, § 424 ja § 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Svetlana Raudsepp Süüdistatav a. nimi: IGOR ORLOV b. elu- või asukoht ja aadress: X c. isikukood või sünniaeg: 37112280276 d. kodakondsus: X e. haridus: X f. emakeel: X g. töökoht või õppeasutus: X h . karistatus kriminaalkorras 7-l korral karistatud: 1) 21.12.1990.a. Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotus: 1a, kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2a; 2) 10.12.1995.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel tingimisi vabadusekaotus:2a katseaeg:2a; 3) 29.11.1999.a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 1 alusel tingimisi vabadusekaotus:1a katseaeg:1a; 4) 27.08.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotus:1a; 5) 12.09.2002.a. KrK § 139 lg 2 p 3 ja § 197 lg 2 p 2 alusel tingimisi vangistus:1a 6k katseaeg:2a; 6) 15.12.2006.a. Pärnu Maakohtu poolt
; § 329 alusel vangistus 1a 10 k 29 p, milline asendati 1388 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2a ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega: 2a; väärteokorras 12-l korral karistatud i. tõkend - elukohast lahkumise keeld. j. kuriteo kvalifikatsioon:
Avo Pärmann määratud korras Tõlk Anžela Kuvaldina Kannatanu J. P (IK X; elukoht: X) Juhindudes KrMS § 309, § 311-313, kohus RESOLUTSIOON otsustas: 1. Süüdi tunnistada Igor Orlov
ja
järgi ning mõista talle
Süüdi tunnistada Igor Orlov
lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista Igor Orlovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Igor Orlovile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendada Igor Orlovi karistust 31.10.2007 Tartu Maakohtu otsuse järgi ärakandmata karistuse – 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 20 (kahekümne) päeva vangistuse - võrra, mõistes lõplikuks karistuseks Igor Orlovile liitkaristuse 2 (kaks) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Mõistetud põhikaristuse kulgemist arvestada alates Igor Orlovi kinnipidamiskohta ilmumisest.
lg 1 p 1 järgi võtta lisakaristusena Igor Orlovilt ära sõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks. Lisakaristuse kulgemise aega arvestada alates mõistetud vangistusest vabanemisest. 2. Tsiviilhagi ei esitatud. 3. Menetluskulud 2
, § 329 ja § 275 alusel vangistusega : 1a 10 k 29 p, milline asendati 1388 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2a, ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2a, juhtis 10.09.2008 kella 01:10 ajal keskmises (0,80 mg/l) alkoholijoobeseisundis Pärnu linnas Riia mnt ja Papiniidu tänava ristmikul mootorsõidukit BMW X registreerimisnumber X. Sellega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani Igor Orlov toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo; - samuti tema hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, juhtides ajal, mil temalt oli Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 31.10.2007.a. otsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 2 aastaks, juhtis 10.09.2008.a kella 01.10 ajal alkoholijoobes mootorsõidukit BMW X registreerimismärgiga X omamata juhtimisõigust Pärnu linnas Riia mnt ja Papiniidu tänava ristmikul mootorsõidukit. Tartu Maakohtu otsus 31.10.2007.a. jõustus 08.11.2007.a. ja pöörati täitmisele ARK poolt kande tegemisega Liiklusregistrisse Igor Orlovilt juhtimisõiguse äravõtmiseks 08.11.2007.a. kuni 07.11.2009.a. 3
järgi kvalifitseeritava kuriteo; - samuti tema, olles viimase kahe aasta jooksul toime pannud rohkem kui kaks varavastast süütegu, mille eest on teda 13.08.2007a Lõuna Politseiprefektuuri poolt karistatud
lg 1 alusel rahalise karistusega 300 krooni ja 10.03.2008 Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud
alusel rahalise karistusega 3000 krooni, 09.09.2008 kella 24.00 ajal Pärnu linnas X juures varastas J. P. sõiduautolt BMW X registreerimisnumber X registreerimismärgid väärtusega 200 krooni ning rikkus registreerimismärkide plastikust kinnitusalused, millega tekitas varalist kahju 80 krooni, pannes sellega toime süstemaatilise varguse. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani Igor Orlov toime
1.2. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Igor Orlovi süüdistuses
ja § 329 järgi Väärteoprotokolli (tlk 3) kohaselt juhtis Igor Orlov 10.09.2008 kell 01.10 Pärnus Riia mnt – Papiniidu tn ristis mootorsõidukit, olles alkoholijoobe seisundis. Protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tlk 4), mõõdeti 10.09.2008 Igor Orlovil alkoholijoovet ja joobeks tuvastati 0,80 km/l. Protokolli kohaselt oli Igor Orlov mõõtmistulemustega nõus. Tunnistajaks oli sellele A.V. Protokolli kohaselt oli muuhulgas Igor Orlov unine, tasakaal ja kõne oli häiritud ning oli kergelt taaruv. Joobe näitu Igor Orlov ei vaildustanud. Tunnistaja A. V. ütluste (tlk 6) kohaselt 10.09.2008 kella 01.10 paiku Pärnus Papiniidu tn juhtis mootorsõidukit Igor Orlov, kes oli alkoholijoobes ja kel puudus juhtimisõigus. Tunnistaja A. T. ütluste (tlk 8-9) kohaselt täitis ta 10.08.2008 kell 01.10 ajal töökohustusi koos vanemkonstaabel A. V. ja Papiniidu tänaval peatasid kinni mootorsõiduki, mida juhtis Igor Orlov. Kuna sõidumaneer tundus kahtlane, anti Igor Orlovile puhuda alkomeetrisse, mis näitas joobeks 0,80 mg/liitri kohta ja Igor Orlovil kontrollimisel puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. ARKi teabe (tlk 11) kohaselt, on Igor Orlovil juhtimisõigus ära võetud ajavahemikus 08.11.2007-07.11.2009 ja sissekanne liiklusregistrisse on selle kohta tehtud 16.11.2007. Karistusregistri andmetel 31.10.2007.a. Tartu Maakohtu poolt karistati Igor Orlovi
10.k. ja 29p., milline asendati 1388 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2.a. ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega: 2.a. Igor Orlov kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel tunnistas end süüdi
Kahtlustatavana ülekuulamisel Igor Orlov andis ütlusi (tlk 40-42; 60-62) selle kohta, et 09.09.2008 pärast lõunal tuli ta töölt koju ja hakkas alkoholi tarbima, juues ära õhtu jooksul 0,5 liitrise viski. Umbes kella 21.00-22.00 paiku tuli talle külla sõber M. (F.), kes tegi 4
lg 2 p 9 järgi Igor Orlov kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel tunnistas end süüdi
Kahtlustatavana ülekuulamisel Igor Orlov andis ütlusi (tlk 40-42; 60-62) selle kohta, et 09.09.2008 nägi ta Papiniidu tn kandis parklas ühes nurgas seismas X seeria BMW ja otsustas sellelt registreerimise numbri märgid ära võtta. Sõites hiljem M. (F.) autoga, otsustas ta M. nalja teha ja nimetatud BMW numbrid sellele külge panna ja politsei pidas ta kinni. Tunnistaja A. T. ütluste (tlk 8-9) kohaselt täitis ta 10.08.2008 kell 01.10 ajal töökohustusi koos vanemkonstaabel A. V. ja Papiniidu tänaval peatasid kinni mootorsõiduki, mida juhtis Igor Orlov. Ütluste kohaselt Kännu kohviku ees nägid nad liikumas sõiduautot BMW X reg numbriga X ja kontrollides sõiduki numbrit läbi E-kairi, selgus, et antud number peaks küll kuuluma sõiduautole BMW, kuid väiksema seeria – X – mudelile. Igor Orlovile vormistati A. T. poolt ka väärteoprotokoll
Tunnistaja A. V. (tlk 6) ütluste kohaselt olid sõidukil teised registreerimisnumbrid. Kannatanu J. P. ütluste (tlk 51-52) kohaselt 09.09.2008 kella 20.00 paiku parkis ta talle kuuluva sõiduauto BMW X reg numbriga X Pärnus X tn taha tehnoülevaatuspunkti parklasse. 10.09.2008 kella 07.30. ajal avastas, et tema sõiduautol on varastatud numbrimärgid väärtusega 200 krooni. Samuti olid lõhutud registreerimismärkide plastikust kinnitused, millega tekitati kahju 80 krooni. Igor Orlovi kohta tehtud väärteootsuste 13.08.07 ja 11.03.08 (tl 57, 59) kohaselt nähtub, et Igor Orlov on pannud toime pisivargusi
II. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2.1. Igor Orlovi süüdistus
järgi
§-s 424 on sätestatud mootorsõiduki juhtimise kuriteo objektiivse koosseisu tunnused, mille kohaselt kriminaliseeritud on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, kes on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav on end kohtu poolt avaldatud tõendite alusel (tlk 3, 40-42, 60-62) tunnistanud end süüdi nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus süüdistuse asjaoludes, et ta enne mootorsõidukisse istumist oli alkoholi tarvitanud. Kohus on seisukohal, et ka tunnistaja A. V. (tlk 6) ning alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel protokolli (tlk 4) alusel on tõendatud Igor Orlovi poolt vastavalt esitatud süüdistusele mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Joobe näitu Igor Orlov ei vaidlustanud. Tunnistaja A. V. ja A. T. ütlused riimuvad protokollis toodud asjaolus, et Igor Orlov oli alkoholijoobes autot juhtinud. Kooskõlas RKL 3-1-1-47-08 p-ga 12 kohus saab arvestada tunnistaja A. T. ütlusi ka seetõttu, et tema kaudu saadud 5
järgi Igor Orlovi käitumises kõikide objektiivsete tunnuste esinemine.
Igor Orlovi ütlustest (tlk 61) nähtub, et kuna ta elab X teises otsas ja bussid enam ei käinud, küsis ta M. autot, et sellega koju sõita. Antud ütluste kohaselt veel M. ütles talle, et see on sinu probleem, kui ta peaks politseile vahele jääma. Samuti Igor Orlovi ütluste kohaselt jõi ta sel päeval 0,5 liitrit viskit ja pudeli õlut. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Igor Orlov oli igati teadlik, et ta oli alkoholijoobes ja oli seega kindel, et auto juhtimine sellises seisundis on kvalifitseeritav kuriteona. Asjaolu, et Igor Orlov iseäranis hästi pidi olema teadlik
kuriteo koosseisu realiseerimisest, peegeldavad temale varasemalt mõistetud karistused
Seetõttu kohus leiab, et Igor Orlov pani
järgi kuriteo toime otsese tahtlusega.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et tegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt
sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Süüdistatav, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mittejuhtida mootorsõidukit alkoholijoobes, otsustas siiski õigusvastase käitumise e. mootorsõiduki alkoholi joobes juhtimise kasuks. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü
Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav
sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et Igor Orlovi süüdistus
§-s 329 on sätestatud karistuse kandmisest kõrvale hoidmise objektiivse koosseisu tunnused: täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine. Süüdistatav on end kohtu poolt avaldatud tõendite alusel (tlk 3, 40-42, 60-62) tunnistanud süüdi nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus süüdistuse asjaoludes, et ta juhtis mootorsõidukit ja tal puudus juhtimisõigus. Asjaolu, et süüdistuses toodus ajal Igor Orlov autot juhtis, on kinnitatud ka tunnistajate A. V. ütlustega (tlk 6) ja A. T. ütlustega (tlk 8-9). Karistusregistri andmetel on Igor Orlovilt ära võetud mootorsõiduki juhtimisõigus. ARKi andmete (tlk 11) alusel on nimetatud lisakaristus täitmisele pööratud ja Igor Orlovilt on juhtimisõigus ära võetud 08.11.2007-07.11.2009. Seega Igor Orlov juhtis süüdistuses märgitud ajal – 10.09.2008.a. – mootorsõidukit, kui tal puudus selleks juhtimisõigus vastavalt 31.10.2007 Tartu Maakohut otsusele. Eeltoodu vastab täielikult
§-s 329 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Kohus leiab, et Igor Orlov oli subjektiivse tunnusena igati teadlik, et tal puudus juhtimisõigus ja et ta ei tohi mootorsõidukit kohtuotsuse kohaselt juhtida. Seetõttu kohus leiab, et Igor Orlovil oli
järgi oma käitumisega objektiivseid tunnuseid täites otsene tahtlus kuritegu toime panna. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid Igor Orlovi käitumises kohus ei tuvastanud. Igor Orlov on süüvõimeline ja samuti puuduvad tal muud süüd välistavad asjaolud. Seega kohus leiab, et Igor Orlov on süüdi
Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et Igor Orlovi süüdistus
2.3. Igor Orlovi süüdistus
lg 2 p 9 järgi
Süüdistatav on end süüdi tunnistanud nii kohtu poolt avaldatud ütluste alusel (tlk 40-42, 50, 60-62), kui ka kohtus antud ütluste järgi süüdistuse asjaoludes, et ta võttis oma autole teiselt autolt numbrimärgid ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tunnistaja A. V. ütlused (tlk 6) kinnitavad samuti seda, et kinnipeetud sõidukil olid teised registreerimisnumbrid. Tunnistaja A. T. ütluste (8-9) kohaselt pidasid nad seetõttu Igor Orlovi poolt juhitud auto kinni, kuna auto mark ei vastanud registreerimise numbrimärgile. Selle kohta vormistati ka väärteoprotokoll (tlk 50) A. T. poolt. Kannatanu J. P. ütlustega (tlk 51-52) on tuvastav, et temalt autolt varastati ära numbrimärgid. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Igor Orlov ilma kannatanu nõusolekuta võttis ära viimase autolt numbrimärgid. Eeltoodu alusel on tõendatud
Igor Orlovi kohta tehtud väärteootsuste 13.08.07 ja 11.03.08 (tl 57, 59) kohaselt nähtub, et Igor Orlov on pannud toime pisivargusi
Sellest järelduvalt on tuvastatav, et Igor Orlov varastas kannatanu J. P. auto registreerimise numbrimärgid ja tegi seda süstemaatiliselt, sest on ka varem vargusi toime pannud.
lg 2 p 9 subjektiivse koosseisu eelduseks on vähemalt kaudse tahtlusega objektiivsete tunnuste realiseerimine, sh peab olema eesmärk ehk kavatsetus asja äravõtmise 7
Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et Igor Orlovi süüdistus
2.4. Igor Orlovile mõistetav karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab Igor Orlovile karistuse mõistmisel asjaolu, et ta on end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Kohus peab aga eripreventiivse aspektina arvestama ka seda, kuidas on võimalik Igor Orlovi edaspidi mõjutada, et ta kuritegusid enam toime ei paneks. 2.4.1. Karistus
karistati Igor Orlovi väärteokorras LS § 74-19 lg 1 (s.o. mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ja LS § 74 - 1 lg 1 alustel rahatrahviga – 12 000 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata. 15.12.2006.a. karistati Igor Orlovi Pärnu Maakohtu poolt
alusel tingimisi 10 kuulise vangistusega, katseajaks määrati 2 aastat ja mõisteti sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks. Taas, 31.10.2007.a. Tartu Maakohtu poolt (tlk 36-37) tunnistati Igor Orlov süüdi
ja juba ka § 329 alustel ja mõisteti vangistus
lg 2 alusel 1 aasta 10 kuud 29 päeva, mis asendati 1388 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat, ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks aastaks. Seega Igor Orlov on pannud toime mootorsõiduki joobes juhtimise kui ohudelikti juba neljandal korral ja vaatamata sellele, et iga korraga on karistust mõistetud talle enam kui viimane kord, ei ole suutnud see Igor Orlovi sugugi panna hoiduma
Sealjuures oluline on, et
Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). 8
Kohus võtab Orlovi süü suuruse otsustamisel arvesse ka asjaolu, et vaatamata varem liikluskuritegude eest saadud karistustele oli Igor Orlov joonud enne autorooli istumist ära 0,5 liitrit viskit ja lisaks veel pudeli õlut ning temal mõõdeti joobe suuruseks 0,80 mg/l kohta. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001.a. määrusega nr 120 kehtestatud joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra § 19 lg 1 p 3 kohaselt keskmine alkoholijoove esineb, kui: alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,76 kuni 1,25 milligrammi või 1,51 kuni 2,5 promilli veres. Seega kohus arvestab süü suuruse juures kindlasti ka seda, et Igor Orlov pani toime kuriteo, olles keskmises alkoholi joobes.
näeb ette sanktsiooniks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Kohus leiab, et arvestades Igor Orlovi süü suurust ja oluliselt ka kergendava asjaoluna süü tunnistamist ning kahetsust, mõistab kohus talle vangistuse alla keskmise sanktsiooni määra.
ja § 329 järgi mõistab kohus talle
Riigikohtu lahendites on järjepidevalt väljendatud seisukohta, et isiku karistamisel korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (RKL nr 3-1-1-10-03 , nr 3-4-1-2-05, nr 3-1-1-20-06, 3-1-1-54-07). Igor Orlovilt on varem korduvalt ära võetud juhtimisõigus ja temaga seoses puuduvad erandlikud asjaolud. Kohus leiab, et seekord arvestades Igor Orloviga seotud isikulisi asjaolusid – sh varasemaid lisakaristusi - , tuleb võtta ära tal juhtimisõigus enamas määras kui eelmistel kordadel ning kohaldada maksimaalset määra.
lg 1 p 1 järgi võtta lisakaristusena Igor Orlovilt ära sõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) aastaks. Lisakaristuse kulgemise aega arvestada alates mõistetud vangistusest vabanemisest. 9
199 lg 2 p 9 järgi Igor Orlov on pannud samuti toime varguse süstemaatiliselt. Kohus arvestab ka Igor Orlovile
lg 2 p 9 järgi karistuse mõistmisel oluliselt kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust ning mõistab talle karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 2.4.3. Lõplik karistus
lg 1 alusel loeb kohus kergema karistus kaetuks raskemaga ja mõistab Igor Orlovile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistab Igor Orlovile karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendab kohus Igor Orlovi karistust 31.10.2007 Tartu Maakohtu otsuse järgi ärakandmata karistuse – 1 (üks) aasta, 10 (kümme) kuud ja 20 (kahekümne) päeva vangistuse - võrra, mõistes lõplikuks karistuseks Igor Orlovile liitkaristuse 2 (kaks) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Kohus otsustab, et vangistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ja märgib, et mõistetud põhikaristuse kulgemist arvestatakse alates Igor Orlovi kinnipidamiskohta ilmumisest. 2.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.