaliikide suhtes eraldi meetmed tarvitusele võtma. Eeltoodule tuginedes tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 6 ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata osas, mis puudutab kostja kontode ja hoiuste arestimist.
  41. Kuivõrd määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta osas, mis puudutab resolutsiooni punkti 6 täitmist. Seetõttu ei tule analüüsimisele ka hageja esitatud kirjavahetus kohtutäitur Sirje Taelaga kontode arestimist puudutavas osas. 7 Küll aga juhib ringkonnakohus tähelepanu Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei tulene seadustest ja oleks ka tarbetu koormata kohtuid selliselt, et igas hagi tagamise määruses tuleks märkida, et arestida ei saa summasid, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata (Riigikohtu
  42. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16.3). Hagi tagamise määruse alusel pangakonto arestimise korraldab kohtutäitur, kes peab tagama seadusest tulenevate sissenõude arestimise piirangute järgimise (M. ja S. Kärson teoses V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017, § 389, lk 689).
  43. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust, et alates
  44. juunist 2019 on kostja ja võlgniku vahel varalahususe režiim. Seetõttu jätab ringkonnakohus arvestamata ka kostja vastava tõendi. Samuti ei hinda ringkonnakohus kostja väidet selle kohta, kas kostja on pere peamine ülalpidaja ning esitatud tabelit perekonna väidetavate kulutuste kohta.
  45. Kostja esitas määruskaebuses taotluse toimetada ringkonnakohtu määrus, millega maakohtu määruse resolutsiooni punkt 6 tühistatakse, kätte kohtutäitur Sirje Taelale. Hagi tagamise määruse edastamise korda reguleerib TsMS §
  46. Nimetatud paragrahvi teine sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb hagejal pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Kohus saadab hagi tagamise määruse registripidajale või muule asutusele või isikule täitmiseks üksnes hageja taotlusel. Sel juhul täiendavat avaldust registripidajale või muule asutusele või isikule esitada vaja ei ole. Kohus ei edasta ise määrust kohtutäiturile. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub nimetatud säte nii hagi tagamise määruses sätestatud abinõude kohaldamisel kui ka abinõude kohaldamise tühistamisel. Seega jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse ega ei edasta ringkonnakohtu määrust kohtutäitur Sirje Taelale.
  47. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.