Obsah (5)

§ 121§ 39§ 67§ 43§ 88

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2338 Määruse kuupäev 22. jaanuar 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Evgeny Petrusevi kaebus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi v

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Evgeny Petrusev (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
2. juulil 2019 kaebuse, paludes tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus tema taotluse avavanglasse ümberpaigutamiseks läbi vaatamata jätmisel. Tartu Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-19-1273 ja tagastas kaebuse
3. septembri
4. a määrusega. Kohus leidis, et kaebajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus, kuna tal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid.
5. Kaebaja esitas
6. oktoobril 2019 Tartu Vanglale taotluse enda ümberpaigutamiseks Tartu Vangla kinnisest vanglast Tallinna Vangla avavanglasse. Tartu Vangla tagastas
7. oktoobri
8. a vastusega nr 6-24/5573-2 kaebaja taotluse ümberpaigutamise menetlust alustamata.
9. Kaebaja esitas
10. oktoobril 2019 Tartu Vanglale vaide, milles taotles enda ümberpaigutamise asjas uue otsuse tegemist. Samal kuupäeval registreeriti Tartu Vanglas kaebaja
11. oktoobril ja
12. oktoobril 2019 koostatud taotlused Tartu Vanglale ümberpaigutamisest keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tartu Vangla jättis
13. novembri
14. a vaideotsusega nr 1-11/353-2 kaebaja vaide rahuldamata ja märkis, et kahju hüvitamise taotlusele vastatakse vaideotsusest eraldiseisvalt selleks ettenähtud tähtaja jooksul. 3-19-2338
15. Kaebaja esitas
16. oktoobril 2019 Justiitsministeeriumile taotluse õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks summas 15 000 000 eurot. Kaebaja sõnul tekitati talle kahju
17. septembri
18. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-19-
20. Samal kuupäeval esitas kaebaja Justiitsministeeriumile kaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles avaldas rahulolematust Tartu Vangla ametniku tegevusega kaebaja avavanglasse paigutamise menetluses. Justiitsministeerium selgitas kaebajale
21. novembri
22. a kirjas nr 11-7/6079-5, et kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse on vangla pädevuses ning lisas, et kaebusega ametniku tegevuse peale tuleb pöörduda vangla sisekontrolli poole.
23. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
24. detsembril 2019 kaebuse Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu. Kaebusest nähtuvalt soovis kaebaja kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kaebajale on kaebuse kohaselt kahju põhjustanud nii Tartu Vangla ametnikud kui ka kohus (haldusasja nr 3-19-1273 menetlemisel). Avalduses kaebuse täiendamiseks selgitas kaebaja, et soovib lisaks Tartu Vangla kohustamisele tema üleviimiseks Tallinna Vangla avavanglasse ka Tartu Vangla
25. novembri
26. a käskkirja nr 1-11/353-1 tühistamist. Lisaks taotles kaebaja esialgset õiguskaitset. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused.
27. Tartu Halduskohus jättis
28. detsembri
29. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata (resolutsiooni p 2), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 250 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3), vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 5) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).
30. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule
31. jaanuaril 2020 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
32. detsembri
33. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 6 peale. Tartu Ringkonnakohus tagastas
34. jaanuari
35. a määrusega kaebaja määruskaebuse.
36. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule
37. jaanuaril 2020 taotluse, milles palub tagastada talle kohtumenetluses esitatud dokumendid ning lisaks saata talle haldusasjas tehtud eestikeelsed kohtulahendid.
38. Tartu Ringkonnakohus vastas kaebajale
39. jaanuaril 2020, et kohtutoimik on tagastatud Tartu Halduskohtule ning selgitas, et kaebajal on õigus taotleda originaaldokumendi tagastamist aasta jooksul alates lõpplahendi jõustumisest. KOHTU SEISUKOHT
40. Kohus otsustab esmalt Evgeny Petrusevi kaebuse tagastamise (I) ning lahendab seejärel kaebaja taotluse menetlusdokumentidest koopiate saamiseks (II). I
41. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 2 3-19-2338 13. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. detsembri
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt tasuma riigilõivu summas 250 eurot. Kuigi määruse resolutsiooni p-s 3 on ekslikult märgitud, et riigilõiv tuleb tasuda viie päeva jooksul pärast määruse resolutsiooni p 1 jõustumist, pidi kaebajale olema arusaadav, et riigilõivu tasumise tähtaeg hakkab kulgema pärast menetlusabi andmata jätmise jõustumist ehk pärast määruse resolutsiooni p 2 jõustumist. Tartu Halduskohtu
3. detsembri
4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus Tartu Ringkonnakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas kulgema
7. jaanuaril 2020 ning möödus
8. jaanuaril 2020, mis oli pühapäev.

§ 67

lg 4 kohaselt kui tähtpäev ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega oli riigilõivu tasumise viimane päev

1. jaanuar
2. Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.
3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II

1. Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole lõpplahend jõustunud, ei tugine kohus kaebaja
2. jaanuari
3. a taotluse lahendamisel Tartu Ringkonnakohtu
4. jaanuari
5. a vastuses viidatud justiitsministri
6. veebruari
7. a määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 19 lg-le
8. Nimetatud norm reguleerib pärast lõpplahendi jõustumist originaaldokumentide tagastamist. Seetõttu käsitleb kohus kaebaja taotlust koopiate väljastamise taotlusena. Kaebaja soovib, et talle väljastataks koopiad kaebusest ja muudest esitatud dokumentidest ning eestikeelsetest kohtulahenditest.
9. Menetlusdokumentidest koopiate väljastamist reguleerivad

§-d 88 ja

1. Eriregulatsiooni olemasolu tõttu ei kohaldata haldusasja menetlusdokumendist ärakirja väljastamisele avaliku teabe seadust (AvTS § 2 lg 2 p 4). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest, sest niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakirju (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-59-16, p 13;
4. septembri
5. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15).
6. Kaebaja soovib koopiaid enda avaldustest ja muudest kohtule esitatud dokumentidest, mille sisu on talle teada ning millest tal oli enne kohtule esitamist võimalik teha näiteks käsikirjalised ärakirjad. Samuti soovib kaebaja, et talle väljastataks kõik eestikeelsed kohtulahendid, kuid need on kaebajale varasemalt juba saadetud. Kaebaja on saanud ka kohtulahendite venekeelsed tõlked ja on seega senise kohtumenetlusega kursis. Seega ei nähtu kohtule, kuidas võiks nõutud dokumentide koopiate puudumine kaebajat tema edasisel õiguste kaitsmisel takistada. Kaebaja ei ole ka ise koopiate väljastamise vajadust põhjendanud. 3 3-19-2338
7. Kohus selgitab, et kaebajal on vastavalt

§ 88

lg-le 1 õigus tutvuda toimikuga.

§ 88

lg 6 kohaselt võib menetlusosalise huve arvestades kohus võimaldada toimikuga tutvuda ka mujal kui kohtumajas. Kui kaebaja soovib nimetatud õigust kasutada, siis tuleb kohtule esitada vastavasisuline taotlus. 19. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Evgeny Petrusevi taotluse menetlusdokumentidest koopiate saamiseks rahuldamata. Koopiate väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole määruskaebuse korras vaidlustav (vt

§ 88ja Riigikohtu halduskolleegiumi 8.

septembri 2015. a määrus asjas nr 3-7-1-502-15). (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4