← Eesti

2-19-15801/23

Obsah (11)§ 468§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 632§ 415§ 394§ 142§ 178

2-19-15801 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 08.01.2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15801 Tsi

§ 468lg 1 p 1).

  1. Poolte menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Rahuldada hageja nõue menetluskulude osas osaliselt ja välja mõista kostjalt A S hageja D K kasuks menetluskulud summas 21 eurot.
  2. Toimetada kohtuotsus kostja A S (IK XXX) kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. 1/4 2-19-15801 Kohtu selgitus: Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult 08.12.2019, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kostja ei ole tähtaegselt vastust hagile esitanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 169 eurot (käibemaksuga). Kohus palus 07.01.2020 hageja esindajal menetluskulusid täpsustada. Hageja selgitas, et kulu on kokku 114 eurot ja lisas ka nimekirja tehtud töödest. Hageja esindaja poolt on tehtud järgnevad toimingud: hageja esindaja on vastanud hageja e-kirjale – 0,1 h, koostanud hagiavalduse- 3,1 h, edastanud määruse ja kontoväljavõtte- 0,3 h, vastanud e-kirjadele menetluse seisu osas - 0,2 h, teinud kohtusse päringu menetluse seisu osas - 0,2 h, tutvunud kohtumäärusega ja edastanud selle kliendile – 0,2 h, selgitanud kliendile AT – 0,2 h, vastanud e-kirjale 0,1 h, koostanud menetluskulude nimekirja 0,4h. Kokku on hageja esindaja väitnud, et ta on kulutanud õigusabi osutamisele aega 6,1h. Õigusabi on osutatud alljärgneva hinnakirja alusel: esimesed 2 h on tasuta (rakendub siiski 5 eurot omavastutus), järgneva 3 h hind on 20 eurot/tund s.t kokku 60 eurot, järgneva 1,1h hind on 40 eurot/tund s.t kokku 46.67 eurot. Lisandub veel täiendav 5 eurot omavastutuse kulu 2020 aasta eest. Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Esmalt juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et kohtule edastatud toimingute nimekirjas kajastub töid 4,8 tunni, mitte 6,1 tunni ulatuses. Järgnevalt hindab kohus toimingutele kulutatud aja põhjendatust. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt hagiavalduse koostamisele kulutatud aeg 3,1 tundi ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja samuti ei ole kajastatud asjaolusid, mille analüüs oleks esindajal võinud ulatuslikult aega võtta. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 2 tundi. Kohus märgib, et esindaja tegevused menetluses peavad väljenduma eelkõige konkreetses menetlustoimingus (kas kirjalik seisukoht või istungil osalemine). Esindaja ja hageja on pidanud omavahel kirjavahetust, mis ei ole realiseerunud konkreetse menetlustoiminguna. Järelpärimiste tegemise näol ei ole tegemist põhjendatud õigusabi kuluga. Kohus hindab 2/4 2-19-15801 põhjendatud kuluks saab pidada kohtumäärustega tutvumist, kontoväljavõtte edastamist kohtule, määruste edastamist kliendile ja samuti ka kliendile olukorra selgitamist nii menetluse alguses kui ka menetluse kestel, kokku 0,8 h. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud

§ 175lg 1 mõttes (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-77-14, p 12).

Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 2,8 h. Kahe esimese nõustamistundi on tasuta, kuid rakendub 5 eurot omavastutust ja edasi rakendub tunnihind 20 eurot/tund. Seega hagiavalduse koostamise ja esimese e-kirja põhjendatud kuluks saab pidada kokku 7 eurot. Muude toimingute puhul rakendub tunnihind 20 eurot/tund, seega on põhjendatud kulu 14 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 21 eurot ning jätab muus osas hageja menetluskulude välja mõistmise nõude rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s või nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS (viitenumbrita). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

§ 178

lg 2 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 3/4 2-19-15801 (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.