KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-912 T

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 keelduda.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-is sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praegusel juhul on mõlema hagi puhul tegemist lihtmenetlusega. Hageja I nõudis kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju 803,98 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 61,63 eurot. Hagejad nõudsid kostjalt, kas hageja I või hageja II kasuks, saamata jäänud kasutuseelist 507,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 38,90 eurot, alternatiivselt õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja II nõudis kostjalt mittevaralist kahju 1000 eurot, alternatiivselt õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, ja sissenõutavaks muutunud viivist 76,65 eurot. 3

§ 137lg 11).

Kuigi hagejate haginõuded on esitatud ühes menetlusdokumendis, tuleb neid käsitleda eraldi hagidena kostja vastu ning hagidel on eraldi hinnad. Tegemist ei ole ühes hagis sisalduvate nõuetega, mida saab

§ 134lg 1 järgi liita.

Seega on hageja I hagihinnaks 1412,01 eurot (803,98 + 61,63 + 507,50 + 38,90) ja hageja II hagihinnaks 1623,05 eurot (507,50 + 38,90 + 1000 + 76,65). Mis puudutab

§ 233

lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 kohaldamist, siis hagejad on hagiavalduses välja toonud nõude maksimumsuuruse, s.o kasutuseelis 507,50 eurot ja mittevaraline kahju 1000 eurot. Tulenevalt

§ 4

lg-st 2 peab kohus lähtuma eelpool nimetatud maksimumsuurustest ja ei saa nõudeid rahuldada suuremas ulatuses, kui need on hagiavalduses märgitud. 7. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kindlaks määranud menetluskulude rahalist suurust. Maakohus ei ole otsuses

§ 442lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus märkis otsuses

§ 442

lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korra ja tähtaja, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

1. Hagejate apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Hagejad sisuliselt kordavad oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Maakohus on hagejate õiguslikku tähtsust omavaid väiteid otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. Hagejate mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ning ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi.
2. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi hagejate kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus selgitab, et hagejatel on õigus taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.

10. Kohus ei toimeta apellatsioonkaebust kostjale kätte (

§ 638lg 4).

Kuna hagejad esitasid apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

11.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 4