KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Resolutsioon Harju Maakohus, Tallinna Kohtumaja Piret Mõistlik 28. oktoobril 2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-19-11381 Renovum OÜ hagi Xxxi (Xxx) ja Xxx Xxxa vastu ühisvara jagamiseks 3500.00 eurot Hageja: Renovum OÜ (registrikood: 14042462, asukoht: Rävala pst 8, 10143 Tallinn, e-post: info@renovum.
- ee)Hageja lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (e-post: info@renovum.
- ee)Kostja I: Xxx (isikukood: xxx, elukohtxxx, e-post: ) Kostja II: Xxx Xxxa (isikukood: xxx, elukoht: Xxx, 10311 Tallinn) kirjalik menetlus 1. Jätta rahuldamata Renovum OÜ hagi Xxxi ja Xxx Xxxa vastu ühisvara jagamiseks. 2. Menetluskulud jätta hageja kanda. 3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks Harju Maakohtus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 30.07.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt I Pärnu Maakohtu 11.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-123379 hageja kasuks välja võlg 1170.36 eurot, kõrvalnõuded 497.40 eurot, menetluskulud 90.22 eurot ning viivis. 09.06.2015 pöördus hageja täiteavaldusega kohtutäitur Elin Vilippuse poole võla sissenõudmiseks. Täitemenetlust täiteasjas nr 022/2018/485 alustati 18.01.2018. Siiani ei ole kostja I täitemenetluse raames võlast mitte midagi tasunud. 30.07.2019 seisuga on koguvõlgnevuseks 2430.94 eurot. Kostja I osas on toimumas veel 19 täitemenetlust. Kostjad on abielus alates 16.07.2008 ning abielu ajal tekkis kostjal II omandiõigus korteriomandile Xxx Tallinnas. Kostja II on asja omanikuks saanud 17.05.2009, s.o abielu ajal. Korteriomandi omandamise õiguslikuks aluseks on kostjate 11.05.2009 sõlmitud notariaalne korteriomandi müügileping ja ühisvara jagamise leping. Hageja palub jagada ja lõpetada kostjate ühisomand asukohaga Xxx Tallinnas (registriosa nr xxx) ning müüa korteriomand asukohaga Xxx Tallinnas (registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel ja saadav raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning kostja I osast arvata maha hageja nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 11.01.2018 määrusest tsiviilasjast nr 2-17-123379. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ning välja mõista kostjatelt hageja kasuks menetluskuluna 780.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostjate vastuväited hagile Kostjad vaidlevad hagile vastu. Nad leiavad, et 11.05.2009 sõlmitud lepingu p 3.1 järgi jäi omandatav korteriomand kostja II lahusvaraks ning korterimandi osas ühisvara ei tekkinud. Seetõttu on ka kinnistusraamatu kanne õige. Menetluskulude nimekirja kostjad tähtaegselt kohtule ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused I Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 II lause alusel võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - Pärnu Maakohtu 11.01.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-123379 hageja kasuks välja võlg 1170.36 eurot, kõrvalnõuded 497.40 eurot, menetluskulud 90.22 eurot ning viivis (tl 10), - 15.01.2018 pöördus hageja täiteavaldusega kohtutäitur Elin Vilippuse poole võla sissenõudmiseks (tl 11), - 18.01.2018 alustas täitur täitemenetlust täiteasjas nr 022/2018/485 (tl 14), - kostjad on abielus alates 16.07.2008 (tl 15), - 11.05.2009 sõlmisid kostjad korteriomandi müügilepingu, ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu (tl 18-22), - kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on Xxx korteriomandi omanikuks alates 2009. aastast kostja II (tl 17). Esmalt vaidlevad pooled selle üle, kas korter asukohaga Xxx Tallinnas kuulub ühisvara hulka, mille jagamist on hagejal õigus taotleda. 11.05.2009 sõlmisid kostjad Tallinna notar Margus Veskimäe büroos korteriomandi müügilepingu, ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Kostja II osales lepingus ostjana ning kostja I ostja abikaasana (tl 18). Lepingu p 2.1 kohaselt (tl 19) müüs müüja kostjale II korteriomandi asukohaga Xxx Tallinnas. Lepingu p 3.1 kohaselt (tl 19) on kostjad kokku leppinud ühisvara jagamises selliselt, et ostetav korteriomand asukohaga Xxx Tallinnas jääb kostja II lahusvaraks ning kostja I annab endale kuuluva ühisomandi osa üle kostjale II. Lepingu p 4.1 alusel (tl 19 pöördel) kanti vara ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja II. 2 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vara omandamise järel ei ole kinnistusraamatus omanikukannet ei muudetud. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 20.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-3-1-74-16 p-s 18.2 leidnud, et kande parandamisel tuleb mh arvestada järgnevaga. Nt kui kinnisasi otsustatakse ühisvara jagamise hagi lahendamise käigus jätta kohtuotsusega mittevõlgnikust abikaasa ainuomandisse (ning talt mõistetakse enamsaadu arvel kohtutäituri käsutusse välja hüvitis), siis see otsus ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega (AÕS § 641), see tähendab, et nt kostja II kohta tuleks pärast sellise otsuse jõustumist teha uus kanne, milles tuleks märkida, et ta on ainuomanik, hoolimata sellest, et ta oli varem ainsana kinnistusraamatusse sisse kantud. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 15.03.2016 otsuses nr 3-2-1-85-15 p-des 22.1-22.2 leidnud järgmist. Selleks, et vaidlusalune kinnisomand ühelt isikult teisele isikule üle läheks, peab AÕS § 641 kohaselt olema omandi üleminekuks sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing), omandi ülemineku kohta peab olema tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse ning käsutustehingu teinud isik peab olema käsutuseks õigustatu. Otsus, millega kohus jätab ühisvarasse kuuluva kinnisasja ühele abikaasale, ei ole kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 29.05.2013 otsuses nr 3-2-1-42-13 p-s 12 leidnud järgmist. AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku, et kostja osa korteriomandist läheb hageja omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt korteriomand on poolte ühisomandis, kustutatakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne. Eelnenud lahenditest nähtuvalt on Riigikohus alates 2013. aastast sedastanud, et korteriomandi ainuomandi saamiseks on vajalik kinnistusraamatus vastava kande tegemine ka juhul, kui omanik kande järgi ei muutu. Kohus leiab, et kinnistusraamatu omanikukanne on olnud alates korteri omandamisest õige. Vara omandas kostja II ainuisikuliselt (lepingu p 2.1), selleks andis nõusoleku kostja I (p 3.1) ning kostja I andis endale kuuluva osa üle enne asjaõiguslepingu sõlmimist (p 3.1). Seega kanti kostja II kinnistusraamatusse vara ainuomanikuna sisse õigesti (lepingu p 4.1). Kinnistusraamatu omanikukanne ei ole ebaõige ning viidatud Riigikohtu lahendite põhimõtted kohaldamisele ei kuulu. Isegi kui algselt oleks vara omandatud mõlema kostja ühisomandisse, siis ei nõustu kohus hageja seisukohaga. Üldteadaolevalt ei tehtud 2009. a kinnistusraamatus omanikukande muutust, kui registri järgi omanik ei muutnud. Kohus leiab, et kostjatel oli tõsikindel teadmine, et neil on 2009. aasta tehingu tulemusena sai vara ainuomanikuks kostja II. Nimetatut kinnitas 2019. aastal kostjatele ka Notarite Koda (tl 53-55). Kõike eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et vaidlusaluse korteriomandi omanik on 11.05.2009 tehingu tulemusena kostja II, mistõttu puudub vara mida hagiga jagada. Seega Renovum OÜ hagi Xxxi ja Xxx Xxxa vastu ühisvara jagamiseks ei ole põhjendatud ega tõendatud ning rahuldamisele ei kuulu. 3 Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4