Obsah (9)

§ 630§ 442§ 187§ 367§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-19-7511 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-5, 36)

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank ja kostja XX.XX.XXXX. a laenulepingu nr XXX, mille järgi võimaldati kostjale laenusumma 4451,63 euro kasutamist jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 20.08.
2. a 98,06 eurot kuus kuni 20.07.
3. a (viimase osamakse suurus oli 99,13 eurot). Makse sisaldas põhisumma, intressi ja lepingu haldustasu summasid. Lepingu järgi oli intressimääraks 9,9% aastas.
4. Kostja osamakseid kokkulepitud tähtpäevadel ei tasunud, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles 19.12.
5. a ning loovutas tekkinud nõude 21.12.
6. a aktsiaseltsile PlusPlus Capital (hageja).
7. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4451,63 eurot, intressid 220,88 eurot, lepingu haldustasu 29,50 eurot ja viivised perioodi 20.12.
8. a kuni 17.05.
9. a eest summas 179,90 eurot ning täiendavalt viivised 0,027123% päevas põhinõudelt alates 18.05.
10. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 30-33, 44)
11. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole see tema võetud laen, kuna kostjal on juba auto liisitud ja kahte autot tal vaja pole. Laen on võetud auto ostmiseks ning kantud kohe Aare Allekõrre (abikaasa isa) nimele. Viimased lepingud, mis konkreetselt kostjaga sõlmiti, oli AS-iga Inbank
12. aasta kevadel, kes ainukese pangana võimaldas kostjale maksepuhkust. Kostja elab elatusmiinimumist ning pärast maksude tasumist jääb 140 eurot söögiks ja kütuse rahaks. Õiglane oleks kui see laen läheks ka kohtutäitur Oksana Kutšmei kätte. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
14. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe.
2. Asja materjalidest nähtuvalt on AS-i Inbank ja Maiu Allekõrre vahel XX.XX.XXXX. a sõlmitud kokkuleppe auto24 laenu lepingu nr XXX muutmiseks (tl 7-9) selliselt, et jõustumisel kannab leping numbrit XXX ning p-s 1 on pooled kokku leppinud, et laenusummaks on 4451,63 eurot ning see tasutakse igakuiste osamaksetega (60 kuu jooksul).
3. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema lepingut sõlminud. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt on kostja selle digitaalselt allkirjastanud 12.06.
4. a (tl 41). Seega on kostja võtnud endale kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused ning asjaolu, et kostja on võetud laenu andnud edasi kolmandale isikule (abikaasa isale) ei muuda poolte vahelist lepingulist suhet.
5. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et 2 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
6. Kostja nõude summade osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostja on jätnud graafikujärgsed osamaksed tasumata, oli hagejal laenulepingu üldtingimuste p 11.3.1 järgi õigus öelda leping üles. Hageja on edastanud kostjale 04.12.
7. a ülesütlemise hoiatuse (tl 15) ja andnud tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles hageja lepingu üles 19.12.
8. a (tl 16). Seega võlgneb kostja hagejale laenusumma 4451,63 eurot.
9. Lepingu järgi oli intressimäär 9,9% aastas. Hageja on arvestanud intressi alates esimesest osamaksest (s.o 20.08.
10. a) kuni lepingu ülesütlemiseni (s.o 19.12.
11. a) summas 220,88 eurot. Vastavalt lepingule tuli kostjal tasuda lepingutasu 25 eurot ja lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Hageja nõuab lisaks lepingutasule haldustasu 3 kuu osamakse eest. Kohus leiab, et hageja intressinõue ja lepingutasu ning haldustasu nõue on põhjendatud.
12. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
13. Lepingu järgi on viivise määraks 0,03% päevas. Hageja on arvestanud viivist põhisummalt määraga 0,027123% päevas perioodi 20.12.
14. a kuni 17.05.
15. a eest summas 179,90 eurot. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
16. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista täiendavalt viivise määraga 0,027123% päevas

§ 367alusel.

Kohus leiab, et edasiulatuva viivise väljamõistmine on põhjendatud.

1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4881,91 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 4451,63 eurot, intressist 220,88 eurot, lepingu haldustasust 29,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest kokku 179,90 eurot ning täiendavalt viivise 0,027123% päevas põhinõudelt alates 18.05.
2. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUD 17.

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

18. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

19.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

1. Menetluskulu nimekirja (tl 58) kohaselt on hageja kantud menetluskuluks riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
2. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 5322,62 eurot tasuda riigilõivu 425 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 425 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
3. Tulenevalt

§ 175

lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamisega ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks kokku 100 eurot.

1. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 525 eurot (425 eurot riigilõiv + 100 eurot lepingulise esindaja kulu). 3
2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 4