← Eesti

1-19-904/60

1-19-904 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 26.08-28.2019 ja kohtuistungil Narva kohtumaja ruumid

§ 64

lg 1, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Aivar Vanikule liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.08.2018 kuni 09.08.2018, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 10 (kümme) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.09.

  1. Kohaldada Aivar Vanikule tõkendina vahistamist ning võtta Aivar Vanik vahi alla kohtusaalis. Kannatanu X X tsiviilhagi rahuldada täielikult ning mõista solidaarselt Yury Ekimenkoilt ja Aivar Vanikult välja kannatanu X X (isikukood x, elukoht: xxx) kasuks kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 510 (viissada kümme) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele. Asitõendid: - CD-R plaat sideettevõtjalt saadud andmetega, mis asub kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - DVD plaat, ütluste ja olustiku seostamise protokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - DVD plaat Sillamäe linnakaamera videosalvestiga, 13.12.2018 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Elamisloa kaart S. X`i nimele; S. X`i pangakaart ja mobiiltelefon Nokia; Pass S. X`i nimele, SEB pangakaart S. X`i nimele, paroolikaart, välgumihkel, tühi viinapudel, 10 DNA proovi, jalatsijälje fragmendi jäljendid 3 tk, kaart (sõrmejälg ja peopesa osa jälg), mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2352) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Y.Ekimenko`lt äravõetud mobiiltelefon Freedom X1, Y. Ekimenko`lt äravõetud püksid, 2 särki ning kingad, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2352) – tagastada omanikule Yury Ekimenkole 2 1-19-904 kohtuotsuse jõustumisel; - A.Vanik`ult ära võetud teksapüksid, särk ja kingad, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri hoiuruumis (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2352) – tagastada omanikule Aivar Vanikule kohtuotsuse jõustumisel; Mõista Yury Ekimenkolt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot; pool surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 18E-IDS0022/184 kuludest, s.o summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 50 senti; pool DNA-ekspertiisi nr 18E-GE0894 kuludest, s.o summas 1 738 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 50 senti; kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 21/28) tegemise eest, s.o summas 1 267 (üks tuhat kakssada kuuskümmend seitse) eurot ja 80 senti; määratud kaitsja Ilya Zuevi poolt 26.08-28.2019 ja 02.09.2019 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1 179 (üks tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) eurot ja 60 senti; määratud kaitsja Ilya Zuevi poolt 06.09.2019 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 32 (kolmkümmend kaks) eurot ja 40 senti. Määrata, et Yury Ekimenkol on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700044251 ning selgitus „Yury Ekimenko, 1-19-904, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Aivar Vanikult riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot; pool surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 18E-IDS0022/184 kuludest, s.o summas 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot ja 50 senti; pool DNA-ekspertiisi nr 18EGE0894 kuludest, s.o summas 1 738 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 50 senti; kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi (akt nr 22/27) tegemise eest, s.o summas 1 140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) eurot; määratud kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; määratud kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 510 (viissada kümme) eurot; määratud kaitsja X Politševi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot; määratud kaitsja X Politševi poolt 19.02.2019 eelistungil osutatud õigusabi eest 450 (nelisada viiskümmend) eurot ja 72 senti; määratud kaitsja X Politševi poolt 26.08-28.2019 ja 02.09.2019 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 1 144 (üks tuhat ükssada nelikümmend neli) eurot ja 80 senti. Määrata, et Aivar Vanikul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700044264 ning selgitus „Aivar Vanik, 1-19-904, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 1-19-904 Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Yury Ekimenko`t süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 06.08.2018 õhtusel ajal umbes kella 17:48 paiku koos Aivar Vanik`uga, läks X X`i, kellele varem ühise alkoholi tarvitamise käigus oli A. Vanik andnud raha alkoholi ostmiseks, kuid S. X ei olnud alkoholi toonud, korterisse aadressil x. S. X`i korteris A. Vanik ning Y. Ekimenko grupis S. X`i tahtliku tapmise eesmärgil kasutasid S. X`i suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt S. X`i korterisse sisenedes A. Vanik lõi S. X`i rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus, seejärel lõi Y. Ekimenko koos A. Vanik`uga korduvalt põrandal lamavat kannatanut rusikate ning/või jalgadega vastu keha ning pead, lisaks asetas Y. Ekimenko oma jala põrandal lamava S. X`i pea peale ning pööras kannatanu pead ühel poolt teisele. Y. Ekimenko koos A. Vanik`uga oma tegevusega tekitasid kannatanule füüsilist valu ning roidemurrud koos rinnakelme vigastusega ning roietevahelise lihase rebendiga, parema kopsu alasagara rebendi, nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal pool rindkerel, maksa vasaku sagara hulgirebendid ja lömastuskolded, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, põrutushaavad ülahuulel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel. Kannatanule A. Vanik`u ja Y. Ekimenko tegevuse tulemusena tekitatud rindkere ja kõhu tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel anatoomilisel joonel koos rinnakelme ja roidevahelise lihaste rebenditega paremas rindkereõõnes, parema kopsu alasagara rebendiga, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind ja parema kopsu kollaps maksakoe hulgirebendite ja lömastuskolletega, mille tüsistusega tekkis verikõht, rindkere ja kõhu tömbi trauma tulemusena arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust ja äge kopsu-südame puudulikkus, mis põhjustas S. X`i surma sündmuskohal. Y. Ekimenko ning A. Vanik lahkusid sündmuskohalt, jättes S. X`i põrandale lamama. Sel moel pani Yury Ekimenko oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aivar Vanik`ut süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 06.08.2018 õhtusel ajal umbes kella 17:48 paiku koos Yury Ekimenko`ga, läks X X`i, kellele varem ühise alkoholi tarvitamise käigus oli A. Vanik andnud raha alkoholi ostmiseks, kuid S. X ei olnud alkoholi toonud, korterisse aadressil Kalda 22-24, Sillamäe. S. X`i korteris A. Vanik ning Y. Ekimenko grupis S. X`i tahtliku tapmise eesmärgil kasutasid S. X`i suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt A. Vanik lõi S. X`i rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus, seejärel lõi A. Vanik koos Y. Ekimenko`ga korduvalt põrandal lamavat kannatanut rusikate ning/või jalgadega vastu keha ning pead, lisaks asetas Y. Ekimenko oma jala S. X`i pea peale ning pööras kannatanu pead ühel poolt teisele. A. Vanik koos Y. Ekimenko`ga oma tegevusega tekitasid kannatanule füüsilist valu ning roidemurrud koos rinnakelme vigastusega ning roietevahelise lihase rebendiga, parema kopsu alasagara rebendi, nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal pool rindkerel, maksa vasaku sagara hulgirebendid ja lömastuskolded, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, põrutushaavad ülahuulel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel. Kannatanule A. 4 1-19-904 Vanik`u ja Y. Ekimenko tegevuse tulemusena tekitatud rindkere ja kõhu tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel anatoomilisel joonel koos rinnakelme ja roidevahelise lihaste rebenditega paremas rindkereõõnes, parema kopsu alasagara rebendiga, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind ja parema kopsu kollaps maksakoe hulgirebendite ja lömastuskolletega, mille tüsistusega tekkis verikõht, rindkere ja kõhu tömbi trauma tulemusena arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust ja äge kopsu-südame puudulikkus, mis põhjustas S. X`i surma sündmuskohal. Y. Ekimenko ning A. Vanik lahkusid sündmuskohalt, jättes S. X`i põrandale lamama. Sel moel pani Aivar Vanik oma tahtliku teoga toime teise inimese tapmise, s.o KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti A.Vanik isikuna, kes kasutas 06.08.2018 füüsilist vägivalda S. X`i suhtes, pärast S. X`i korterist lahkumist, olles alkoholijoobes, 06.08.2018 õhtusel ajal pärast kella 18:38 korteris aadressil xxx, tekkinud tüli käigus kavatsusega tekitada füüsilist valu, haaras randmetest kinni kõrges eas oleval X X`l (sündinud 1937) ning pigistas kannatanut jõuga randmetest. Seejärel lükkas A. Vanik kannatanu diivanile ning lõi kannatanut käega pea piirkonda ning rusikaga rinnakorvi paremasse piirkonda. Oma tegevusega tekitas A. Vanik kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi (hematoomid). Sel moel pani A. Vanik oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatavad Aivar Vanik ja Yuri Ekimenko avaldasid kohtuistungil, et nad ei tunnista ennast tapmises süüdi, kuid võtsid esitatud tsiviilhagi omaks. Mõlemad süüdistatavad ei eitanud seda, et nad viibisid koos kannatanu X Xi korteris, kuid kumbki kannatanule surma põhjustamist omaks ei võtnud, süüstades teineteist. Kannatanu X X peksmises tunnistas Aivar Vanik ennast süüdi täies mahus. Kohtuistungil olid ülekuulatud ka ekspert, kannatanud ja tunnistajad ning olid uuritud kirjalikud tõendid. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.
  2. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. 3.2 Süüdistus KarS § 113 järgi Asjas puudub igasugune vaidlus selles, et 06.08.2018 päevasel ajal kohtusid Aivar Vanik, Yuri 5 1-19-904 Ekimenko ning X X Sillamäe linnas, et nad tarvitasid koos alkoholi ning pärast seda süüdistuses nimetatud ajal viibisid kannatanu korteris. Vaidlus puudub ka selles osas, et pärast Aivar Vaniku ja Yuri Ekimenko lahkumist X Xi korterist, sündmuskohal oli avastatud X Xi kehavigastustega laip. Nimetatud asjaolud on tõendatud nii süüdistatavate enda ütlustega, kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (KoTo I lk 1-58) ning surnu ekspertiisiaktiga nr 18E-IDS022/184 (KoTo lk 6172). Nimetatud ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et X Xi surnukehal olid avastatud järgmised kehavigastused: roidemurrud koos rinnakelme vigastusega ning roietevahelise lihase rebendiga, parema kopsu alasagara rebendi, nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal pool rindkerel, maksa vasaku sagara hulgirebendid ja lömastuskolded, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol ja juustega kaetud peanahal, põrutushaavad ülahuulel, nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel. X Xi suhtes kasutatud vägivalla tulemusena oli tekitatud rindkere ja kõhu tömp trauma mõlemapoolsete roiete hulgimurdudega mitmel anatoomilisel joonel koos rinnakelme ja roidevahelise lihaste rebenditega paremas rindkereõõnes, parema kopsu alasagara rebendiga, mille tüsistusena tekkis parempoolne verirind ja parema kopsu kollaps maksakoe hulgirebendite ja lömastuskolletega, mille tüsistusega tekkis verikõht, rindkere ja kõhu tömbi trauma tulemusena arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust ja äge kopsu-südame puudulikkus, mis põhjustas X Xi surma sündmuskohal. Ekspert Mihhail Vassini ütlustega on tuvastatud, et X Xi oli roidel murtud 34 kohas. Eksperdi hinnangul selliste vigastuste saavutamiseks oli vaja vähemalt 15 tugevat lööki. 3.3 Kohus on seisukohal, et just Aivar Vanik ja Yuri Ekimenko põhjustasid X Xi surma. 3.3.1 Esiteks tuleb tuvastada X Xi peksmise aega. Tunnistaja X X andis ütlusi selle kohta, et 06.08.2018 kella 19.30-19.45 paiku leidis ta maja juures X Xi pangakaarti ja telefoni ja otsustas minna Xi juurde, et tagastada neid omanikule. Xi korteri uks oli avatud, põrandal lamas X X. Kiirabi kaardiga (KoTo I lk 59) on tuvastatud, et 06.08.2018 kell 19.51 kiirabi arst tuvastas, et X X on surnud. Xi surnuaja on ekspertiisis määratletud kui 18 kuni 24 tundi enne lahangut. Kuna lahang toimus 07.08.2018 kell 12.12, siis surma saabumise aeg on vahemikus 06.08.2018 kell 12.12 - 18.
  3. Tunnistaja X X ütlustega on tuvastatud, et 06.08.2018 kella 15.00 paiku ta nägi X Xit, kes rääkis kellegagi telefoni teel ning ütles tunnistajale, et ta läheb AÜ-sse Sputnik õlut jooma. Tunnistaja ütlused on kooskõlas sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (KoTo I lk 123-124), mille kohaselt esimene kontakt 06.08.2018 Xi ja Vaniku vahel on fikseeritud ajavahemikus kell 14.49-14.51, X X helistas Aivar Vanikule. Viimane kontakt Xi ja Vaniku vahel toimus ajavahemikus kell 17.44-17.
  4. Videosalvestisega (KoTo II lk 5) on tuvastatud, et 06.08.2018 kell 18.38 Aivar Vanik ja Yuri Ekimenko viibisid tänaval, x maja juures, liikudes kannatanu majast x X maja suunas. Seega X Xi peksmine toimus 06.08.2018 ajavahemikus kell 17.50-18.
  5. Enne seda, nagu nähtub tunnistajate X X ja X Sammali ütlustest, X Xil puudusid mingid nähtavad kehavigastused, ta vabalt liikus ning oli normaalses seisundis. 3.3.2 Sellest, et X X viibis Sputnikus koos nendega, andsid ütlusi ka süüdistatavad Yuri Ekimenko ning Aivar Vanik. 6 1-19-904 Aivar Vaniku ütluste kohaselt, pärast lahkumist AÜ-st Sputnik suundusid nad (Vanik, Ekimenko ning X) kolmekesi mere äärde, kus tema andis X Xile raha summas 20 eurot alkoholi ostmiseks. Sellest, et X sai Vaniku käest raha, andis ütlusi ka Yuri Ekimenko. X X pidi selle raha eest ostma alkoholi ning tulla selle alkoholiga tagasi Vaniku ja Ekimenko juurde, aga tagasi X ei tulnud. Süüdistatav Ekimenko andis ütlusi sellest, et Vanik hakkas muretsema, et kus on X, miks X tagasi ei tule. Seda kinnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, kust nähtub, et Vanik helistas Xile ning viimane kõne toimus ajavahemikus kell 17.44-17.
  6. Kuna X X tagasi ei tulnud, siis läksid Aivar Vanik ja Yuri Ekimenko kannatanu korterisse aadressil xxx, kannatanu avas neile ukse, Vanik ja Ekimenko sisenesid Xi korterisse, kus X viibis tol hetkel üksi, nähtavaid kehavigastusi kannatanul polnud. Ülalnimetatud osas mingi vaidlus puudub. 3.4 Erimeelsusi tekkib vaid küsimus, kes ja mida tegi X Xi korteris. 3.4.1 Yuri Ekimenko andis ütlusi selle kohta, et tema kannatanut ei löönud, vaid puutus lamavat kannatanut jalaga. Aivar Vanik lõi kannatanut jalaga 5-6 korda, enne seda otsis Vanik korteris midagi. Kohus on seisukohal, et Ekimenko ütlused korteris toimunu kohta ei ole usaldusväärsed kuna tema kohtueelselt ning kohtulikult antud ütlused on selles osas väga erinevad. Nii, eeluurimisel väitis Yuri Ekimenko, et „mäletan, et lõin samuti Xi mitu korda ja kuhu nimelt ei suuda öelda… möödudes ma lõin jalaga lamavat Xi ning läksin minema“. Miks need ütlused nii erinevad on, ei suutnud Ekimenko veenvalt selgitada. 3.4.2 Aivar Vanik väidab, et siis, kui nad sisenesid korterisse, nad hakkasid küsima, miks X tagasi ei tulnud, aga kannatanu vastused ei olnud arusaadavad. Külmkapis avastasid nad kaks pudelit viina, nad võtsid endale üht pudelit. Ekimenko palus teda lahkuda korterist. Tema ei jõudnud minna trepimademele, kui kuulis müra. Ta tuli tagasi ja nägi, et Ekimenkot istub Xi peal, et Ekimenko lõi Xit kätega kõikidesse kohtadesse. Ta hakkas tassima Ekimenkot Xist eemale. X lamas koridoris, enne kööki. Nad läksid tänavale, ta helistas Xile, aga selgus, et Xi telefon asub Ekimenko kotis. Ta arvas, et X on elus kuna verd Xil ta ei näinud, nende korterist lahkumise hetkel oli X suuteline rääkida kuna ütles nendele, et minge siit ära. Veel selgus, et Ekimenko kotis, peale telefoni, asub ka Xi pangakaart. Ekimenko viskas kõike seda ära trepikoja juures. 3.4.3 Kohus on seisukohal, et süüdistatav Aivar Vaniku ütlused tema tegevuse osas ei ole eluliselt usutavad ega vasta teistele asjas kogutud tõenditele. Aivar Vaniku ütlused selle kohta, et ta ei löönud kannatanut, vaid tassis Ekimenko Xist eemale ei ole veenvad ega eluliselt usutavad kuna see, kuidas Aivar Vanik käitus pärast sündmust, otseselt viitab sellele, et Aivar Vanik oli väga ärritunud ning meelestatud ülimalt agressiivselt. Tulenevalt kannatanu X X, tunnistaja x X ning süüdistatav Yuri Ekimenko ütlustest, kohe pärast sündmust tulid Vanik ning Ekimenko X X korterisse, kus Vanik ilma arusaadava põhjuseta ründas temale väga hästi tuttavat eakat naist, kellega Vanikul olid head suhted ning hakkas kannatanut peksma. Samal ajal käitus süüdistatav Yuri Ekimenko kannatanu X X korteris rahulikult. Nähtuvalt sündmuskoha vaatlusprotokollist, kannatanu korteris oli fikseeritud korralagedus magamistoas olid sahtlid välja tõmmatud, elutoas laud pikali, köögi ja koridori põrandal Xi dokumendid, põrandal supp ja supipott. Taoline olukord viitab muuhulgas sellele, et korter oli läbi 7 1-19-904 otsitud. Just Aivar Vanikul olidki tõsine põhjus kannatanu korteri läbi otsimiseks kuna just Vanik andis Xile raha alkoholi ostmiseks aga X ei toonud viina ega tagastanud raha. See tähendab, et Aivar Vanikul oli motiiv kannatanu peksmiseks. 3.4.4 Kohus on seisukohal, et mõlemad süüdistatavad süüstavad teineteist selleks, et vabaneda vastutusest raske kuriteo toimepanemise eest, aga objektiivsed tõendid viitavad sellele, et Vanik ning Ekimenko peksid kannatanu surnuks grupis. Nii, kannatanu surnukehas avastatud kehavigastuste hulk on nii suur, et juba see asjaolu viitab sellele, et kannatanu oli pekstud rohkem, kui ühe inimesega. Nagu nähtub kannatanu X X ütlustest, 06.08.2018 õhtul, tulid tema juurde Ekimenko ja Vanik, Ekimenko ütles Xle, et nemad, Ekimenko ja Vanik, olid Xi juures ja lõid teda. Kui X küsis mille eest, siis Ekimenko vastas, et X peitis viina. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et X X eksis või andis valeütlusi kuna sellest, et kannatanu X sai raha viina ostmiseks ning seejärel kadus ära, teadsid ainult süüdistatavad. Peale selle, vastavalt 09.08.2018 läbiotsimisprotokollile (KoTo I lk 113-122), Yuri Ekimenko korterist olid leitud ja äravõetud püksid ja kaks pluusi, tema kinnipidamisel (KoTo I lk 90-96) olid äravõetud kingad ning Aivar Vaniku kinnipidamisel (KoTo I lk 81-86) temalt olid äravõetud teksapüksid, särk ning valget värvi kingad. Nende asjade vaatluse käigus (KoTo I lk 136-157) vaadeldud esemete pinnal olid avastatud vereplekid, proovid olid suunatud DNA ekspertiisile. DNA-ekspertiisi aktiga nr 18E-GE0894 (KoTo I lk 158-168) on aga tõendatud, et proovid: Yuri Ekimenko vasaku ja parema kinga kinganinalt, Aivar Vaniku parema kinga pealt sisemiselt küljelt, Aivar Vaniku vasaku kinga pealt välimiselt küljelt, Yuri Ekimenko parema varruka manseti sisemiselt poolelt, Yuri Ekimenko paremalt püksiäärselt verekahtlaselt määrdumiselt, Yuri Ekimenko vasakult püksiäärselt verekahtlaselt määrdumiselt ning Yuri Ekimenko vasaku kinga kingapaelte detaililt sisalduvad X Xi verd. See tähendab, et kannatanu veri oli tuvastatud Yuri Ekimenko pluusil, kingade peal ja pükstel ning Aivar Vaniku kingade peal. Kohus on seisukohal, et ekspertiisi tulemused veenvalt ning ühetähenduslikult kinnitavad seda, et mõlemad süüdistatavad peksid kannatanud kängitsetud jalgadega ning seda, et vähemalt üks nendest, nimelt Ekimenko, peksis kannatanut ka rusikatega kuna kannatanu veri oli tuvastatud just Ekimenko varruka mansetil. Seega Yuri Ekimenko ütlused selle kohta, et ta ei osalenud X Xi peksmises ning kõike tegi Aivar Vanik, on ümberlükatud. Kogumises teiste tõenditega kummutavad DNA ekspertiisi tulemused versiooni, et kannatanu veri võis sattuda süüdistatavate riietele ning kingadele juhuslikult ehk selle pärast, et süüdistatavad lihtsalt viibisid kannatanu korteris, kus põrand oli verine või puutusid põrandal lamavat Xi. See, et kannatanu veri oli avastatud, muuhulgas, ka Yuri Ekimenko vasaku ja parema kinganinalt, kummutab Yuri Ekimenko versiooni, et tema vaid puutus lamavat kannatanut ja viitab sellele, et Ekimenko lõi Xi mõlema jalaga. Kogutud tõendite hulgas puudub igasugune viide sellele, et peale Vaniku ja Ekimenko oleks 8 1-19-904 sündmuskohal viibinud mingi kolmas isik, kes võiks osaleda kannatanu peksmises. Tuginedes surnu- ning DNA-ekspertiisis toodule, süüdistatavate ning tunnistajate ütlustele, asub kohus seisukohale, et X Gulubev on surnuks pekstud mõlema süüdistatava poolt. A.Vanik ja Y.Ekimenko olid alkoholijoobes, mis soodustas kannatanu jõhkrat peksmist. Kannatanu suhtes kasutatud vägivalla ning surma põhjustamise vahel on otsene põhjuslik seos. 3.5 Üldjuhul peetakse karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisude ülesehitusega silmas olukorda, kus tegutseb vaid üks täideviija. See tähendab, et lähtutud on eeldusest, et nende järgi vastutab täideviijana isik, kes vahetult ja omakäeliselt realiseerib koosseisus kirjeldatud tegevuse. Samas on võimalik, et ühe ja sama karistatava teo panevad toime mitu isikut koos. Sellisel juhul tuleb nende vastutuse üle otsustamiseks täiendavalt arvestada karistusseadustiku üldosa vastavaid sätteid. KarS § 21 lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Seega vastutab tapmise täideviijana mitte ainult see isik, kes omakäeliselt paneb toime kannatanu surma põhjustanud teo, vaid ka need isikud, kes panid teo toime näiteks kaastäideviimise vormis. Seega on oluline tuvastada isikute ühine ja kooskõlastatud tegutsemine, kusjuures igaüks valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast, st iga toimepanija kontrollib koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgu. Kokkuvõtvalt, eeltoodust järeldub, et kaastäideviimise puhul üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii nagu ta oleks seda ise teinud. Nagu eelpool märgitud, kohus on asunud seisukohale, et mõlemad süüdistatavad, pekstes kannatanut nii jalgade kui ka rusikatega pähe ning rindkerre, st elutähtsate organite piirkonda, panid ühise tegutsemise tulemusena toime tapmise. Lähtudes sündmuse tuvastatud asjaoludest on võimalik väita, et mõlemad süüdistatavad tegutsesid sisuliselt vaikival kokkuleppel. Tõendid osundavad sellele, et süüdistatavad tegutsesid ühise tahtlusega. Süüdistatavad tulid kannatanu korterisse koos, mõlemad peksid kannatanut. Keegi neist kiirabi ega politseid ei kutsunud. Nimetatud faktilised asjaolud annavad aluse väita, et mõlemad süüdistatavad andsid kaastäideviijatena teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. 3.6 Kohus on seisukohal, et Yuri Ekimenko ja Aivar Vanik panid tapmise toime kaudse tahtlusega.

§ 16

lg-le 4, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatavad, lüües kannatanut mitu korda rusikate ning kängitsetud jalgadega pähe ja rindkerre, st elutähtsate organite piirkonda ning jättes tugevasti pekstud kannatanut üksinda korterisse abitus seisundis, pidasid võimalikuks surma tekitamist ja möönsid seda. 3.7 Aivar Vaniku süüdistus KarS § 121 järgi 3.7.1 Kannatanu X X peksmine süüdistatav Aivar Vaniku poolt süüdistuses märgitud asjaoludel on tõendatud nii kannatanu X X, kui ka tunnistaja Juri X ning süüdistatav Yuri Ekimenko ütlustega. Vastavalt kannatanu ütlustele, teda peksis temale tuttav Vanik. Seda kinnitasid ka sündmuse pealtnägijad x X ning Yuri Ekimenko. Aivar Vanik tunnistas ennast selle kuriteo toimepanemises süüdi ning kohtuistungil vabandas kannatanu ees. Mingi vaidlus selle episoodi osas puudub. 9 1-19-904 3.7.2 Kohtu hinnangul, Aivar Vanik pani toime kannatanu X X kehalise väärkohtlemise kavatsetult.

§ 16

lg-le 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Lüües kannatanud kätega pähe ja rindkerre, teadis süüdistatav, et oma tegevusega põhjustab ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi ning tahtis seda. 3.8 Lähtudes kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktidest nr 21/28 (KoTo I, lk 176188) ning nr 22/27 (KoTo I, lk 193-211) asub kohus seisukohale, et Yuri Ekimenko ja Aivar Vanik on süüdivad. Seega esinevad süüdistatavate käitumises nendele inkrimineeritavatele süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.2 Süüdistatav Yuri Ekimenko karistus 4.2.1 Süüdistatav Yuri Ekimenko pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo, teise isiku tapmise. Süüdistatava karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS §58 p 10 mõttes on süüteo toimepanemine grupi poolt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on keskmine. Süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ta on varem kohtu poolt karistamata. Süüdistatav Yuri Ekimenko osalus kuriteo toimepanemises ei ole suurem ega väiksem, kui tema kaasosalise Aivar Vaniku oma. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus natuke alla KarS §113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. 4.3 Kohtu seisukoht süüdistatav Yuri Ekimenko väljasaatmise osas Süüdistatav Yuri Ekimenko puhul taotleb prokuratuur kohaldada KarS § 54 lg 1 alusel tema suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist 5-ks aastaks. Seda Eesti Vabariigi õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse kaitseks ning arvestades Ekimenko poolt toime pandud kuriteo raskust. Prokuratuur on asunud seisukohale, et kuna süüdistatav Ekimenko on vallaline, siis ei ole tal Eesti Vabariigis perekonda, mis takistaks tal hakkama saada oma kodakondsuse järgses riigis.

§ 54

lg-le 1, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Tõepoolest on Yuri Ekimenko Venemaa kodanik ning temale mõistetakse karistuseks vangistus, st 10 1-19-904 formaalsed eeldused KarS § 54 lg 1 kohaldamiseks on olemas. Kohus on aga seisukohal, et antud juhul ei kuulu lisakaristus kohaldamisele. Kohtupraktika (vt RKKo otsus nr 3-1-1-38-09) on asunud seisukohale, et kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad põhjendused. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüdistaja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid Yuri Ekimenko perekonnasuhete osas ega püüdnud seda küsimust välja selgitada süüdistatava ülekuulamise käigus. Kohtuistungil on tuvastatud vaid see, et Yuri Ekimenko on vallaline. Samal ajal pelgalt asjaolu, et isik on vallaline, ei anna veel alust väita, et isikul puuduvad Eestis perekondlikud sidemed. Kohus on seisukohal, et Yuri Ekimenko seotust Eesti Vabariigiga on võimalik piisaval määral kontrollida ja tuvastada tuginedes Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktile nr 21/28 (KoTo I, lk 176-188). Selle ekspertiisi teostamise käigus süüdistatav Yuri Ekimenko oli küsitletud kohtuarsti poolt ning selgitas muuhulgas arstile, et ta sündis Sillamäel, peres on olnud kokku 5 last. Põhi- ja kutseharidust omandas ta samuti Eestis. Kuigi toimiku materjalide pinnalt pole ühetähenduslikult tuvastatav, kas Yuri Ekimenko vanemad ning õed-vennad on endiselt elus, kas nad kõik elavad Eestis, aga tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et oma viimases sõnas rääkis süüdistatav, et tal on Eestis palju sugulasi. See väide ei ole ümberlükatud asjas kogutud tõenditega. Toimiku materjalides puuduvad viited ka sellele, et Yuri Ekimenkol on olemas mingid püsivad sidemed Venemaaga. Ülaltoodu tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistatavate sidemed Eestiga on tugevamad kui Vene Föderatsiooniga ning Yuri Ekimenko puhul on tegemist integreerunud välismaalasega. Kohtu hinnangul, taolises olukorras isiku väljasaatmiseks peab olema väga tõsine põhjus ning süüdistatava süüaste peab olema vähemalt üle keskmise määra. Kohus aga hindas süüdistatav Yuri Ekimenko süü suurust keskmisena. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et süüdistatav Ekimenko on varem kohtu poolt karistamata. Tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale (vt. Tartu RK lahend asjas 1-17-8828, p 78) asub kohus seisukohale, et väljasaatmise kaaludes tuleb arvestada samas asjaolu, et kohtuotsusega mõistetakse süüdistatavale pikaajaline vangistus, mille jooksul on tal võimalus senist õiguskorda rikkuvat elustiili muuta, mistõttu ilmselt väheneb ajas ka süüdistatavast lähtuv oht riigi õiguskorrale. Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad mingid tõsised asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetu perekondlike sidemete katkemise. Kohtu arvates, kui mõista Yuri Ekimenkole lisakaristuseks väljasaatmise, siis määratakse süüdistatavale tema süü suurust ületav karistus. 11 1-19-904 4.4 Süüdistatav Aivar Vaniku karistus KarS § 113 lg 1 järgi Süüdistatav Yuri Ekimenko pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo, teise isiku tapmise. Süüdistatava karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS §58 p 10 mõttes on süüteo toimepanemine grupi poolt. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on keskmine. Süüdistatav pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ta on varem kohtu poolt karistamata. Kaasosaliste Yuri Ekimenko ning Aivar Vaniku osalused kuriteo toimepanemises on võrdsed. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus natuke alla KarS §113 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. 4.5 Süüdistatav Aivar Vaniku karistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Tegemist on tahtliku teise astme kuriteoga. Kuna kannatanu X X puhul on tegemist eaka (üle 80a vanuses) isikuga, siis süüdistatava karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 3 mõttes on kuriteo toimepanemine kõrges eas inimese suhtes. Süüdistatava tegevuses ilmnevad ka karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 lg 1 p 3,9 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus ning leppimine kannatanuga. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süü aste on alla keskmise. Süüdistatav pani kuriteo toime kavatsetult, aga ta on varem kohtu poolt karistamata. Kohus võtab arvesse karistuse määramisel ka kannatanu palvet mitte karistada Aivar Vaniku karmilt. Samal ajal asub kohus seisukohale, et puudub igasugune alus rahalise karistuse määramiseks nimetatud kuriteo toimepanemise eest. Aivar Vanik pani kuriteo toime kohe pärast tapmise toimepanemist, mille eest talle määratakse pikk vanglakaristus. Sellega seoses kohtul puudub alus arvata, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada rahalise karistusega. Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava isiksust - mõista süüdistatavale vangistus KarS §121 lg 2 järgi alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. 4.6 Süüdistatav Aivar Vanikule liitkaristuse mõistmine

§ 64

lg-le 1, samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel (nn kumulatsiooni printsiip) või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega (nn absorbtsiooni printsiip). Kohus on seisukohal, et vältimaks liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jätmist, tuleb vältida absorbtsioonipõhimõttest juhindumist olukorras, kus liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus pole mõistetud selle kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni ülemmääras. Ülaltoodu alusel mõistab kohus Aivar Vanikule liitkaristust määratud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. V Süüdistatav Aivar Vaniku tõkend 12 1-19-904 Kohtul on alust arvata, et, vabaduses viibides, võib süüdistatav Aivar Vanik jätkata kuritegude toimepanemist või, pikaajalise vangistuse kartuses, hoiduda kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Uute kuritegude toimepanemise kõrgendatud riskile süüdistatava poolt viitab asjaolu, et Aivar Vanik kuritarvitab alkoholi ning joobeseisundis käitub ülimalt agressiivselt – alkoholi tarvitamisega soostatud raevuhoos on isik võimeline peksta inimese surnuks ja rünnata isegi enda head tuttavat. Sellest tulenevalt asub kohus seiskohale, et Aivar Vaniku vahistamine on vältimatult vajalik selleks, et vältida uute kuritegude toimepanemist süüdistatava poolt ning tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ülaltoodu alusel kohaldab kohus KrMS § 130 lg 1,2 ja 4-1 alusel süüdistatav Aivar Vaniku suhtes tõkendit vahistamine. VI Tsiviilhagi 5.1 KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu X X palub mõista välja solidaarselt Yury Ekimenkolt ja Aivar Vanikult toimepandud kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 510 eurot. Varalise kahju tekitamine on motiveeritud sellega, et süüdistatavate tegevuse tõttu hukkus tema abikaasa X X ning hageja kantud matusekulud moodustasid 510 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Süüdistatavad Aivar Vanik ja Yuri Ekimenko võtsid tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et tsiviilhagi tuleb rahuldada, arvestades süüdistatavate poolt tsiviilhagi õigeksvõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Eeltoodust tulenevalt on kohus seotud kostja hagi õigeksvõtuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tsiviilhagi tuleb rahuldada ning mõista solidaarselt Yury Ekimenkoilt ja Aivar Vanikult välja kannatanu X X kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 510 eurot. VII Kohtukulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdistatavatelt välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, määratud kaitsjatele väljamakstud tasu ning ekspertiiside kulud. 13 1-19-904 Arvestades väljamõistetavate summade suurust ning seda, et karistuseks on süüdistatavatele mõistetud reaalne ja pikaajaline vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 311, § 313, § 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Kool Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Harry Paasmäe Rahvakohtunik Kohtuotsus on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2020 kohtuotsusega. 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.