TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-94 Määruse kuupäev 16. jaanuar 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Igor Didenko kaebus Sihtasutus psühhiaatriakliiniku tegevuse peal

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus
2. jaanuaril 2020 Igor Didenko (kaebaja) kaebus Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et varem anti haiglas kolm korda päevas keevat vett, seejärel vähendati keeva vee andmist kahe korrani ning alates
3. novembrist 2019 antakse vaid üks tass keevat vett, üks teelusikas kohvi või üks teepakike. Kaebaja selgitab, et tal on madal vererõhk, mida ei ole haigla tegevuse tõttu võimalik tõsta. Kaebaja palub haiglale teha ettekirjutus, et talle antaks kaks kuni kolm korda päevas võimalus juua kohvi ja teed. Ühtlasi on kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. KOHTU SEISUKOHT
4. Sihtasutus Viljandi Haigla esitas
5. jaanuaril 2020 Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasjaga sarnases haldusasjas nr 3-20-8 vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et Sihtasutus Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku sundraviosakond on karmistanud turvameetmeid. Patsientidele jagatava tulise vee kasutamist on piiratud seoses vee ründamiseks kasutamisega. Haigla poolt valmistatud sooja joogi saavad patsiendid hommikul ning oma joogi joomine 3-20-94 toimub hommikul kell 10.
6. Oma tee või kohvi tarbimisel antakse kõikidele patsientidele võrdne ja kindel kogus teed või kohvi, et vältida ületarbimist ja selle tõttu tekkida võivaid tervisekahjustusi (ärevus, südame rütmihäired, unetus). Varasemalt oli patsientidel võimalik valmistada endale sooja jooki kaks korda päevas. Hetkel toimub osakonnas kuuma vee jagamine korra päevas organiseeritult suurendatud järelevalve all. Selleks, et viia kuuma veega tekkida võivad ohujuhtumid miinimumini, on osakonnal plaanis hakata jagama kindlatel kellaaegadel üksnes haigla poolt valmistatud teed ja kohvi. Kohus võtab eelkirjeldatud vastuse kohtunõudele halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 62 lg 2 alusel käesoleva haldusasja juurde. 3.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus on seisukohal, et praeguse vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja kaebus kuulub seetõttu tagastamisele.

1. Sihtasutus Viljandi Haigla
2. jaanuari
3. a vastusest kohtunõudele haldusasjas nr 3-20-8 nähtub, et psühhiaatriakliinikus kuuma vee jagamise piiramine tuleneb eelkõige patsientide terviseseisundist ning seega tervishoiuteenuse osutamisest, mis oma olemuselt on eraõiguslik suhe. Sihtasutus Viljandi Haigla soovib vältida patsientide psüühilise seisundi tõttu teiste isikute kuuma veega ründamist. Samuti soovib haigla vältida tee või kohvi ületarbimisest tulenevaid tervisekahjustusi. Psühhiaatrilise abi seaduse § 17 lg 1 kohaselt on psühhiaatrilise sundravi eesmärgiks psüühikahäire ravi, psüühikahäirest tuleneva ohtlikkuse vähendamine ning isiku toimetuleku taastamine iseseisvaks toimetulekuks ühiskonnas. Sundravil viibivale isikule osutatakse tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel eraõiguslikus suhtes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 kohaselt loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks mh tervishoiuteenuse osutamise alustamisega. VÕS § 766 lg 6 järgi võib seadusega sätestatud juhtudel ja ulatuses osutada tervishoiuteenust ka patsiendi nõusolekuta. Viimase juhuna on mh vaadeldav ka karistusseadustiku § 86 lg-s 1 sätestatud psühhiaatriline sundravi. Seega on psühhiaatrilisele sundravile allutatud isik ja tervishoiuteenuse osutaja lepingulises suhtes (vt ka Riigikohtu erikogu
4. novembri
5. a määrus asjas nr 3-2-4-1-13, p-d 7-9).
6. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtuasja on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Tartu Maakohtu poole. Ka varasemas praktikas on halduskohus sarnase nõude lahendamisel asunud seisukohale, et nõude lahendamine on maakohtu pädevuses (vt Tartu Halduskohtu
7. jaanuari
8. a määrused asjades nr 3-20-8 ja nr 3-20-87).
9. Eelnevale tuginedes tagastab kohus

§ 121lg 1 p 1 alusel Igor Didenko kaebuse.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2