KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2017, Tallinn Haldusasja number 3-15-1434 Ha

) § 116 lg 1 järgi vastavuses politseimajori teenistusastmega; politseimajori teenistusastmetasu olnuks 92 eurot.

1. XX esitas SKA-le 27.02.2015 taotluse politseiametniku pensioni ümberarvutamiseks vastavalt Riigikohtu 06.01.2015 otsusele nr 3-4-1-18-
2. Sotsiaalkindlustusamet otsustas 04.05.2015 otsusega nr 815937/3 XX pensioni mitte ümber arvutada ning jätkata talle pensioni maksmist endises suuruses. Riigikohtu 06.01.2015 otsus nr 3-4-1-18-14 laieneb isikutele, kes pensioneerusid 01.01.2010-31.12.2012 ja kelle suhtes kehtis pensioneerumise ajal

regulatsioon, mille kohaselt pidi isikule määratud pension suurenema koos ametipalga tõusuga. 4. XX esitas Tallinna Halduskohtule 05.06.2015 kaebuse SKA 04.05.2015 otsuse tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus pensioni ümberarvutamiseks uuesti läbi. Samuti palus kaebaja jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseaduse (PS) §-dega 10, 12 ja 32 vastuolus olevaks

§ 117

lg-d 7 ja 8 ning politsei- ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse (

RS) § 63 p 49 osas, milles need ei võimalda politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 01.01.2010-31.12.2012, määratud pensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest alates 01.01.2013. 1) Kaebaja pensioneerumise aeg langeb perioodi, mille suhtes kehtivad Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-18-14 seisukohad. Kaebajal oli PolTS alusel õiguspärane ootus pensioneeruda 60aastaseks saamisel ning teenida seni oma ametikohal. 01.01.2010 kehtima hakanud

kehtestas uue piirvanuse ja kaebaja pidi pensioneeruma alates 01.01.2010, seega ajal, mil kehtis Vabariigi Valitsuse 20.07.2009 määrusega nr 127 vähendatud ametipalk. Riigikohtu otsustest tuleneb, et olukorras, kus politseiametnikele on määratud pension vähendatud ametipalga alusel, on põhjendatud pensionide ümberarvutamine hiljem kehtestatud kõrgema ametipalga järgi ja alles seejärel tuleb kohaldada pensionide indekseerimist. Pensionide indekseerimine ei ole tasakaalustanud 01.01.2013 seisuga ebavõrdsust, mille tekitas pensioni määramine 8% vähendatud palga alusel. 2) Seadusandja on algselt soovinud pensioni ümberarvutamise sätestada ka PolTS alusel määratud pensioni puhul (

06.05.2009 vastu võetud redaktsiooni § 100, § 106 ja § 117 lg 6).

RS eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks koheldakse isikuid, kelle viimane tööpäev 2

kehtima hakkamisel, erinevalt

kehtivuse ajal pensionile jäänud politseiametnikest. 5. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata. Isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne

jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud PolTS alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud PolTS alusel (

§ 117lg 8). Kaebaja vabastati politseiteenistusest 31.12.2009 ja tema vabastamise ajal kehtis Pol

TS, mille alusel talle pension ka määrati.

§ 117lg 7 kohaselt ei kuulu politseiametniku pension, mis on määratud Pol

TS alusel, ümberarvutamisele

alusel. PolTS alusel määratud pensionid kuuluvad alates

1. aastast indekseerimisele. Kaebaja pensioni ümberarvutamiseks puudub seaduslik alus.
2. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Politseiteenistuse piirvanuse langetamine ei välistanud kaebaja teenistuse jätkumist vastavalt

§ 96lg-le 3. Kaebaja ei esitanud avaldust teenistuse jätkamiseks ning ta lahkus omal soovil. 2) Pol

TS järgi vastas politseiametniku ametiastmele üks kindel palgaaste. Kaebaja oli ülemkomissar ning sellele vastas 7. palgaaste.

sätestas juhtidele ja spetsialistidele vastavalt põhigruppidele palgaastmete vahemikud. Kaebaja ametikoht oleks tõenäoliselt kuulunud

järgi juhtivspetsialisti põhigruppi ning tema palgaaste võinuks olla vahemikus 9-14. Pole võimalik konkreetselt öelda, milline oleks olnud kaebaja palgaaste 01.01.2010 seisuga. Enne 01.01.2010 politseiteenistusest lahkunud politseiametnike pensioni arvestatakse sel ajal kehtinud PolTS alusel. Kõigi varem Politseiametis ja Piirivalveametis tehtud tööde vastavusse viimine PPA-s tehtavate töödega ja nendega seotud palgaastmetega ei ole võimalik, kuna ühendasutuses on töö oluliselt ümber korraldatud. PolTS alusel oli 10 ja

alusel on 17 palgaastet. Ilma kõigi tööde eraldi üle vaatamiseta ei ole võimalik öelda, millisele

palgaastmele oleks vastanud PolTS palgaaste, kuid kaebaja 7. palgaaste PolTS alusel ei oleks olnud võrdne

1. palgaastmega. 3) Kui PolTS alusel määratud pension oleks tulnud ümber arvutada tulenevalt palgamäärade muutumisest
2. aastal, oleks tulnud ümber arvutada ka kõik enne 01.01.2010 määratud pensionid, olenemata politseiametniku teenistusest lahkumise kuupäevast.

§ 117

lg-te 7 ja 8 ning

RS § 63 p 49 põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlus ei ole põhjendatud.

1. Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Vaidlust pole selles, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri on kehtiv ning tema viimane teenistuses oleku päev oli 31.12.
2. Kaebaja väitel tingis tema teenistusest vabastamise asjaolu, et

jõustumisel langetati teenistuse piirvanust spetsialisti puhul senise 60 aasta asemel 55 aastani. Kaebaja töötas spetsialisti ametikohal ning ta oli

jõustumise ajal 58 aastat vana. Kaebaja väide, et talle ei pakutud

jõustumisega seoses piirvanuse täitumisel võimalust teenistusaega pikendada, ei oma enam tähendust. Kuna teenistusest vabastamise vaidlustamise võimalused on ammendunud, ei saa kaebaja tugineda asjaolule, et teenistusest lahkumine ei olnud kooskõlas tema tegeliku tahtega. Ta on ise esitanud avalduse teenistusest lahkumiseks alates 31.12.2009 ning tema vabastamise aluseks oli ATS v.r § 114 (vabastamine ametniku algatusel). Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks piirvanuse langetamine ega kaebaja õigustatud ootus teenida kuni 60. eluaastani. 2) Vaidlust pole ka selles, et kaebaja pension arvutati PolTS alusel, pensioni arvutamise aluseks on võetud ametikoht enne

jõustumist ning seejuures lähtuti 01.07.2009 vähendatud ametipalgast. Kaebaja ametipalk Keskkriminaalpolitsei ülemkomissarina vähenes 8% (umbes 100 eurot). Kaebajale määrati alates 01.01.2010 pension summas 873,16 eurot 3

§ 117

lg 8 sätestab: „Isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel.“

võeti algses redaktsioonis (RT I 2009, 26, 159) vastu 06.05.2009 ning see sisaldas § 106 lg-t 1 järgmises sõnastuses: „Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber.“

§ 106

lg 1 sätestas 01.01.2010-31.12.2012 kehtinud redaktsioonis: „Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber, välja arvatud § 100 lõikes 2, § 114 lõigetes 7 ja 8 ning § 117 lõigetes 7 ja 8 nimetatud pension.“ Alates 01.01.2013 kehtiva

§ 106

lg 1 kohaselt ei arvutata perioodil 01.01.201031.12.2012 pensioneerunud politseinikele määratud pensioni ametipalga muutumisel ümber, vaid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Selle sätte kohaselt ei olnud nendele isikutele määratud pensioni edaspidine suurenemine enam sõltuvuses ametipalgast, vaid indeksist. Riigikohus leidis otsuses nr 3-4-1-18-14, et süsteemimuudatusega välistati alates 01.01.2010 pensioneerunud politseinikele 01.01.2013 ametipalkade tõusust tulenev soodne mõju, ning pidas seadusandja käitumist sõnamurdlikuks ja erineval ajal pensionile jäävate politseinike erinevat kohtlemist põhjendamatuks. Seega lähtuti kuni 31.12.2012 politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 01.01.201031.12.2012, määratud pensionide suurendamisel üldjuhul nn ümberarvutamise süsteemist.

§ 106lg 1 tegi selge erandi Pol

TS alusel määratud pensionide puhul, nähes juba alates 2010. aastast ette indekseerimise (viide

§ 117

lg-le 7).

§ 117

lg 7 sätestab: „Politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalveseaduse alusel. Politseiteenistuse seaduse alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates

1. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta
2. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava pensioniindeksiga.“

§ 117

lg 7 kehtestati sellises sõnastuses

RS § 63 p-ga 49. Esialgu (RT I 2009,26,159) olid rakendussätted järgmised.

§ 117

lg 5 sätestas: „Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud pensioni puhul on pensioni arvutamise aluseks pensioni määramise või ümberarvutamise hetkel kehtinud politseiametniku ametikohale vastav ametipalk ning seda pensioni käesoleva seaduse § 106 alusel ümber ei arvutata.“

§ 117

lg 6 sätestas: „Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud või ümberarvutatud pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata uuesti käesolevas seaduses sätestatud uutel alustel. Käesolevast seadusest tulenevast õigusest teavitab politseiasutus isikut kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.“ 4) Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-18-14 vaadeldud asjas oli kaebaja teenistuses ja jäi pensionile

kehtivuse ajal, s.o pärast 01.01.2010. Riigikohus leidis, et kuna kaebaja oli ka pärast

jõustumist teenistuses ja pensioneerus

kehtivuse ajal, kehtis tema töötamise ja pensionile jäämise ajal regulatsioon, mille kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi 4

kehtima hakkamist, st PolTS kehtivuse ajal, temale pensioni määramine ja pensionile jäämise algus langesid

kehtivusaega. Eelkirjeldatud olukorrast erinevalt ei olnud kaebaja

kehtivusajal teenistuses ning tema töötamist ei ole kunagi reguleerinud

. Seega ei ole kaebaja isikuks, keda on peetud silmas Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-18-

1. SKA otsuse tegemise ajal ei näinud kehtiv õigus ega ka kohtupraktika ette kaebaja pensioni ümberarvutamist. 5) Ametipension kui rahaliselt hinnatav õigus on omandipõhiõiguse, õiguspärase ootuse ja võrdsuspõhiõiguse kaitsealas. 6) Kaebaja on toonud välja, et 01.01.2009-30.06.2009 oli tema ametipalk 19 800 krooni (1265,45 eurot), mis koosnes
2. palgaastme tasust (18 000 krooni) ja jälitustasust 10%. Alates 01.07.2009 oli
3. palgaastme määraks 16 560 krooni (1058,38 eurot), millele lisandus 10% lisatasu, palk oli 18 216 krooni (1164,21 eurot). PPA 17.02.2015 kirja lisaks olevas tabelis toodud andmetest nähtuvalt on kaebaja ametipalk, millest pension arvutatakse, 1215,44 eurot ning pensioni määramise ajal oli ametipalk 1164,22 eurot. Kaebaja taotlusel PPA poolt esitatud hüpoteetilistel andmetel olnuks palgamäär 01.01.2013 seisuga 1468 eurot ja teenistusastmetasu 92 eurot. Kaebajal on õigus selles, et kui tema pensioni saaks vastavalt 01.01.2013 muudetud palkadele ümber arvutada, võiks pension suureneda. Seega on omandipõhiõiguse riive võimalik. Samuti mõjutab kaebaja varalist sfääri asjaolu, et pension määrati vähendatud ametipalga järgi. Kaebaja ei ole aga vaidlustanud seda, et
4. aastal vähendatud palka enne seadusemuudatusi ning indekseerimisele üleminekut ei tõstetud ega taastatud n-ö kriisieelsele tasemele. 7) Omandipõhiõiguse riivet on oluline hinnata õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kontekstis. Õiguspärase ootuse tekkimise üle otsustamiseks tuleb selgitada, kas kaebaja sai loota sellele, et 01.01.2013 ametipalkade tõus toob kaasa ka tema pensioni tõusu. 8) Kaebaja jäi pensionile olukorras, kus

-i rakendussätted välistasid sõnaselgelt tema pensioni ümberarvutamise politseiametnike ametipalkade muutumisel. Seega ei olnud kaebaja asunud oma õigusi realiseerima selliste normide kehtivuse ajal, mis oleksid loonud usalduse, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi. PolTS nägi ümberarvutamise ette kogu selle kehtivuse ajal, st valdava osa ajast, mil kaebaja oli politseiteenistuses.

võeti vastu 06.05.2009 ning juba selle algne redaktsioon välistas PolTS alusel määratud pensionide ümberarvutamise (

§ 106lg 1 koostoimes § 117 lg-ga 5).

Pensioni puudutavaid rakendussätteid muudeti 26.11.2009 vastu võetud ja 01.01.2010 jõustunud

RS-ga (§ 63 p 49). Sellega kehtestati

§ 117

lg 7, mis selgelt välistas nii ümberarvutamise kui ka vahepealses regulatsioonis (

§ 117lg-s 6) ette nähtud võimaluse pensionide uueks määramiseks.

Õiguspärast ootust pensionide ümberarvutamise jätkamiseks ei saanud luua ka

§ 117lg 6.

Selles nähti ette pensioni uuesti määramise võimalus ametniku avalduse alusel (üksikjuhtumil), mitte aga astmepalga muutumisest tingitud üleüldist ümberarvutamist. Kaebajal võis küll PolTS ja

sõnastuse alusel kuni 26.11.2009 olla veendumus, et juba määratud pensioni võidakse uuesti määrata, kuid mitte selles, et 01.01.2010 pensioneerumisel hakatakse PolTS alusel määratavat pensioni ka edaspidi ümber arvutama. 9) Kuna teenistuse piirvanuse langetamise regulatsioon ja ka pensioni ümberarvutamise lõpetamist ette näinud

§ 117

lg 5 olid vastu võetud ning kaebajale eelduslikult umbes pool aastat teada, oli ta saanud hakata arvestama muudatustega õiguses. Asjaolu, et 26.11.2009 vastu võetud

RS-ga asendati ümberarvutamise skeem indekseerimisega, ei saanud mõjutada 06.05.2009 vastu võetud sätete alusel tekkinud teadmist ümberarvutamise lõpetamise kohta. 5

regulatsioon oli talle teada ning ka

RS vastu võetud. Kaebaja esitas teenistusest lahkumise avalduse 09.12.2009.

RS avaldati Riigi Teatajas siiski alles 22.12.2009. ATS v.r § 114 lg 3 sätestas, et ametnik saab teenistusest vabastamiseks esitatud avaldusest loobuda tema vabastamise õigust omava isiku või ametiasutuse nõusolekul. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks soovinud oma tahteavaldust tagasi võtta ning sellest oleks keeldutud. Seega lahkus kaebaja teenistusest teadmisega, et talle määratakse pension PolTS alusel ning pensioni ei hakata ümber arvutama, vaid indekseerima. Seejuures ei võimalda indekseerimine (erinevalt ümberarvutamisest) pensioni vähendada, vaid see võib ainult suureneda või jääda samale tasemele. 11) Kaebaja väitel tingis teenistusest lahkumise piirvanuse langetamine. See seos on usutav, kuid lahkumisavaldusest ja käskkirjast nähtuvalt lahkus kaebaja omal soovil ning vabastamise aluseks ei olnud PolTS ega

sätted, mis näevad ette teenistusest vabastamise piirvanuse täitumisel.

§ 96

lg 3 sätestab piirvanuse tõttu vabastamist välistades, et PPA peadirektor võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni vanaduspensioniea saabumiseni. Pooled on

§ 96

lg 3 kohaldamise osas erineval seisukohal selles, kas pikendamise võimalust tuleb pakkuda või taotleda.

eelnõu (519 SE) seletuskirja järgi toimub teenistusaja pikendamine ametniku motiveeritud taotluse alusel ja eeldusel, et nii tema tervislik seisund kui ka kvalifikatsioon võimaldavad teenistust jätkata. Seega on piirvanusesse jõudnud ametniku enda ülesanne näidata üles soovi teenistusaega pikendada, esitades vastava avalduse. Kuna tegemist on peadirektori kaalutlusotsusega, ei ole kindlust, kas kaebaja avaldus oleks rahuldatud, kuid õiguslikult oli kaebajal võimalus taotleda teenistuse jätkamist ning minna pensionile

kehtivuse ajal. Kaebaja ei esitanud sellist avaldust. 12) Kaebaja on küll isik, kes jäi sarnaselt kohtuasja nr 3-4-1-18-14 asjaoludega pensionile

kehtivuse ajal (01.01.2010), kuid viidatud olukorrast erinevalt ei saanud ta

jõustumisel arvestada, et tema pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk on seotud ümberarvutamise süsteemiga. Kaebaja oli olukorras, mida reguleerivad

§ 117lg-d 7 ja 8 ning § 106 lg 1 (01.01.2010-31.12.2013 kehtinud redaktsioonis).

Kaebaja suhtes ei olnud ümberarvutamise süsteem kunagi kehtinud, kuid tema puhul rakendus indekseerimine juba aastast 2010. Indekseerimise süsteem rakendus ilma, et samal ajal oleksid ametipalgad muutunud. Seega puudus seadusandja lubadus jätkata ümberarvutamist.

RS eelnõu (519 SE II-2) seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk muuta pensioniregulatsioon selgemaks ja õiglasemaks, vältides kardinaalselt erinevale regulatsioonile üleminekut. Muudatuste kohaselt fikseeritakse juba pensioni saavate isikute pension 2009. a lõpu seisuga, pensionit ei viida uutele alustele ega arvestata ümber politseiametniku ametipalga või teenistusastmetasu muutumisel. Pensioni muutumine seatakse sõltuvusse riikliku pensionikindlustuse indeksist. 13) Eelnenu põhjal asus kohus seisukohale, et kaebajal ei saanud selgelt sõnastatud regulatsiooni (ümberarvutamise lõpetamine PolTS alusel määratud pensionide puhul) ning tema teenistusest vabastamise asjaolude pinnalt tekkida õiguspärast ootust, et talle PolTS alusel määratud pensioni hakatakse ümber arvutama

kehtivuse ajal ametipalkade muutumisel. 14) Kaebaja väitel on ümberarvutamise välistamine loonud politseipensioni saajate vahel ebavõrdse olukorra. Kaebaja toob välja, et talle määrati pension 8% vähendatud ametipalga järgi, kuid seda vahet ei ole suudetud indekseerimisega tasandada; aastatel 2010 ja 2011 pensioni suurus ei muutunud ning aastal 2012 muutus pension 4,4%. 15) Praegusel juhul on üheks isikute grupiks kaebaja ja teised politseiametniku pensioni saavad isikud, kellele on pension määratud PolTS alusel vähendatud ametipalgast või kelle pension on palga vähendamisel ümber arvutatud. Nende pensioni ümberarvutamine lõpetati

jõustumisel (kusjuures ametipalkade tõusu ei toimunud), kuid pensioni hakati 6

alusel 01.01.2010-31.12.2012 samuti vähendatud ametipalgast lähtudes, kuid kellele on Riigikohtu otsusega nr 3-4-1-18-14 võimaldatud 01.01.2013 palkade muutumisest tulenevat ümberarvutamist. 16)

RS seletuskirja sõnastus võimaldab mõista, et ümberarvutamise säilitamine ka PolTS alusel määratud pensioni saajatele tähendaks pensionäride omavahelist põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist, eripensionide põhjendamatut suurenemist, teenistuses olevate politseiametnike palgamäärade ning seeläbi sotsiaalsete garantiide olulist vähendamist. Seletuskirjast nähtuvad kahetised eesmärgid. Ühelt poolt on tagatud, et pensioni saavate isikute olukord ei halvene ning tagatakse stabiilsus sõltumata politseiametnike palkade muutumisest ning muudatustest struktuuris ja põhiülesannetes. Teisalt suurendaks ümberarvutamise jätkamine riigieelarve kulu umbes 14 miljonit krooni (894 568 eurot) aastas. Kohtupraktikas ei ole peetud ilmselgelt ebamõistlikuks ega asjakohatuks erinevat kohtlemist, mille eesmärk on garanteerida laiaulatusliku reformi abil nii konkreetsete ametipensionide kui ka riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, mis hõlmab isikute võimalikult võrdset kohtlemist pensioniskeemides ning pensionide osakaalu vähendamist riigieelarves. Riigi raha kokkuhoiu eesmärk ning vajadus tagada võrdsus ja stabiilsus pensionisuhetes õigustab erinevat kohtlemist ka praegusel juhul. 17) Pole vaidlust, et PolTS alusel ja

alusel pensioneeruvate isikute pensioni indekseerimise lähtepositsioon on erinev. PolTS alusel on pension määratud langetatud palgalt, kuid

kehtivuse ajal pensioneerunutele on Riigikohtu otsusega tagatud ühetaoline lähtepositsioon sõltumata pensioneerumise hetkest ning see erineb PolTS alusel pensionile jäänute omast. Ebavõrdset kohtlemist ei ole tekkinud nende politseiametnike vahel, kelle pension määrati PolTS alusel. Nende pension on määratud vähendatud palga alusel või palga muutumisel ümber arvutatud. Erineva kohtlemise argument saab kõne alla tulla võrdluses nendega, kelle pension on määratud vähendatud ametipalgast lähtudes, kuid

alusel. Loobumine võimalusest pensionisaaja avalduse alusel pensioni uuesti määrata, on

RS seletuskirja kohaselt aidanud vältida pensionisaajate erinevat kohtlemist. Kuna

järgi ümberarvutamisel antaks PolTS alusel teenistuses olnud isikute tööle hinnang uutel ja varasemast erinevatel alustel, viiks see olukorrani, kus varasemalt samalt astmelt pensionile läinud ametnike töö sisulisel hindamisel ja uue skeemiga vastavusse viimisel satuksid pensionisaajad erinevasse olukorda, mis looks täiendavat ebavõrdsust pensioneerunud ametnike vahel. Täiendava ebavõrdsuse tekkimine ei saa olla muudatuse põhiseaduspärane järelm. 18) Kaebaja ja temaga samasse gruppi kuuluvad isikud (pension määrati vähendatud palkadest lähtudes PolTS alusel) on sarnases olukorras

alusel 01.01.2010-31.12.2012 vähendatud palkadest lähtudes arvutatud pensioni saanutega. Samas eristab neid asjaolu, et kaebaja grupi pensione hakati indekseerima kohe ning reaalselt saavutati 4,4% suurune pensionitõus enne 01.01.2013. Kui kaebaja grupi pensione oleks ümber arvutatud 01.01.2013 palgatõusust lähtuvalt, oleksid nad sattunud põhjendamatusse eelisseisu põhjusel, et nende pension oli indekseerimise läbi juba suurenenud. Asjaolu, et seadusandja kavandatud kasulik mõju ei realiseerunud PolTS alusel pensioneerunute suhtes kohe, vaid alles indekseerimise kolmandal aastal, mil indeks kujunes 7

aegsete ametikohtadega vastavusse viimine võinuks ajalist mõõdet arvestades luua isikute vahel täiendavat ebavõrdsust ja ebaselgust ning vaidlusi. 19) Erinev kohtlemine on tingitud sellest, et kaebaja gruppi kuuluvad isikud olid juba pensionisaajad, kuid võrreldava grupi isikud olid teenistuses ka

kehtivuse ajal. Asjaolu, et kaebaja pensioni määramine toimus eelnevalt kirjeldatud õiguslike ja faktiliste asjaolude kogumi tõttu 01.01.2010 (

kehtivuse ajal), ei tingi tema suuremat sarnasust isikutega, kes olid teenistuses ja pensioneerusid

ajal, vaid ta kuulub isikute hulka, kes pensioneerusid PolTS alusel. 20) Kaebaja osutatud sätted, mis välistavad tema pensioni ümberarvutamise 01.01.2013 politseiametnike palkade muutumisest lähtuvalt, ei ole rikkunud tema omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega ega toonud kaasa põhiseadusevastast ebavõrdset kohtlemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. Samuti palub kaebaja jätta

§ 117

lg-d 7 ja 8 ning

RS § 63 p 49 kohaldamata ja tunnistada need osaliselt PS-ga vastuolus olevaks. 1) Kaebaja taotles kaebuses ja ka 28.07.2015 seisukohas asja arutamist kohtuistungil. Asja arutamine kirjalikus menetluses ei olnud õige. Kohtu seisukohad ja tõlgendused on kaebajale üllatuslikud, kaebaja ei nõustu nendega ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde. 2) Politseiametnike palgamäärasid vähendati alates 01.07.2009 ning see pidi olema ajutise iseloomuga. 06.05.2009 vastu võetud, 20.05.2009 välja kuulutatud ja 01.01.2010 jõustuma pidanud

algne redaktsioon sisaldas § 106 lg-t 1, mis nägi ette, et politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära või teenistusastmetasu muutumisel arvutatakse pension ümber. Palgamäära vähendamise mõju pensionile püüti tasakaalustada PolTS § 211 ja

§ 117lg 6 kaudu. Pol

TS nägi ümberarvutamise ette kogu selle kehtivuse ajal. Kuigi

ei olnud veel jõustunud, kehtestas siseminister 08.12.2009 käskkirjaga nr 116 „Politseija Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna ning teabeturbe büroo struktuur ja teenistujate koosseis“ uue struktuuri (kriminaalpolitseiosakond endise Keskkriminaalpolitsei asemele) ja uue koosseisu. Kaebaja oli teadlik, et alates 01.01.2010 tema teenistuskohta enam ei ole. Kaebaja esitas 09.12.2009 avalduse teenistusest lahkumiseks ja ta vabastati 16.12.2009 käskkirjaga teenistusest. Need toimingud tehti ajal, kui oli teada siseministri käskkiri uue struktuuriüksuse kohta, oli avaldatud

esimene redaktsioon ja oli lootus, et vähendatud ametipalga taastamisel arvutatakse pension ümber ning põhimõtteliselt säilitatakse PolTS §-s 211 sätestatud pensioni ümberarvutamise põhimõtted.

RS avaldati Riigi Teatajas alles 22.12.2009. Tegemist oli pühade-eelse ajaga (23.12.2009 oli lühendatud tööpäev ja 24.12.2009-27.12.2009 olid puhkepäevad). Ilmselt lootusetu oleks arvata, et kaebaja oleks saanud korraldada enne aasta lõppu ca 3,5 tööpäevaga oma 09.12.2009 avalduse tagasivõtmise ja 16.12.2009 käskkirja tühistamise. Sellises õiguslikult ja eluliselt väga keerulises situatsioonis ei ole õiglane panna isikule vastutust seadusandluse ebakindluse eest ja tagantjärele väita, et isik pidi sedavõrd lühikese aja jooksul oma õigustest ja nende kaitsmise võimalusest aru saama. 8

§ 96lg-le 3.

Seaduses ei määratletud piirvanusesse jõudnud ametniku kohustust esitada ametisse jäämise pikendamiseks omal initsiatiivil motiveeritud taotlus. Kohtu viidatud

eelnõu seletuskiri ei saa asendada ega täiendada seadust. Tuleb arvestada, et 01.01.2010 loodi täiesti uus asutus ning seaduse täideviimiseks puudusid paljud rakendusaktid (ametijuhendid, põhitööde kirjeldused, ametnikele esitatavad nõuded). Kohatu on heita kaebajale ette, et ta ei esitanud seoses piirvanusesse jõudmisega taotlust ametisse jäämise pikendamiseks. Kaebajal ei olnud sellist kohustust. 5)

§ 117

lg-d 7 ja 8 ning

RS § 63 p 49 on osaliselt PS-ga vastuolus ning kaebajal on õigus taotleda pensioni ümberarvutamist. Ümberarvutamist ei pea kohaldama alates 01.01.2010, vaid alates 27.02.2015, mil kaebaja esitas SKA-le taotluse pensioni ümberarvutamiseks.

1. Sotsiaalkindlustusamet ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Politsei- ja Piirivalveamet paluvad jätta RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus vaatas apellatsioonkaebuse läbi kohtuistungil, mistõttu ei saa otsuse tühistamist tingida ka väide menetlusvea kohta.
3. Kaebuse rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui kohus jätaks

§ 117

lg-d 7 ja 8 ning

RS § 63 p 49 PS-ga vastuolu tõttu kohaldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ja põhjendustega, et viidatud sätted ei ole PS-ga vastuolus ning HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ei pea vajalikuks halduskohtu vastavaid põhjendusi korrata. 12. Kaebaja esitas SKA-le taotluse ja halduskohtule kaebuse ajendatuna Riigikohtu 06.01.2015 otsusest nr 3-4-1-18-14, milles Riigikohtu üldkogu hindas

§ 106

lg 1 ning

muutmise seaduse § 1 p 4 põhiseaduspärasust osas, milles need ei võimaldanud politseinikele, kes pensioneerusid 01.01.2010-01.01.2013, määratud pensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 01.01.2013. Riigikohtu halduskolleegium lahendas pärast apelleeritava halduskohtu otsuse tegemist 09.03.2017 otsusega nr 3-3-1-66-16 9

§ 117lg 7, ning jättis põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata.

1. Ringkonnakohus juhib tähelepanu viidatud lahendi p-dele 14 ja
2. Nimelt asus Riigikohus seisukohale, et

§ 117

lg-s 7 kasutatud formuleeringuga „politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel“ peetakse silmas mitte ainult PolTS alusel nii arvutatud kui ka määratud pensione, vaid ka pensione, mis on küll määratud

alusel, kuid mille arvutamisel kohaldati

§ 100lg 2 kohaselt politseiteenistuse seadust.

Riigikohus märkis, et lisaks

§ 100

lg-s 2 sätestatud erandile on ka teine erand, mis mõjutab võrdlusgruppide moodustamist, ning viitas

§ 117lg-le 8.

Riigikohus pidas võrreldavateks gruppideks politseiametnikke, kellele määrati pension enne 01.01.2010 kehtinud palgast lähtuvalt (esimene grupp), ja politseiametnikke, kellele määrati pension 01.01.2010 ja hiljem kehtinud palgast lähtuvalt (teine grupp). Teise gruppi kuuluvad isikud langevad valdavas osas kokku isikutega, kes kuuluvad asjas nr 3-4-1-18-14 moodustatud gruppidesse. Nende gruppide õiguslik seisund erineb selle poolest, et

§ 117

lg 7 välistab esimese grupi pensioni ümberarvutamise ja näeb ette selle indekseerimise. Teise grupi puhul tuleb üldkogu otsuse kohaselt pension ümber arvutada 01.01.2013 kehtima hakanud ametipalga alusel. 14. Eelnenust nähtub, et ehkki asjas nr 3-3-1-66-16 kaebuse esitanud isikutele ei laienenud

§ 117

lg 7 kõrval ka lg 8, moodustas Riigikohus võrreldavad grupid selliselt, et esimesse gruppi kuuluvad muu hulgas ka need politseiametnikud, kellele laieneb

§ 117lg 8.

Kaebaja, kellele määrati pension enne 01.01.2010 kehtinud palgast lähtuvalt, kuulub esimesse gruppi, kelle puhul Riigikohus ei tuvastanud regulatsiooni vastuolu omandipõhiõigusega koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega ega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Kolleegium leidis, et kaebajad, kes kasutasid mitu aastat neile

§ 117lg-ga 7 antud hüve – pensioni indekseerimist ‒ , ei saa enam tugineda Pol

TS § 211 lg-ga 5 antud õiguspärasele ootusele, et nende pension tuleb ümber arvutada (p 18) ning seadusandja ei andnud neile 01.01.2010 jõustunud

§ 106lg-ga 1 õiguspärast ootust, et pension arvutatakse ümber (p 20).

Samuti leidis kolleegium, et kaebajate erinevat kohtlemist võrreldes teise võrdlusgrupiga õigustab juba see, et kaebajatelt võeti juba 2010. aastast õiguspärane ootus, et pension arvutatakse ümber, ning nende pensione hakati indekseerima. Lisaks õigustavad erinevat kohtlemist

jõustumisega politseiametnike teenistuse korralduses ja palgakorralduses ning pensioni arvutamise aluses tehtud olulised muudatused (p 22). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks Riigikohtu põhjalikku analüüsi siinkohal korrata. 15. Halduskohus on moodustanud apelleeritavas otsuses sisuliselt samasugused võrreldavad grupid (politseiametniku pensioni saavad isikud, kellele on pension määratud PolTS alusel vähendatud ametipalgast või kelle pension on palga vähendamisel ümber arvutatud (esimene grupp), ning isikud, kellele määrati pension

alusel 01.01.2010-31.12.2012 samuti vähendatud ametipalgast lähtudes (teine grupp)) ning jõudnud Riigikohtuga samale järeldusele, et esimesse gruppi kuuluv kaebaja ei saanud loota sellele, et 01.01.2013 ametipalkade tõus toob kaasa ka tema pensioni tõusu, ning nende gruppide erinev kohtlemine on põhjendatud. 16. Kaebaja kirjeldatud asjaolud (01.07.2009 politseiametnike ametipalkade vähendamine, piirvanuse vähendamine, 08.12.2009 käskkirjaga uues struktuuris kaebaja teenistuskoha kaotamine, 09.12.2009 teenistusest lahkumise avalduse esitamine, 16.12.2009 käskkirjaga PolTS kehtivuse viimasel päeval (31.12.2009) teenistusest vabastamine ja pensioni määramine alates

kehtima hakkamise esimesest päevast) ei ole sellised, mille tõttu tuleks teda eristada nendest politseiametnikest, kes ei ole olnud

kehtivuse ajal politseiteenistuses, ning kohelda teda võrdselt nendega, kes olid

kehtivuse ajal politseiteenistuses. Ehkki kaebajale on määratud pension alates 01.01.2010 ning vähendatud 10