lg.2 p.1, mille kohaselt võlgniku maksejõustust põhistab asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud 2 kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja viitab ka
lg.2 p.2, mille kohaselt on maksejõuetuse põhistamine võimalik sellega, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus määrusega 21.10.2019 kohustas võlausalajat maksma kohtu deposiidikontole 900 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Nõutud makse tehti 30.10.
Võlgniku seaduslik esindaja T.Sxxxxxxx kinnitas, et aastal 2018 tehtud tehinguga midagi ei muutunud, ta on endiselt võlgniku juhatuses ja omanik. Ta on kogu aeg võlgniku nimel ise tegutsenud, elukaaslane E.Kxxx ei teadnud firmas toimuvast midagi. Ka firma pangakaart on kogu aeg Sxxxxxxx käes olnud ja ta on seda kasutanud. E.Kxxxxxx ei ole ühtki tehingut arutatud. Majandusaasta aruandeid ei ole koostatud. Sularaha kassas ei ole. Sellest on makstud kõigi aastate jooksul töövõtjatele ja alltöövõtjatele. Dokumente selle kohta koostatud ei ole. Ta maksis sularahas summa välja, mis küsiti. Txxx Sxxxxxxx andis ütlusi, et tal ei ole endal seda raha, et MTA-le võlg ära maksta, vara ka ei ole, Bilden OÜ on maksejõuetu. MTA-le saaks võla ära maksta maksegraafikuga, raha saaks uutest objektidest. Ta katsetab praegu töötamist Soomes. On nõus olema võlgniku dokumentide hoidja. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et pankrotiseadusest tuleneva ärikeelu kohaldamisel poleks mõtet, kuna see kestaks ainult mõned kuud. Ajutine pankrotihaldur jääb aruandes esitatu juurde, pankroti väljakuulutamiseks on vajalik deposiidimakse tegemine. Kohus määras kohtu deposiidikontole makse tegemise pankrotimenetluse kulude katteks (avaldatud AT-s 20.12.2019). Makseid ei tehtud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et esineb alus Bilden välja kuulutamata raugemise tõttu. OÜ pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on raamatupidamise andmetel vara (sularaha kassas) 607 797,96 euro ulatuses ja võlgasid 148 246,06 euro väärtuses, mis tähendab, et võlgniku vara ületab tema võlgade summa ja seetõttu peaks olema tegemist
Samas on ajutine pankrotihaldur teinud kindlaks, et tegelikult raha olemas ei ole ja võlgnikul vara ei ole. Sama kinnitab võlgniku seaduslik esindaja Txxx Sxxxxxxx kohtuistungil. Ka ajutine haldur on teinud kindlaks, et võlgniku tegelik majanduslik olukord ei kajastu raamatupidamisdokumentides ja pearaamatus õigesti ja tegelikult puudub võlgnikul nii sularaha kassas kui ka tõeseid andmeid kajastav raamatupidamine. Seetõttu ei kajasta pearaamatus näidatu võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda ja võlgnikul puuduvad nii rahalised vahendid kui ka esemeline vara. Puuduvad dokumendid, mille alusel hakata välja makstud raha tagasi nõudma. 5 Võlgniku seaduslik esindaja kirjeldas 20.12.2019 kohtuistungil, kuidas toimus töövõtjatele ja alltöövõtjatele raha väljamaksmine nende tehtud töö eest: see toimus kas linnas tänaval või objektil, kus võlgniku juhatuse liige maksis sularahas välja summa, mis oli varem kokku lepitud ja mis töövõtja küsis. Dokumente selle kohta ei koostatud. T.Sxxxxxxx esitas raamatupidajale kõik sissetulevad arved, väljaminekute kohta dokumente ei ole. Sellega on võlgniku seaduslik esindaja teadlikult rikkunud raamatupidamise kohustust, aga ka võlausaldajaid ebavõrdselt koheldes, s.h. maksuvõlga maksmata jättes pannud toime Karistusseadustikus § 3811, § 384, § 3841 kirjeldatud tunnustega teod. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel pankrotimenetlust finantseerida, tuli rakendada
sätteid kohtu deposiidikontole pankrotimenetluse finantseerimiseks rahaliste vahendite maksmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks makseid ei tehtud. Äriühingul puudub vara tulevase pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg.3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1… sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti määratud summa. Käesoleval ajal puudub võlgnikul ka majandustegevus, töötajad ja materiaalne baas, millel saaks põhineda majandustegevuse jätkamine. Seetõttu puudub äriühingul tegutsemise ja võlgade maksmise perspektiiv. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet esitas võlgnikule 04.06.2019 pankrotihoiatuse (tl.7-8), hoiatades maksuvõla 120 284,87 eurot tasumata jätmise tagajärgedega- pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnikule toimetati kiri kätte 05.06.2019. Võlgnik ei täitnud kuni pankrotiavalduse esitamiseni ega hiljem maksukohustust. Käesolevaks ajaks on tasumata maksukohustus suurenenud. Seega on olemas maksejõuetuse põhistus
Võlausaldaja viitab maksejõuetuse põhistusena ka
lg.2 p.2, kuna võlgniku suhtes on toimunud sundtäitmine alates 24.09.2018 (tl.4-5), kuid selle tulemusena ei ole õnnestunud nõuet täies ulatuses rahuldada. Käesolevaks ajaks on läbitud ajutise pankrotihalduri tegevuse periood, kogutud andmetest ja ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul puudub vara ja majandustegevus, samas tema kohustuste maht on vähemalt 148 246 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tegemist on pankrotiolukorraga
Maksejõuetus on välja kujunenud hiljemalt kevadel 2018, s.o. ajal, milliseks oli välja kujunenud maksuvõlg, mille alusel algas sundtäitmine. Ajutise pankrotihalduri aruandes on asutud seisukohale, et äriühingu maksejõuetusega seoses on pandud toime tegusid, millel on mitme Karistusseadustikus sätestatud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et selline järeldus on tehtud põhjendatult võlgniku juhatuse liikme käitumise alusel. See tähendab, et tegemist on
lg.1 nimetatud olukorraga, millest kohus teatab prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. 6 Äriühingu seaduslikule esindajale TsÜS §-st 35, ÄS § 187 lg.1 ja Maksukorralduse seadusest tulenevaid kohustusi on võlgniku juhatuse liikme poolt rikutud vähemalt raske hooletuse tõttu, mis kujutab endast
Raske juhtimisviga seisneb käesoleval juhul võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku tegevuse jätkamises olukorras, kus võlgniku tegevuse tulem (müügikäiv) ei olnud piisav, et katta kõiki tegevuskulusid ja maksta tegevusega kaasnevaid makse. Seda seletas võlgniku juhatuse liige TxxxxSxxxxxxx ka eelistungil 02.12.2019 (töötjatele on vaja maksta palgad, kuid maksukoormus on liiga suur ja töövõtukokkuleppeid ei saa nii suure hinnaga teha, et saaks ka maksud maksta). See tähendab, et äriühingu juhatuse liige jätkas äriühingute nimel teadlikult lepingute sõlmimist hinnaga ja mahus, mis ei võimaldanud kaasnevaid makse maksta. Selle tulemusena maksuvõlg kasvas. Kohus märgib, et käesolevas menetluses puudub selge perspektiiv pankroti väljakuulutamise järel ja pankrotimenetluse läbiviimise tulemusena esitada tulemuslikult tagasinõudeid võlgniku juhatuse liikme vastu, kuna juhatuse liikme suhtes on aastaid toimunud tagajärjetud täitemenetlused, lisandub maksuvõlg varasemast menetlusest. Samas, prognoosides pankrotimenetluse käiku ja mahtu, tuleb tõdeda, et ilmselt ületaksid eesseisva pankrotimenetluse kulud potentsiaalselt võimalikud laekumised. See tähendab, et läbiviidava pankrotimenetluse tulem võlausaldajate jaoks ei täidaks Pankrotiseaduse eesmärke.
sätestab: pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras… Lisaks sellele puudub võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse pidamise vastu, kuna keegi ei ole teinud makseid kohtu deposiidikontole vältimaks pankrotimenetluse raugemist. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud on võimalik katta tehtud deposiidimakse arvel. Seetõttu puudub võimalus toimetada pankrotimenetlust ja esitada nõuet juhtorgani liikme vastu. Pankrotiseaduse § 146 lg.1 järgi enne jaotiste alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, mille hulka kuuluvad massikohustused, pankrotimenetluse kulud. See tähendab, et võlausaldajate nõuete rahuldamiseks toimub jaotiste alusel väljamaksete tegemine pärast väljamaksmisi pankrotimenetluse kulude jm § 146 sätestatud nõuete katteks. Sellise olukorra vältimiseks näebki Pankrotiseadus ette pankrotimenetluse raugemise võimaluse puhuks, kui võlausaldajatel puudub valmisolek pankrotimenetlust finantseerida. Käesolevas asjas ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele makseid tehtud, mistõttu puudub
Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pankrotiavalduse menetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg.5 sätestab: Kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg.8 näeb ette, et ajutisel halduril tuleb võlgnikettevõte likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Võlgniku dokumente määrab kohus hoidma juhatuse liikme Txxx Sxxxxxxx, kes on kohtuistungil selleks nõusoleku andnud. Menetluskulude jaotus 7 Ajutine haldur esitas kohtule taotluse temale tasu määramiseks kokku summas 743,04 eurot, millest tasu 619,20 eurot ja käibemaks 123,84 eurot. Pankrotihalduril on kulunud 12,25 töötundi (suulised ja kirjalikud teabenõuded, päringud registritesse, saabunud andmetega tutvumine ja analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungil osalemine). Rakendatud tunnitasu 50,55 eurot tund. Pankrotihalduri kulud 156,96 eurot, büroo töökoha kasutamine (11,5 tundi 9 eurot tund) 103,50 eurot, koopiad, arvutiväljatrükid (210 lk) 27,30 eurot, lisandu käibemaks.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 näeb ette, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur taotleb tasu kandmist tema büroo arvele. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete teadaolevat mahtu selles konkreetses menetluses, on ajutise halduri ajakulu põhjendatud. Kohus märgib siin, et reaalselt on ajakulu kohtuistungil osalemisele olnud umbes 1 tund mitte 0,75 tundi. Ajutise pankrotihalduri tegevustele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud 12,25 tundi, mille eest tasu 12,25x50,55=619,23 eurot, koos käibemaksuga (123,84 eurot) 743,04 eurot. Rakendatud tunnitasu 50,55 eurot peab kohus põhjendatuks. Ajutise pankrotihalduri kulusid summas 130,80 eurot+ käibemaks 26,16 eurot peab kohus põhjendatuks.
lg.4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu maksmist kohtu deposiidikontole kantud vahendite arvel. Kohtu deposiidikontole on raha laekunud 900 eurot ja väljamakse saab teha selle arvelt. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud väljamakse tegemist tema büroole, mis on
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 8 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.