Obsah (7)

§ 415§ 632§ 187§ 436§ 438§ 163§ 177

Tsiviilasi nr 2-19-130026 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2020. a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused

1. Elisa Teleteenused AS esitas 18.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 606.11 euro saamiseks. Kohtunikuabi lõpetas 25.11.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik esitas nõudele 13.11.2019 vastuväite.
2. 13.12.2019 esitas Elisa Teleteenused AS Pänu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista võlgnevus, summas 149 eurot; kahjuhüvitis, summas 166,90 eurot; sissenõudmiskulu, summas 40 eurot; leppetrahv, summas 185,77 eurot; viivis, summas 128,66 eurot; viivist põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt alates 14.12.2019.a. kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.
3. Hagiavaldusest nähtuvalt nõude aluseks on kostja ja Starmani (uue nimega Elisa Teleteenused AS) vahel 24.04.2017.a.sõlmitud seadmete rendi- ja/või müügilepingud ning kliendi- ja teenuse osutamise lepingud kostjale Starman ZUUM: M-ZUUMtv + MZUUMnet, ZUUMnet Wi-Fi teenuse, ZUUMnet modemi (Wi-Fi, 4G) rendi, ZUUMtv kaardi, ZUUMnet kaardi ja ZUUMboxi rendi teenuse kasutamise võimaldamiseks. Kostjal on teenuse osutamise eest tasumata 149 eurot, kahjuhüvitis seadmete eest 166,90 eurot, 2 2-19-130026 leppetrahv 185,77 eurot ja viivis 6,56 eurot kuni 30.09.2017.a. Kostjal on arvete eest kokku tasumata 508,23 eurot.
4. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Kohtu hinnangul tuleb sõlmitud leping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Ka lepingu lahutamatuks lisaks oleva hinnakirja ja üldtingimuste näol on tegemist tüüptingimustega. Tulenevalt

§ 436

lg 7 ja

§ 438

lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud.

1. Hagiavalduse kohaselt on kostjal arvete alusel tasumata kokku põhivõlgnevus 149 eurot ning kahjuhüvitis seadmete eest 166,90 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka võlahaldustasu 7 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 10 eurot (arvel A-30283121). Hageja nõuab kostjalt leppetrahve 19,94 eurot ja 165,83 eurot, kokku 185,77 eurot.
2. Lepingu alusel kui klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele või teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu (24 kuud), tasub klient Starmanile lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 199,00 eurot. Nimetatud tasu suurus väheneb kuupõhiselt proportsionaalselt lepingu täitmise ajavahemiku võrra. Kuna leping lõppes enne kohustuslikku tarbimisperioodi lõppu, siis nõuab hageja kostjalt lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu 165,83 eurot. Kui klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku nimele või teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, tasub klient Starmanile lepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu summas 29,91 eurot. Antud tasu suurus väheneb proportsionaalselt ajavahemiku võrra, mille jooksul lepingut on täidetud.
3. Kohtu hinnangul on tegemist leppetrahvidega VÕS § 158 lg 1 mõttes, mille kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused näevad tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised, kuna näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtule esitatust ei nähtu, milles seisneb hagejale kostja lepingurikkumisega tõttu tekkinud konkreetne kulu ning et leppetrahvi nõue oleks seotud hageja tegelike kuludega.
4. Arvete tasumisega viivitamise korral oli hagejal üldtingimuste p 10.1 kohaselt õigus nõuda viivist 0,05% kalendripäevas, mis ületab seadusjärgse viivise määra. Arvestades, et leppetrahvi nõue ei ole seotud hageja tegelike kuludega ja lisaks on hagejal õigus nõuda viivist on kohus seisukohal, et poolte vahelises lepingus sisalduv leppetrahve ettenägev lepingutingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tarbimiskohustuse rikkumise eest ette kohustus tasuda kindlas summas leppetrahvi, on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5, § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Seega leiab kohus, et leppetrahvid 19,94 eurot ja 165,83 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud ja väljamõistmisele kostjalt ei kuulu.
5. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja ei ole märkinud, millal ning mitu meeldetuletuskirja on hageja kostjale saatnud ega selgitanud, kuidas aitas 3 2-19-130026 inkassoteenuse kasutamine vaidluse lahendamisele kaasa. Seega ei ole hageja põhistanud sissenõudmiskulude tekkimist 40 euro ulatuses ja nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata.
6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude võlgnevuse 132 eurot ja kahjuhüvitise 166,90 eurot osas. Viivise „6,56 eurot kuni 30.09.2017“ osas ei ole viivise kujunemine jälgitav. Kohus rahuldab viivisenõude 0,05% päevas teenuselt ja kahjuhüvitiselt summas 298,90 eurot perioodi 31.10.2017 kuni 13.12.2019 eest summas 115,52 eurot ning 0,05% päevas alates 14.12.2019 sideteenuse lepingust ja üürilepingust tulenevalt võlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt summas 298,90 eurot kuni nõude täitmiseni. Sissenõudmiskulu 40 euro ja leppetrahvi 185,77 euro osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
7. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud

§ 163lg 1 alusel hageja kanda 38% ulatuses ja kostja kanda 62% ulatuses.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 125 eurot ning lepingulise esindaja kulu 85 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 130,20 eurot (210x 0,62). Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 4