Obsah (11)

§ 158§ 157§ 146§ 171§ 172§ 65§ 23§ 150§ 168§ 170§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-18-16400 Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2020.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi V. G. (pankrotis) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankr

§ 158lg 1 kohtule, et V.

G. (pankrotis) pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja tegi

§ 157p 2, § 158 alusel ettepaneku lõpetada V.

G. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2.1 Pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli võlgnikul teadaolevaid rahalisi vahendeid 0,10 eurot, pankrotivara puudub ja seega vara müügist raha laekunud ei ole. 2.1.1 Masskohustusi ei ole 2 2.1.2 Pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus

§ 146

lg 1p 4 ja § 150 alusel kokku 840, 60 eurot, sh: ➢ Ajutise pankrotihalduri tasu/kulud 150,60 eurot (kogu tasu/kulud olid 627 eur, välja mõistetud 05.12.18 määrusega, riigi vahenditest hüvitatud 476,40 eur) ➢ pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eur); ➢ käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot; ➢ bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 05.12.2018.a. kuni 05.05.2019.a. kokku 120,00 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ) 2.1.3 Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus kokku 0,00 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole

§ 146lg 1 sätestatud väljamakseid võimalik teha.

Pankrotihaldur teeb kohtule ettepaneku tuginedes

§ 146lg 1 p 3 ja 4 jaotada ja kinnitada võlgniku V.

G. (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud alljärgnevalt: pankrotimenetluse kuluna ➢ pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eur), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; ➢ käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. ➢ bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 05.12.2018.a. kuni 05.05.2019.a. kokku 120,00 eurot (5 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ) on kinnitatud 05.12.2018.a. kohtumäärusega ja jäävad välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulu 690 eurot rahaliste vahendite puudumise tõttu, millele lisandub välja mõistetud kuid välja maksmata ajutise halduri tasu/kulud 150,60 eurot. 2.2 Pankrotihalduri esitatud lõpparuande (

§ 158lg 3) kohaselt: 2.2.1 Nõuete kaitsmise koosolek toimus 17.04.2019.a.

ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 35608,11 eurot. Jaotusettepanek kinnitati 17.06.2019.a kohtumäärusega. 2.2.2 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 2.2.3 Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

Massikohustusi

§ 146

lg 1 p 3 alusel ei ole; Pankrotimenetluse kulud (so halduri kulu ja tasu)

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 690 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.4 Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2.5 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 3 Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 2.2.6 Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta - Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99803844050, konto saldo on 22.11.2018.a. seisuga 858,329 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. - Maanteeameti poolt esitatud andmetel oli võlgniku nimele seisuga 07.11.2018.a. registreeritud Mazda 323, registreerimismärk xxx, esmane registreerimine

1. Sõidukile on 2010 aastal seatud kohtutäituri käsutamiskeeld. Sõiduki asukoht ja faktiline olemasolu on teadmata. Võlgniku poolt haldurile esitatud andmetest nähtub, et sõiduk oli võõrandatud juba
2. aastal kolmandale isikule. Arvestades sõiduki vanust, andmete puudumist sõiduki seisukorra ja faktilise olemasolu kohta hindab pankrotihaldur sõiduki väärtuseks 0,00 eurot. - Äriregistri andmetel on võlgnikul liikmelisus (boks nr x, Hooneosa pindala 22.1; Liikmemaksumäär xxx) Hooneühistus X (registrikood xxx, aadress xxx) - Võlgniku vastusest ajutise halduri päringule selgus, et võlgnik on omandi üle andnud hooneühistule võlgade katteks, kuid vastavaid dokumente esitanud ei ole. Samas ei saa tulenevalt võlgniku poolt edastatud informatsioonist välistada, et äriregistri kanne on vale. Vastuseks halduri päringule on hooneühistu teatanud, et notariaalselt tõestatud lepingut sõlmitud ei ole. Lihtkirjalikku lepingut hooneühistu ka ei esitanud. Pankrotihaldur on hooneühistu liikmelisuse müügiks läbi viinud 7 (seitse) enampakkumist hinnavahemikus 1 500,00 – 450,00 eurot. Ostuhuvilisi ei ole olnud, arvestades liikmelisuse õigusliku staatuse vaieldavust. Seega väga suure tõenäosusega ei õnnestugi liikmelisust müüa. -Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel kinnisasju ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole.. 2.2.7 Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud võlausaldajate huvidest. pankrotiseadusest ning kõigi 2.2.8 Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Välja maksmata nõude Järk suurus EUR 24 203,70 X OÜ (3 nõudeavaldust) Bigbank AS 4 863, 09 Swedbank AS 6 541,32 Kokku välja maksmata nõudeid 35 608, 11 eurot Jaotis % II 67,97 II II 13,66 18,37 2.2.9 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: 4 Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 2.2.10 Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused ➢ Ajutise halduri tasu ja kulud 150,60 eurot (kokku mõisteti 05.12.2018 kohtumäärusega välja 627,00 eurot, kuid nimetatud summast on riigi poolt hüvitatud 476,40 eurot) ➢ pankrotihalduri tasu 475 eurot (5 tundi x 95 eurot), ➢ käibemaks pankrotihalduri tasult 95 eurot; ➢ bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu) alates 05.12.2018.a. kuni 05.05.2019.a. kokku 120,00 eurot (5 kuud * 20,00 eurot kuus * käibemaks 20% ), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid 840,60 eurot. 2.2.11 Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige võlgniku töötuks jäämine ja tal puuduvad sissetulekud ja vara, millest johtuvalt puudub tal võimalus täita oma kohustusi. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. 2.2.12 Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajale, kelle seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. 2.3 Pankrotihaldur palub

§ 158lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt: - lõpetada V.

G. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. - määrata pankrotihalduri tasu ja kinnitada V. G. (pankrotis) pankrotimenetluse kulud. - vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest V. G. (pankrotis) pankrotimenetluses. - avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja ettepanekuga, leiab, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. 5
2. Vastavalt PankS § 158 lg 4 lõpetab kohus pärast halduri aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui tuvastab, et pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul ei jätku piisavalt vahendeid pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Kuna võlgniku olukorra paranemist oodata ei ole, võlausaldajad ei ole ilmutanud huvi pankrotimenetluse jätkamiseks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu

§ 158lg 4 alusel.

5. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist, mille kohus rahuldab. 5.1

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Vastavalt

§ 65

lg 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 5.2 Pankrotihaldur palub kinnitada V. G. (pankrotis) pankrotihalduri tasu ja pankrotihalduri kinnitamata kulud summas 570 eurot (koos maksudega). Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 95 eurot, halduril kulus 5 tundi. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulud taotletud ulatuses on vajalikud ja põhjendatud. Kuna võlausaldajad ja võlgnik ei ole vastuväiteid tasu ja kulude osas esitanud, kinnitab kohus pankrotimenetluse kulud kokku summas 570 eurot sh käibemaks. Kokku on kohtu poolt kinnitamata (sh määramata halduri tasu) ja hüvitamata kulud 840,60 eurot (sisaldab käibemaksu). 5.3 Pankrotihaldur esitas taotluse menetlusabi andmiseks pankrotimenetluse kulude sh halduri tasu ja kulude katmiseks summas 476,40 eurot (koos maksudega) vastavalt

§ 65lg 11.

Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Haldur palub kanda tasu ja kulud JeweLex Advokaadibüroo OÜ (RK 12412334) arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (

§ 150lg 4). Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. 6 Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi: - 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79, 40 eurot ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja; - ülejäänud osas so summas 364,20 eurot (koos käibemaksuga) jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda

§ 150lg 4 ja Ts

MS § 172 lg 4 alusel. TsMS § 180 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus määrata, et menetlusabi saaja tasub muud kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kuna kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, mille vältel peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (kui seda ei ole, siis otsima), ei vabasta kohus V. G. (pankrotis) pankrotimenetluse kulude tasumisest, vaid kohustab võlgnikku hüvitama riigile väljamakstud halduritasu ja kulud 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul pärast kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5); 6.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V.G. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 7. V. G. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et võlausaldaja seisukohalt võiks usaldusisiku ülesandeid täita võignik V. G. ise. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku V. G.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. 8. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173sätestatust.

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik 7 võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172

, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab V. G.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.03.2021.a. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8