Obsah (5)
§ 184§ 74§ 65§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-18-8119 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.02.2019) Kriminaalasja number 1-18-8119
§ 184
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 4 kuud vangistust.
§ 74
lg 5 ja
§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.10.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu 1
(3)võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvati Dmitri Skripnikovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse algust loeti alates 03.09.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 03.09.
- Tartu Vangla esitas kohtule 30.12.2019 materjalid Dmitri Skripnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Dmitri Skripnikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 24.01.
- Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ning leidis, et süüdimõistetu tuleks vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Vabanemise korral toetavad kinnipeetavat lähedased ja tal on kindel elukoht. Positiivne on ka tema soov läbida sõltuvusravi. Prokurör leidis, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla isiku puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Dmitri Skripnikov avaldas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Ta selgitas, et mõistab oma probleemi seoses narkootikumidega ja soovib vabanedes sellega tegeleda. Ta arvas, et talle oleks kasulikum veeta allesjäänud vangistuse aeg ravil, mitte vanglas. Kinnipeetav tunnistas, et ta on vangistuse jooksul mitmel korral reegleid rikkunud, kuid arvas, et need rikkumised ei ole eriti tõsised. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dmitri Skripnikovil temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul võib positiivsete asjaoludena märkida, et Dmitri Skripnikov on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides ning on motiveeritud vabanemise järgselt minema sõltuvusravile xxxxxxxx haiglasse. Samuti on positiivne, et teda toetab perekond. Kohtu hinnangul osutuvad aga asjas esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada Dmitri Skripnikovi varasemat elukäiku ja tema käitumist käesoleva vangistuse jooksul. Dmitri Skripnikovi on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning ta kannab ka neljandat vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab ta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud narkootikumide tarbimine. Dmitri Skripnikovi on varasemalt kahel korral tingimisi enne tähtaega vabastatud. Esimesel korral rikkus ta kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati vangistus täitmisele. Teisel korral pani isik katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodu näitab, et korduvalt vangistuses viibimine ei ole Dmitri Skripnikovi 2
(3)käitumist püsivalt mõjutanud ja ka võimalus kanda karistust vabaduses ei ole süüdimõistetut motiveerinud õiguskuulekalt käituma. Dmitri Skripnikovi käitumist praeguse vangistuse ajal ei saa pidada korralikuks. Tal on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Rikkumised on olnud erinevad – töökohustuse eiramine, tätoveeringu tegemine, tablettide ja võõraste esemete kambris hoidmine. Kohtuistungil avaldatu põhjal ei saa süüdimõistetu oma eksimuste olemusest ja raskusest aru ning õigustab oma teguviisi. Süüdimõistetu käitumine ja selle kohta antud selgitused annavad alust arvata, et vangistus ei ole tema puhul veel oma eesmärki täitnud. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peab endale teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Kehtestatud reeglite rikkumine ka range järelevalve tingimustes ei anna alust arvata, et isik suudaks seaduskuulekalt käituda vabaduses. Seega positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Samuti ei ole kohus veendunud et Dmitri Skripnikov ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudaks nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Asjaolu, et isikul on plaan minna sõltuvusravile ja teda toetavad lähedased, ei muuda kohtu arvamust vabastamise võimalikkuse osas. Soov oma sõltuvusprobleemiga tegeleda on tunnustamist väärt, kuid ei saa üksi olla aluseks isiku vabastamiseks. Süüdimõistetul on võimalus minna ravile ka vangistuse ära kandmise järel. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)