KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-9072 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2019.a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi I. S.i hagi Jõhvi kohtutäitur Natalja

§ 93lg 2 1nõuet.

Nimetatud normi kohaselt peab elektroonilise enampakkumise võitja tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval lg 3 sätestatud viisil- Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast 1/10 tasuda enampakkumisele järgnevalt tööpäeval ning ülejäänud hind tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgnevalt tööpäeval. Kanded, millega ostjad 2 ja 3 on kantud kinnistu omanikena ja hageja kustutatud, on tehtud 15.05.2018 (14.05.2018 avalduse alusel). Vastavalt

§ 160

lg 1 esitab kohtutäitur kinnistusosakonnale enampakkumise akti ärakirja, avaldused ostja kinnistusraamatusse omanikuna kandmiseks ja keelumärke ning lõppevate õiguste kustutamiseks viivitamatult pärast kogu ostuhinna tasumist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hageja on seisukohal, et tegelikkuses ei ole kostjad seisuga 14.05.2018.a. enampakkumisel 107 000 eurot tasunud. Seega oleks pidanud enampakkumine olema tunnistatud nurjunuks, kuid seda ei tehtud. 8. Hageja esitas perearsti tõendi, mille kohaselt oli ta haige alates 10.04.2018.a. kuni enampakkumise lõpetamise päevani, mistõttu ei saanud osaleda kohtuistungitel.

§ 46

lg 2 p 2 kohaselt võib kohtutäitur menetluse peatada võlgniku raske haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Enampakkumise läbiviimisel kaasomanike vahel tuleb võtta arvesse, et tegemist on enampakkumisega, mis ei ole suunatud võlausaldaja nõude rahuldamisele. Kaasomanike vahelise enampakkumise eesmärgiks on viia kaasomanike vahel tekkinud vaidlus kaasomandi jagamise osas lõpuni. Selles olukorras on kohtutäitur kohustatud valima enampakkumise viisi, mis võimaldab paremal moel jagada kaasomandis oleva vara. Käesoleval juhul tulnuks hageja arvates võtta arvesse täitemenetluse eripära. Menetluses osalevad pooled on samal ajal nii sissenõudja kui võlgnik.

§ 46lg 2 p 2 kaitseb võlgniku huvisid tavamenetluses.

Vara jagamisel kohtuotsuse täitmisel omanike vahelise enampakkumise korraldamisega erinevad võlgniku õigused võlgniku õigustest tavamenetluses. Selles olukorras peab olema võlgniku õiguse kaitse kõrgendatud. Hageja haigestumine, mille kinnitas perearst, oli selline et ei olnud võimalik kohtu menetlustoimingutes osaleda. TsMS sätted kohalduvad

-le analoogia kohaselt. Juhul kui 4 isik on haigestunud selliselt, et ei ole võimeline osalema tsiviilkohtumenetluses, on ilmselge, et isik ei saa osaleda ka sarnastes toimingutes sh oksjonil. Kohtutäitur märkis, et hageja oleks saanud oksjonil osaleda digitaalselt või esindaja kaudu. Hageja rõhutab, et oksjonile esindamise puhul ei ole tegemist esindamisega menetluses, vaid käsunduslepingu alusel tehingu tegemisega. Hagejal on olemas esindaja täitemenetlusesadvokaat, kuid advokaadiga sõlmitud kliendileping ei sisalda volitusi tehingu tegemiseks esindatava nimel. VÕS § 627 lg 1 tulenevalt on käsundusleping üldjuhul tasuline. Oksjonil ostja esindamist on võimalik samastada maaklerilepinguga, mille puhul arvestatakse maakleritasu tulenevalt täitemenetluses võõrandatava vara maksumusest. Arusaamatu, miks peaks haigestunud isik kandma haigestumisega seonduvalt täiendavalt kulu. Hageja on eakas inimene ning ei ole reaalne, et ta on võimeline osalema elektroonilisel oksjonil võõrkeeles. Isegi kui eeldada, et hageja oskused ja vanus võimaldavad tal oksjonil osaleda, ei aa tähelepanuta jätta tema võimetust haigestumise tõttu oksjonil osaleda. Kohtutäitur ei teinud midagi selleks, et tuvastada, kas hageja haigestumine võimaldas tal nt voodirežiimil osaleda oksjonil. Hageja on seisukohal, et tema haigestumise ignoreerimine ja täitemenetluse lõpetamata jätmine viis selleni, et oksjon on läbi viidud ebaseaduslikult hageja osavõtuta. Lisaks peab enampakkumine tunnistada nurjunuks põhjusel, et enampakkumise võitja ei ole tasunud tähtaegselt vara ostuhinda. KOHTUTÄITURI SEISUKOHT 9. Kohtutäitur märgib maakohtule esitatud kirjalikus vastuses, et täitemenetlus algatati 13.10.2016.a. Sissenõudja A. K.i esindaja esitas kohtutäiturile kirjad, mis olid adresseeritud enne täitemenetluse algatamist I. S.ile, lahendamaks asi kokkuleppel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-61-17 märkinud, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt st eraõiguslikul alusel (AÕS § 64

§ 24

ja 25) Sellisel juhul on kaasomanikel endil võimalik otsustada enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle. Kohtutäitur saatis täitmisteate hagejale 13.10.2016.a. Hageja sai dokumendid kätte 19.10.

1. Täitmisteates oli märgitud, et vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates. 25.10.2016 esitas võlgniku esindaja kaebuse kohtutäituri 13.10.2016.a. täitmisteate ja täitemenetluse algatamise peale. Riigikohtu 02.10.2017.a. määrusega ts asjas nr 2-16-17595 jäeti I. S.i määruskaebus menetlusse võtmata, seega täitemenetluse algatamine tunnistati seaduslikuks.
2. Pärast täitemenetluse alustamist ei ole hageja ega tema esindaja esitanud kohtutäiturile ühtegi avaldust kokkuleppe sõlmimiseks ega muud dokumenti arutamaks kohtuotsuse täitmise viisi. 12.04.2018.a. esitas hageja omapoolsed pakkumised kohtuotsuse täitmiseks oma järjekordses kaebuses, mis oli adresseeritud kohtule, mitte kohtutäiturile. Kuna hageja kostjate pakkumisele ei reageerinud, olid kostjad sunnitud kohtulahendi täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole. Kohtutäitur rõhutab, et täitemenetlus algatati 13.10.2016 ning enampakkumised toimusid 11.05.2018, seega hagejal oli aega 1,5 aastat kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja või hageja esindaja ei ole kordagi pöördunud kohtutäituri poole sooviga olukorda lahendada või oma pakkumisi esitada. Hageja esitas üksnes kaebuseid kohtutäituri iga toimingu peale, mis täituri hinnangul olid esitatud ainult eesmärgiga venitada täitemenetlust. 5
3. Vastuseks hageja väidetele, et tegi korduvalt ettepanekuid enampakkumise viisi ja vormi kohta, juhib kohtutäitur tähelepanu sellele, et enampakkumise kuulutused avaldati 12.03.2018.a., kuid oma pakkumised kohtuotsuse täitmise kohta esitas hageja 12.04.2018 oma kaebuses kohtule mitte kohtutäiturile. Hageja esitas oma pakkumised ka 30.04.2018.a. järjekordses kaebuses. Kohtutäitur oma 03.05.2018.a. otsuses kommenteeris võlgniku pakkumisi: Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-41154 16.10.2014 tehtud otsuse resolutsiooni kohaselt tuleb kaasomanikele kuuluvad kinnistud müüa kaasomanike vahel korraldatud enampakkumiste teel. Selgelt on väljendatud, et müüakse kinnistud, mitte kaasomanikele kuuluvad osad eraldi. Vastavalt maakohtu otsuse resolutsioonile jagab kohtutäitur kinnistute müügist saadud tulu poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele; kinnistute osade alghinnad peavad olema võrdsed, arestitud kinnistute alghind oli 82 000 eurot, seega 172 kaasomandi osa hind 41 000 eurot. teise kinnistu alghind on 25 000 eurot, ½ kaasomandi hind 12 500 eurot. Arestimisaktis toodud hindasid ei vaidlustatud, millest saab järeldada, et hageja oli nendega nõus. Ostuhinna tasumise viis ja kord on põhjalikult reguleeritud

-is (

§ 92lg 2 1 ). Riigikohus on 12.10.2016.a. lahendis 3-2-194-16 p 17 märkinud, et Ts

MS § 445 lg 1 järgi võib kohus mh otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Iseenesest saab kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra sh nt abikaasade vara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused, sest AÕS § 77 lg 2 on küll sätestatud võimalus müüa asi avalikul enampakkumisel, kuid ei ole avaliku enampakkumise korraldamise tingimusi täpsemini määratud. Kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist sh avaliku enampakkumise korraldamist

-s sätestatud korras (3-2-1-38-14 p 16). Ekslik on seisukoht, mille kohaselt võiks kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata vaid kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud kokkulepet ei saavuta, siis TsMS § 445 lg 1järgi võib kohus määrata kaasomandi lõpetamisel kindlaks selle, kes enampakkumise korraldab ja kes kannavad kulud. Samuti on kaasomanikel võimalus pöörduda enampakkumise korraldamiseks kohtutäituri poole. Hageja leiab, et enampakkumised pidanuks toimuma suulises vormis, kuid kohtutäitur korraldas enampakkumised elektroonilise oksjoni vormis. Enampakkumise vormi (suuline vs elektrooniline oksjon) osas märgib kohtutäitur, et tulenevalt

§ 78

lg 1 ja 2 ning § 137 toimub kinnisasja enampakkumine täitemenetluses üldjuhul elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada vaid juhul, kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel asjaoludel võimalik. Avaldajal on võimalik osaleda elektroonilisel enampakkumisel esindaja kaudu. Hageja haigestumine ei takistanud hageja esindajal osaleda enampakkumisel. Hageja esindajal oli võimalus registreeruda www.oksjonikeskus.ee keskkonnas hageja esindaja rollis ning osaleda enampakkumisel. Hageja esindaja A. Matvejev esitas 11.04.2018 taotluse enampakkumisele registreerimiseks enda nimel. Kohtutäitur andis esindajale teada, et enampakkumisel saavad osaleda vaid kaasomanikud, mistõttu ei saa esindaja taotlust kinnitada ja selgitas samas ka seda, mida tuleb teha, et osaleda I. S.i nimel. Registreerimine võtab aega 2-5 min ning tingimuseks on ka tagatisraha maksmine. Ka see nõue ei olnud täidetud. Hageja esindaja täituri teatele ei reageerinud ning täitur tühistas esindaja taotluse. Pärast seda ei ole hageja ise ega tema esindaja teinud midagi osalemiseks oksjonil. Kui eeldada, et kostjad abikaasad K.id oleks soovinud osaleda isiklikult suulisel enampakkumisel, tulnuks neil Venemaalt Eestisse sõita, mis oleks omakorda tekitanud uusi takistusi enampakkumise korraldamisel. 6 Muuhulgas tulnuks sel juhul arvestada ka sellega, et kui hageja esindaja väitel ei saanud hageja haiguse tõttu osaleda elektroonilisel enampakkumisel, siis ilmselgelt ei oleks saanud osaleda ta isiklikult ka suulisel enampakkumisel. Kohtutäitur on seisukohal, et elektrooniline enampakkumine on pooli vähem koormav enampakkumise läbiviimise vorm.

1. Kostjad K.id on alates täitemenetluse alustamisest valmis kinnistud välja ostma. Hageja ja tema esindaja on igati püüdnud täitemenetlust venitada kõikvõimalike kaebuste ja taotlustega. Kohtutäitur märgib, et kostjad osalesid enampakkumisel ning välismaalaste jaoks on see võimalik ka ID-kaardita. Kohtutäitur märgib, et kohtulahend on täidetud, kinnistud müüdud, kinnistusraamatusse vastavad kanded tehtud, raha on hoiustatud kohtutäituri kontol. I. S. on võimalik kohtutäituri kontol oleva raha saada kätte pärast kohtuvaidluse lõppu. Kohtutäitur rakendas tasaarvestuse parima pakkumise teinud kaasomaniku suhtes (kostjad 2 ja 3) ning kostjad pidi tasuma ainult ½ ostuhinnast so 41 000 eurot ning 12 500 eurot. Ostuhind koos kohtutäituri tasude ja riigilõivuga on laekunud kohtutäituri ametialasele kontole ning 14.05.2018 esitas täitur kinnistamisavaldused kinnistusosakonnale. Käesoleval hetkel on täitemenetlus täiteasjas nr 042/2016/1901 peatatud kostjate 2 ja 3 avalduse alusel kohtutäituri 16.07.2018 otsusega (põhjuseks hageja esitatud kaebused ja hagid, menetlusse on jäänud vaid käesolev vaidlus).
2. Hageja väide, et perearsti tõendist tulenevalt ei saa hageja osaleda ka teistes mistahes menetlustoimingutes, sh osa võtta enampakkumisest, on põhjendamatu ja alusetu. Seda enam, et enampakkumine toimub elektrooniliselt ja võlgnik ei pea selleks kodust väljuma. Hageja esitatud teisest arstitõendist nähtub, et tervislikel põhjustel ei saa võlgnik kohtusse ilmuda 11.05.2018 – 25.05.2018, kuid täitur leiab, et tõendist tulenevalt ei järeldu, et registreerimise ajal ei saanud võlgnik tervislikel põhjustel seda teha. Hageja haigestumine on tekkinud pärast enampakkumise toimumist. Enampakkumisele registreerimine on digiteenus, mis võib maksta 10-50 eurot. Kohtutäiturile jäävad arusaamatuks hageja esindaja väited täiendavate kulude (maakleritasu) kohta. Kohtutäitur palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOSTJATE A. KROGLOVI JA J. K.A VASTUVÄITED
3. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad märgivad, et pärast Viru Maakohtu tsiviilasjas nr 2-10-41154 tehtud otsuse jõustumist on korduvalt A. K. pöördunud hageja poole ettepanekuga lahendada asi kokkuleppel. Hageja ega tema esindaja kostja ettepanekule ei reageerinud. 2016.a, novembris pöördus A. K. kohtutäituri poole kuna hageja ei soovinud kohtulahendit vanatahtlikult täita. Hageja ei ole enda poolt kostjatele ühtegi ennepanekut enampakkumise korraldamiseks teinud. Kohtutäitur selgitas 11.04.2018.a. otsuses, et kaasomanikele kuuluvad kinnistud tuleb müüa kaasomanike vahel enampakkumise teel. Parima pakkumise teinud omanik peab maksma kohtutäituri pangakontole ½ ostusummast. 7
4. Hageja seisukoht selles, et haigestumise tõttu ei olnud võimalik oksjonil osaleda, on tõendamata. Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud perearsti tõendid, mille kohaselt ei saa I. S. ilmuda meditsiinilistel põhjustel kohtusse, ei ole asjakohased. Selleks, et osaleda elektroonilisel enampakkumisel, ei ole vajalik isegi kodust lahkuda, mistõttu hageja esindaja poolne oksjoni seostamine kohtuistungiga on ekslik ja ebareaalne. Perearsti tõenditel puudub lause, et hageja ei saa tervislikel põhjustel osaleda kohtuistungiga sarnastel menetlustoimingutel. Tõendit raske haigestumise või statsionaarsel ravil viibimise kohta (

§ 46lg 2 p 2) I.

S. esitanud ei ole. 16. Enampakkumise osavõtutasu ja ka ostuhinna on kostjad tasunud õigeaegselt ja täies mahus. Kostjad leiavad, et kohtutäitur on enampakkumise korraldamisel ja läbiviimisel järginud kõiki

.s sätestatut ning selle käigus hageja õigusi rikutud ei ole. Hageja oleks saanud enampakkumisel osaleda ka mõne lähedase või teise esindaja kaudu kui advokaat seda mingil põhjusel teha ei saanud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega (sh täitetoimiku nr 042/2016/1901 materjalidega) ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Tsiviilasja materjalide kohaselt: - Viru Maakohtu 16.10.2014.a. tsiviilasjas nr 2-10-41154 tehtud otsuse kohaselt lõpetati hageja I. S.i ning kostjate A. K.i ja J. K.a kaasomand AÕS § 77 lg 2 kohaselt ning otsustati müüa kinnistud xxx ja xxx kaasomanike vahelisel enampakkumisel (II kd tl 118-120); - täitemenetlus täiteasjas algatati 13.10.2016 (II kd tl 117, 132); - kinnistud arestiti 02.02.2018 (arestimisakt II kd tl 127-131); - vara (kinnistud) müüdi elektroonilisel enampakkumisel 14.05.2018.a (I kd tl 72-76). Hageja I. S. palub hagis tunnistada kehtetuks 14.05.2018.a. toimunud kinnistute asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ja J. xxx (registriosa nr xxx) enampakkumine.
3. Täitemenetluse seadustiku (

) § 223 lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib enampakkumise kehtetuks tunnistamisel: 1) võlgnik nõuda müüdud asja ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel; 2) sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist; 3) ostja nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist ja kohtutäiturilt täitekulude, sealhulgas kohtutäituri tasu tagastamist; 4) menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele ning selle esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine. Hagi eesmärk on kujundada 8 kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet) juhtudel, mil seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki

§ 98

lg 2 kohaselt omandit (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11).

1. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Viru Maakohtu 16.10.2014.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-10-41154 resolutsiooni p 2 kohaselt tuleb müüa kaasomanike vahel korraldatud enampakkumise teel: • kinnistu asukohaga xxx, Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx, mis on I. S.i ja E. S.i ühisomandis ½ mõttelises osas ning A. K.i ja J. K.a ühisomandis ½ mõttelises osas, ning • kinnistu asukohaga xxx Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna registriossa nr xxx mis on I. S.i ja E. S.i ühisomandis ½ mõttelises osas ning A. K.i ja J. K.a ühisomandis ½ mõttelises osas. Müügist saadud tulu tuleb jagada poolte vahel vastavalt võõrandatavate kaasomandi osade suurusele (II kd tl 118-120)
3. Riigikohus on märkinud, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Seda on võimalik teha ka pärast täitmisteate teisele kaasomanikule kättetoimetamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (

§-d 24 ja 25) Sellisel juhul on kaasomanikel endil võimalik otsustada enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 p 13) 11.05.2016 on kostja A. K.i esindaja teinud ettepaneku hagejale kinnistute müügiks kaasomanike vahelisel kokkuleppel ja notari juures müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks Kiri (ettepanek) on I. S.ile kätte toimetatud 17.05.2016.a (tl II kd tl 124-125). Maakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et I. S. oleks ettepanekule mingil moel reageerinud. Ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et I. S. või tema esindaja oleks esitanud omapoolsed ettepanekud enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle kostjatele /kaasomanikele või kohtutäiturile. Ettepanekute esitamist kohtule esitatud kaebuses täituri otsuse peale ei saa lugeda ettepanekute tegemiseks kaasomanike kokkuleppel kaasomandi lõpetamiseks. 22. Hageja väidab hagis, et kohtutäitur ei andnud hagejale aega vabatahtlikuks täitmiseks, millega rikkus hageja õigust teha ettepanekuid enampakkumise viisi ja korra osas, samuti ignoreeris täitur hageja ettepanekuid enampakkumise vormi ja viisi kohta. Hageja hinnangul kaotasid pooled sellega võimaluse leppida kokku enampakkumise vormis ja viisis ning rikuti hageja õigust kooskõlastada kostjatega enampakkumist puudutavaid küsimusi kohtuväliselt. Kohus eeltoodud väidetega ei nõustu. 9 Kohtutäitur saatis täitmisteate hagejale 13.10.2016.a. (II kd tl 122) Hageja sai dokumendid kätte 19.10.2016 (II kd tl 121). Täitmisteates tegi kohtutäitur ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ning andis selleks tähtaja 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast arvates.

§ 25

lg 1 kohaselt kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui 30 päeva, kui

-s ei ole ette nähtud teisiti.

§ 80

lg 2 järgi ei või kohtutäitur enampakkumist korraldada enne kümne päeva möödumist asja arestimisest, kui sissenõudja ja võlgnik ei lepi kokku varasemas ajas. Kinnistutele seati keelumärked 13.10.2016.a. (II kd tl 123) Siinkohal märgib kohus, et kohtutäituri antud 10 päevane tähtaeg ei vasta

§ 25sätestatule.

Täitmisteates ei teavita täitur enampakkumisest, vaid täitmisavalduse esitamist maakohtu 16.10.2014 otsuse täitmiseks, mis tõttu pidanuks täitur lähtuma vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmisel

§ 25. Siiski ei mõjuta nimetatud minetus enampakkumise kehtivust.

Enampakkumine toimus 14.05.2018, ehk rohkem kui 1, 5 aastat hiljem. Seega oli I. S.il poolteist aastat võimalik kohtuotsust kas vabatahtlikult täita või sõlmida mistahes kokkuleppeid kaasomanikega, esitada omapoolsed ettepanekud täitmise viisi jms osas.

1. Hageja märgib, et kaasomandi lõpetamine kaasomandike vahelise enampakkumise teel on raskendatud sellega, et täitemenetluse seadustikus ei ole otseselt reguleeritud kohtulahendi täitmist, kus kumbki kaasomanik võib olla samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik ning kohtulahendit täites tuleb rahuldada võlausaldaja nõue. Kohtule jääb arusaamatuks hageja väide nagu peaks kirjeldatud olukorras võlgniku kaitse olema kõrgendatud. Riigikohus on märkinud, et kohus saab TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (sh nt abikaasade ühisvara müügiks korraldatava avaliku enampakkumise korraldaja ja tingimused) ning kui sellist korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisvara jagamise või kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäituri vahendusel (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-61-17 p 12.1 ja 26.04.2017 3-2-1-14-17 p 36.1) Viru Maakohtu 16.10.2014.a. otsuses pole enampakkumise korraldajat ega tingimusi TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks määratud, mistõttu oli sissenõudja (käesoleval juhul kostjad 2 ja 3) õigustatud kaasomanike vahelise kokkuleppe puudumisel nõudma kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (vt Riigikohtu lahendis tsiviilasjades nr 3-2-1-61-17 p 12.2 ja 3-2-1-38-14 p 16). Ekslik on hageja seisukoht, mille kohaselt võiks kaasomanikud enampakkumise korra ja korraldaja määrata vaid kaasomanike kokkuleppel. Kuna hageja kostjate pakkumisele ei reageerinud, olid kostjad K.id sunnitud kohtulahendi täitmiseks pöörduma kohtutäituri poole. Kui kaasomanikud ei saavutanud kokkulepet kaasomani lõpetamiseks, saanuks ka hageja I. S. esitada avalduse kaasomandis oleva asja müümiseks enampakkumisel täitemenetluses. Riigikohus on märkinud, et sama kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse. Hilisema avalduse alusel saab teine kaasomanik (ühisomanik) esmalt alustatud täitemenetlusega ühineda. Sellises menetluses on kumbki 10 ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (vt Riigikohtu 26.04.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 p 36.3) Tsiviilasja ja täitetoimiku materjalide kohaselt hageja seda teinud ei ole. Pärast täitemenetluse alustamist ei ole hageja ega tema esindaja esitanud kohtutäiturile ühtegi avaldust kokkuleppe sõlmimiseks ega muud dokumenti arutamaks kohtuotsuse täitmise viisi.
2. Hageja väidab, et kuna oksjon korraldati elektroonilises vormis, siis faktiliselt puudus hagejal võimalus oksjonist osa võtta. Hageja puhul on tegemist eaka inimesega, kes ei ole pädev arvuti kasutamises. Hageja pakutud suuline vorm ei riku seevastu kostjate õigusi. Kuna kostjad on Vene Föderatsiooni kodanikud, on ka nende osalemine elektroonilisel oksjonil küsitav ID-kaardi puudumise ja ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. Kohus eeltoodud väidetega ei nõustu. Tulenevalt

§ 78

lg 1 ja 2 toimub kinnisasja enampakkumine täitemenetluses üldjuhul elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada vaid juhul, kui elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel asjaoludel võimalik. Hageja väidetav haigestumine ei takistanud hageja esindajal osaleda enampakkumisel. Avaldajal on võimalik osaleda elektroonilisel enampakkumisel esindaja kaudu (vt Riigikohtu 09.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 p 12.2) Hageja esindajal oli võimalus registreeruda www.oksjonikeskus.ee keskkonnas hageja esindaja rollis ning osaleda enampakkumisel. Hageja esindaja A. Matvejev esitas 11.04.2018 taotluse enampakkumisele registreerimiseks enda nimel. Kohtutäitur andis esindajale teada, et enampakkumisel saavad osaleda vaid kaasomanikud, mistõttu ei saa esindaja taotlust kinnitada ja selgitas samas ka seda, mida tuleb teha, et osaleda I. S.i nimel (II kd tl 153). Hageja esindaja väited selle kohta nagu oleks esindaja elektroonilisel enampakkumisel osalemine I. S.i nimel käsitletav tehingu tegemisega hageja nimel ning sellega seonduvalt seotud täiendavate kuludega (maaklerileping /maakleritasu) on arusaamatud ja asjakohatud. Kohus nõustub sellega, et isegi juhul kui hageja ise ei saanud ebapiisavate oskuste tõttu orienteeruda ja osaleda elektroonilises oksjonikeskkonnas, oleks seda saanud kas koos hagejaga või tema eest /nimel teha esindaja või keegi lähedastest. Kohus osundab, et kuigi kostjad on välismaalased, said nad elektroonilisel oksjonil osaleda (II kd (II kd tl 134, 135). Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga selles, et suuline oksjoni läbiviimine oleks olnud koormavam nii hageja enda (väidetav haigestumine) kui kostjate jaoks (arvestades, et viimased ei ela püsivalt Eesti Vabariigis). Põhjendatud takistust (

§ 46lg 2 p 2) I.

S.il oksjonil osalemiseks ei olnud. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid I. S.i raske haigestumise või statsionaarsel ravil viibimise kohta. Esitatud perearsti tõendid (I kd tl 32, 68) tõendavad, et I. S. ei saanud 10.04.2018 ja 11.05.2018 – 25.05.2018 kohtusse ilmuda, kuid ei tõenda seda, et hagejal oleks tervislikel põhjustel takistatud elektroonilisel täitetoimingul osalemine. Hageja esindaja arvamus nagu oleks oksjonile registreerimine ja elektroonilisel oksjonil osalemine analoogia korras samastatav kohtuistungiga tsiviilkohtumenetluses ei ole tõsiselt võetav. 25. Hageja leiab, et kohtutäituri valitud enampakkumise viis tähendab seda, et vara müüakse tervikuna, osaleja peab ostma nii enda omandis oleva kaasomandiosa kui ka vastaspoole omandis oleva vara osa ning kohtulahend tsiviilasjas nr 2-10-41154 jääb faktiliselt täitmata. 11 Enampakkumise aktist tuleneb et kinnistu xxx müüakse enampakkumisel 82 000 euro eest ja kinnistu xxx a 25 000 euro eest, kokku 107 000 eurot ning kostjad peavad selle tasuma tervikuna. Hageja leiab, et nimetatud summa täismahus tasutud ei ole. Viru Maakohtu 16.10.2014 tehtud otsuse resolutsiooni kohaselt müüakse kinnistud, mitte kaasomanikele kuuluvad osad eraldi. Vastavalt maakohtu otsuse resolutsioonile jagab kohtutäitur kinnistute müügist saadud tulu poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Vara enampakkumise aktis on toodud täituri selgitused, milline pakkumine on tunnistatud parimaks pakkumiseks elektroonilisel enampakkumisel ning ostuhinna tasumise korra (

§ 93lg 2 1 , § 93 lg 4, § 103, I kd tl 72-82).

Kohtutäitur selgitab, et kinnistute osade alghinnad peavad olema võrdsed, arestitud kinnistute alghind oli 82 000 eurot (xxx kinnistu), seega 1/2 kaasomandi osa hind 41 000 eurot. Teise kinnistu (xxx) alghind on 25 000 eurot, ½ kaasomandi hind 12 500 eurot (I kd tl 30. Kohtutäitur rakendas tasaarvestuse parima pakkumise teinud kaasomaniku suhtes (kostjad 2 ja 3) ning kostjad pidi tasuma ainult ½ ostuhinnast so 41 000 eurot ning 12 500 eurot. Nii tagatisrahad kui ostuhind koos kohtutäituri tasude ja riigilõivuga on laekunud kohtutäituri ametialasele kontole ning 14.05.2018 esitas täitur kinnistamisavaldused kinnistusosakonnale (

§ 160) (II kd tl 144-152, 154).

Vastavalt

§ 93

lg 2 1 peab elektroonilise enampakkumise võitja tasuma ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval § 93 lõikes 3 sätestatud viisil. Kui ostuhind ületab 12 700 eurot, tuleb ostuhinnast 1/10 tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval ning ülejäänud hind tuleb tasuda 15 päeva jooksul. Kui ostjaks on võlgnik, tuleb kogu ostuhind tasuda enampakkumisele järgneval tööpäeval. Kohtutäituri ametialase konto väljavõttega on tõendatud, et kostjate maksed on tehtud tähtaegselt (II kd tl 164) ning hageja väited vastupidises, alusetud. Hageja leiab, et kuna hagejale ei ole seniajani laekunud ühtegi makset läbiviidud enampakkumiselt, on rikutud

§ 93lg 2 1nõuet.

Täitemenetlus täiteasjas nr 042/2016/1901 on peatatud kostjate avalduse alusel kohtutäituri 16.07.2018 otsusega (II kd tl 155-156). Kohtutäitur saab ülekanded hagejale teha pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist. 26. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus I. S. hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul puuduvad

§ 223lg 1 sätestatud alused 14.05.2018.a.

toimunud kinnistuste enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks . Menetluskulude jaotus 27. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 13