Obsah (6)

§ 121§ 120§ 74§ 64§ 68§ 75

1-19-1782 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2020, Narva kohtumaja Toimiku number 1-19-1782 (18231602927) Täitmiskohtunik Heili Sepp (kirjalikus menetluses) Asi V

§ 121

lg 2 p 3 ja

§ 120

lg 1 järgi RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt Viru Vangla erakorralises ettekandes sisalduv taotlus pikendada Anton Krasovskiyle määratud katseaega.

§ 74

lg 4 alusel pikendada Anton Krasovskiyle Harju Maakohtu 25.03.2019 kohtuotsusega nr 1-19-1782 määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 25.11.

1. Määrus saata Anton Krasovskiyle ja Viru Vangla kolmandale üksusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu 25.03.2019 kohtuotsusega nr 1-19-1782 tunnistati Anton Krasovskiy süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

Anton Krasovskiy tunnistati süüdi ka

§ 120

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Anton Krasovskiyle liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva, karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Anton Krasovskiy ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 25.03.

1. Kohtuotsus jõustus 10.04.
2. 1 1-19-1782
3. Viru Vangla Viru piirkonna kriminaalhooldusametnikult saabus 31.01.2020 Viru Maakohtule erakorraline ettekanne A. Krasovskiy suhtes ettepanekuga pikendada

§ 74lg 4 alusel A.

Krasovskiyle määratud katseaega kuue kuu võrra. Ettekande kohaselt rikub A. Krasovskiy järjekindlalt kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. 10.05.2019 määratud registreerimisele ilmus ta 20.05.2019, 24.05.2019 määratud registreerimisele ilmus ta 04.06.2019, 17.06.2019 määratud registreerimisele ilmus ta 05.07.2019, 19.07.2019 määratud registreerimisele ilmus ta 04.09.2019, 25.09.2019 määratud registreerimisele ilmus ta 21.10.2019, 01.11.2019 määratud registreerimisele ilmus ta 13.11.2019, 18.11.2019 määratud registreerimisele ilmus ta 29.11.2019, 06.12.2019 määratud registreerimisele ilmus ta 07.01.

1. Hooldusalusele on 07.01.2020 tehtud üks kirjalik hoiatus.
2. Ettekande kohaselt selgitas Krasovskiy 20.05.2019, et oli proovipäeval ja unustas helistada ja ette hoiatada oma ametnikku; 21.10.2019 seletuses kirjuta, et ei saanud tulla 25.09 kuna oli haige; 13.11.2019 seletuses selgitas ta, et ei ilmunud, kuna kukkus mootorrattalt ja vigastas paremat jalga. 07.01.2020 antud seletuses kirjutas ta, et oli haige, ning arsti juures ei olnud, kuna tal polnud ravikindlustust. Sõidab eri linnades ja otsib tööd. 31.01.2020 antud seletuses kirjutab järgmist: ta ei ilmunud registreerimisele 28.01.2020, kuna käis proovitööl; ettevõtte nimetust, kus tööl oli, ei mäleta; helistas sel päeval ka ametnikule; talle on selge tema rikkumine ja lubab, et sellist rikkumist enam ei kordu ning ta palub kohtul karistust täitmisel mitte pöörata. Kohustub ilmuma ametniku juurde ametniku poolt määratud aegadel.
3. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.03.2019 kohtuotsus laekus 12.04.2019 täitmisele Viru Vangla kolmanda üksuse Harju Piirkonnale. Esmakohtumisel 02.05.2019 allkirjastas ta kohustused- õigused. 27.01.2020 laekus Viru Vangla Kolmanda üksuse Viru piirkonnale hooldusaluse käitumiskontrolli toimik, kuna Anton Krasovskiy oli esitanud avalduse elukoha vahetuseks xxx. Anton Krasovskiy puhul saab katseaja senist kulgu hinnata mitterahuldavaks, kuna ta süstemaatiliselt rikub kohtu poolt määratud kontrollnõuet. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et tema telefonikõned kriminaalhooldusametnikule, et teavitada sellest, et ta määratud ajal tulla ei saa, ei ole kontrollnõude - ilmuda kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele - seaduspärane täitmine. Anton Krasovskiy lubas kohtumisel Viru piirkonna kriminaalhooldsuametnikule peale kontrollnõude uuesti lahtiseletamist ning vestlust, et ta mõistab, et rikkus süstemaatiliselt kontrollnõuet. Talle oli veel kord selgitatud, et kohus on talle andnud võimaluse katseajal üles näidata seadusekuulekat käitumist ning juhul, kui ta seda hinnata ei oska, siis saab ametnik kohtule erakorralise esitada ning esitada kohtule ettepaneku tingimisi karistuse täitmisele pööramiseks. Anton Krasovskiy palub oma 31.01.2020 antud seletuses kohtul anda talle võimalus üles näidata oma suhtumise muutust, tunnistab oma rikkumist ning soovib jätkata katseaega, et oma käitumisega näidata, et vabaduses on ta suuteline alluma reeglitele ning täitma kontrollnõudeid korrektselt. Kriminaalhooldusametnik taotleb kohtult

§ 74lg 4 alusel pikendada Anton Krasovskiyle määratud katseaega kuue kuu võrra.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek on enamjaolt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
2. Konkreetselt praeguse kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande läbivaatamisel tuleb pidada silmas, et kohus reageerib praegu üksnes viimasele rikkumisele, ehk sellele, mille eest ei ole riigipoolset sanktsiooni veel määratud – teisisõnu: 28.01.2020 kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmisele. Mis puudutab 06.12.2019 ilmumata jätmist, siis sellele kohaseks reaktsiooniks on kriminaalhooldusametnik pidanud hoiatust ja selle kohta erakorralist ettekannet kohtule ei tehtud. Mis puudutab väidetavaid rikkumisi mais-juulis, septembris ja novembris, siis kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt neile (eelmine) kriminaalhooldusametnik ei reageerinud üldse – ei hoiatuse ega kohtule tehtava taotlusega. 2 1-19-1782 Kui kriminaalhooldusametnikud on otsustanud vastaval ajahetkel nii käituda, siis on see olnud nende otsus. Lisatud seletustest nähtub ka, et Krasovskiy ei ilmunud valdavalt tervislikel põhjustel, millest kohus järeldab, et kuna kriminaalhooldusametnik ei reageerinud, siis järelikult pidas ta neid ilmumata jätmisi põhjendatuks. See tähendab omakorda, et nende juhtumite najal ei saa kohus tuletada süstemaatilist rikkumist.
3. Mis puudutab registreerimisele mitte ilmumist 28.01.2019, siis nõustub kohus selles kriminaalhooldusametnikuga, et telefonikõne ei asenda kohaleilmumist ning juba määratud registreerimis-kokkusaamiste ühepoolne tühistamine ei ole kriminaalhooldusaluse pädevuses. Seda, kas ilmumata jätmine ja registreerimisaja kokkuleppeline muutmine on võimalik, otsustab kriminaalhooldusametnik. Seega rikkus Anton Krasovskiy kriminaalhoolduse kontrollnõuet ja selleks, et ta mõistaks edaspidi, kui oluline on kriminaalhoolduse distsipliinile alluda, on põhjendatud see, et kriminaalhooldusametnik palub kohtul sellele rikkumisele reageerida. 8.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. 9. Kr

MS § 427 lg 1 sätestab, et karistusseadustiku § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 10. Käesoleval juhul on tuvastatud

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele rikkumine, mis annab formaalselt aluse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Samas tuleb nõustuda kriminaalhooldusametnikuga, et vangistuse täitmisele pööramine oleks arvates ennatlik. Võttes arvesse asjaolu, et tegemist on A. Krasovskiy suhtes esitatud esmakordse ettekandega, on mõistlik rakendada esmalt leebemaid meetmeid suunamaks kriminaalhooldusalust isikut seaduskuulekale käitumisele.

1. Isiku seaduskuulekale teele juhtimisel on üheks võimaluseks katseaja pikendamine. Katseaja pikendamine annab võimaluse tegeleda põhjalikumalt isikuga seotud riski maandamisega ja on isikule motiveerivaks signaaliks suutlikkusest käituda seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametnik taotleb kohtult A. Krasovskiyle määratud katseaja pikendamist kuue kuu võrra. Kohtu hinnangul on katseaja pikendamine antud juhul küll õigustatud, arvestades ka Krasovskiy rikkumis(t)e iseloomu, kuid kuus kuud on liiga pikk aeg, arvestades rikkumise tehiolusid ja Krasovskiy isikut ning seda, et tegu on esmase ettekandega.
2. Esiteks tuleb märkida, et oma olemuselt ei olnud 28.01.2019 rikkumine sugugi äärmuslikult pahatahtlik, nõudes ranget reageeringut. Krasovskiy ei kadunud lihtsalt ära, vaid ta helistas samal päeval; samuti oli ilmumata jätmise põhjus seotud tema väitel tööotsingutega. A. Krasovskiy on rikkumist tunnistanud ning avaldanud valmisolekut jätkata temale määratud käitumiskontrolli nõuete täitmist.
3. Oluline on ka see, et materjalidest nähtuvalt on senine kriminaalhooldus ise andnud Krasovskiyle ilmumata jätmiste osas mitmeti mõistetava sõnumi. Erakorralisest ettekandest võib järeldada, et 2019.a kohtles Harju piirkonna kriminaalhooldusametnik Anton Krasovskiyt uue kriminaalhooldusametniku arvates liiga leebelt. Kui praegune kriminaalhooldusametnik peab varasemaid ilmumata jätmisi „süstemaatiliseks rikkumiseks“, siis eelmine kriminaalhooldusametnik seda ei teinud, sest ta ei reageerinud neile. Pole välistatud, et mittereageerimine kinnistas Krasovksiy arusaama, et kriminaalhooldaja juurde ilmumata jätmine pole „tegelikult“ alati lubamatu. Paratamatult jääb mulje, justkui sooviks alates 2020 jaanuari lõpust tegutsev kriminaalhooldusametnik karistada Krasovskiyt eelmise 3 1-19-1782 kriminaalhooldusametniku tegevusetuse eest, millega ta rahul pole, leides erinevalt varasemast kolleegist, et Krasovskiy on juba varem süstemaatiliselt ilmumata jätnud. Süüline rikkumine pole see, kui kriminaalhooldusalune jätab ilmumata temast olenematutel põhjustel. Praegu saab asjaoludest järeldada, et eelmine kriminaalhooldusametnik pidas ilmselt Krasovskiy tervislikku seisundit piisavaks põhjuseks mitte ilmuda, aga uus kriminaalhooldusametnik on selle asjaolu ümber hinnanud. Selline ümberhindamimine tagantjärgi ja süüdlase kahjuks ei ole korrektne. Kahe kriminaalhooldusametniku metoodilisi ja põhimõttelisi eriarvamusi pole kohane lahendada kriminaalhooldusaluse kulul.
4. Krasovksiy on väga noor inimene - alles 20-aastane. Tema õiguskuulekaks „kasvatamist“ tuleb teostada hoolikalt. Talle kriminaalhoolduse käigus edastatavad sõnumid peavad olema ühemõttelised ja lihtsad.
5. Selles eas sõltub nooruki küpsusastmest, kas teda tuleks edasise arengu seisukohalt kohelda pigem sarnaselt alaealiste kurjategijatega või täiskasvanutega. Kuigi Eestis peetakse lapseks nooremat kui 18-aastast, ei omanda 18-aastane veel kõiki õigusi, näiteks õiguse kandideerida Riigikokku omandab noor inimene 21-aastaselt, hasartmänge võib mängida
6. eluaastast alates jne. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 453 SE eelnõu seletuskirjas on veenvalt selgitatud, miks peaks noortele täiskasvanutele sarnaselt alaealistega kehtima karistusõiguslik erikohtlemine, mille eesmärk ei oleks niivõrd karistamine, kuivõrd kasvatuslike mõjutusvahendite kohaldamine. (Noorteks täiskasvanuteks peetakse Euroopa riikide õigusaktides üldjuhul kuni 21-aastaseid, mõnel pool ka kuni 24- (nt Rootsis, Inglismaal ja osaliselt Saksamaal) ja kuni 25-aastaseid noori (nt Šveitsis). Noorte täiskasvanute suhtes eriregulatsiooni rakendamise olulisimaks argumendiks on asjaolu, et noortel on varieeruv arenguküpsus. Inimesed saavutavad küpsuse erinevas vanuses ja ennekõike õigussüsteemi sattunud noore täiskasvanu arengutase on paljudel juhtudel võrreldav pigem alaealise kui täiskasvanuga. 18-aastaseks saamine ei tähenda alati automaatselt vaimset küpsust, vaid see on pikaajaline protsess. Neuropsühholoogilised uuringud näitavad, et inimese aju areneb veel ka peale
7. eluaastat, mis mõjutab inimese otsustusvõimet ning impulsside kontrollimise ja käitumise põhjendamise oskusi.
8. Vaadates erakorralisele ettekandele lisatud Krasovskiy seletusi, jõuab kohus järeldusele, et kriminaalhooldusalune on reageerinud ja käitunud pigem lapselikult kui täiskasvanu moel. Ta on katsetanud kriminaalhooldusametniku piire, ja sellisele käitumisele ei ole reageeritud. Sellise pedagoogilise toimimise tagajärg on see, et kriminaalhooldusalune jätkab piiride ületamist, sest ühtegi „karistust“ pole järgnenud. Kohtu hinnangul on tegemist ebaküpse noorukiga, kellel on arenguruumi. Kohtu ja õiguskaitseasutuste valikud tema kohtlemisel ja tema rikkumistele reageerimisel võivad tema edasist elusaatust – sh toimetulekut ühiskonnas ja õiguskuulekust – määrata enam kui mõne tõeliselt täiskasvanud inimese puhul. Positiivne on, et Krasovskiy paistab tegelevat töö otsingutega. See annab lootust, et temalt võib oodata küpsemat käitumist, kui talle näidata, et tema rikkumistel on tagajärjed.
9. Seadus lubab pikendada katseaega 1 aasta võrra. Kohtuotsusega mõisteti Krasovskiyle katseajaks 1 aasta ja 6 kuud, aga seda seadusesätte alusel, mis võimaldab määrata katseaega 6 kuust 5 aastani. Kui kriminaalhooldaja taotleb katseaja pikendamist praegu 6 kuu võrra, siis on see kohtu hinnangul ülemäärane reageering. Esiteks moodustab 6 kuud tervelt kolmandiku praegusest suhteliselt lühikesest katseajast; samuti moodustab see juba poole maksimaalsest võimalikust lisakatseajast. Arvestades, et Krasovskiy on noor inimene, siis peaks tema suhtes jääma ruumi ka võimalusele vajadusel pikendada katseaega veelgi, kui ta paneb toime mõne kergemat sorti nõuete rikkumise.
10. Kõike seda arvestades leiab kohus, et 2-kuuline katseaja pikendamine täidab oma eesmärgi piisavalt hästi ja puudub selge põhjus pikendada just praegu, esimese kohtu ette toodud rikkumise puhul, katseaga suuremas ulatuses. Oluline on, et Krasovskiyle peab jõudma teadvusesse, et kui ta ei ilmu kokkulepitud ajaks kriminaalhooldusametniku juurde 4 1-19-1782 või paneb toime mõne muu katseaja nõuete rikkumise, võidakse tema katseaega pikendada kuni 25.09.2021 või pöörata karistus täitmisele.
11. Arvestades ülaltoodut, on kohus seisukohal, et A. Krasovskiyle määratud katseaega tuleb pikendada kahe kuu võrra ehk kuni 25.11.
12. (allkirjastatud digitaalselt) Heili Sepp Kohtunik 5