KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- jaanuaril 2020.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-3420 Tsiviilasi I Ii hagi M Ii vastu kohtuotsusega välja mõistetud elatise vähendamise nõudes Tsiviilasja hind 1215.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: I I (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova Kostja: M I (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja: A H (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Angela Jürgenson esindajad Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 01.10.2019.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Muuta Harju Maakohtu 28.08.2012.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-12-19137 I Iilt M Ii kasuks välja mõistetud elatise suurust järgmiselt: Välja mõista I Iilt elatis tema tütre M Ii 05.03.2019.a. kuni tema täisealiseks saamiseni. ülalpidamiseks 200.- eurot kuus alates Menetluskulude jaotamine ja kindlaks määramine.
- Jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda.
- Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja nende põhjendused.
- A Hi ja I Ii kooselust sündis 11.08.2010 tütar M I. Laps elab emaga.
- 28.08.2012.a. Harju Maakohtu otsusega on I Iilt välja mõistetud elatis M Ii kasuks 250 eurot kuus alates 01.05.2013.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.08.2028.a.
- 26.01.2017.a. kohtumäärusega on kinnitatud Viru Maakohtu poolt kompromiss, mille kohaselt kohustub I I maksma oma poja V Ai ülalpidamiseks elatist alates 2017.a. jaanuarikuust kuni 2021 jaanuarikuuni igakuiselt 200 eurot kuus ja alates 2021.a. veebruarist seaduses sätestatud miinimummääras.
- 16.11.2018.a. sündis S Ii ja I Ii abielust tütar O I.
- 05.03.2019.a. esitatud hagis palus I I vähendada temalt M Ii ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 115 euroni kuus.
- Hageja väidetel on hagi esitamise ajaks võrreldes 28.08.2012.a. kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud see, et tal sündis 16.11.2018 kolmas laps, kelle ülalpidamiseks kulub hagejal väidetavalt 200 eurot kuus. Hageja sissetulekuks on keskmiselt 600 eurot kuus, millest 300 eurot kulub tal enda ülalpidamiseks.
- Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et põhjendatud on elatise suuruse kindlaksmääramine kostja ülalpidamiseks a seaduses sätestatud määra nagu võimaldab PKS § 102 lg
- Kohtuistungil selgitas kohus hagejale, et kostja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramiseks peab ta tõendama, et tema sissetulek on võrreldes 2012.a. kohtuotsuse tegemise ajaga vähenenud objektiivsetel põhjendustel ning ka seda, et hagejal tuleb tõendada ka seda kui suur on tema abikaasa sissetulek ning kuidas nad abikaasaga on omavahel ära jaotanud hageja kolmanda lapse ülalpidamise kulud.
- Hageja sõnul tuleks elatise suuruse kindlaks määramisel arvestada ka sellega, et kostja saab riiklikku peretoetust märkimisväärses summas. Lk 2
(7)- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: O Ii sünnitõendi, M Ii sünnitõendi, Viru Maakohtu määruse tsiviilasjas 2-15-5552, Harju Maakohtu tagaseljaotsuse tsiviilasjas 2-12-19137, oma 2019.a. palgateatise OÜ-st X, hageja ja OÜ X vahel sõlmitud töölepingu, S Ii avalduse kohtule, mille kohaselt ei piisa hageja palgast, et O Ii ülal pidada, V Ai ülalpidamiseks tasub elatist 215 eurot kuus avaldaja, kusjuures oma teiste laste ülalpidamiseks ta nende isalt elatist ei saa, sest viimane on maksejõuetu, X OÜ teatise elatise kinnipidamise kohta hagejalt, oma palgateatise OÜ-st X, S Ii pangakonto väljavõtte, kinnistusraamatu väljavõtte S Iile kinnisasja kuulumise kohta, kahe äriühingu vastused hagejale, et neil pole talle tööd pakkuda ja kinnistusraamatu väljavõtte A Hile kuuluvate korteriomandite kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
- Kostja on seisukohal, et hageja peab maksma kohtuotsuse kohaselt elatist niigi a seaduses sätestatud miinimummäära, mistõttu selle vähendamine veelgi ei ole põhjendatud.
- Kostja hinnangul puudub hagejal igasugune põhjus teha tööd 600 euro eest kuus, miski ei takista tal leida tasuvamat tööd, et oma alaealisi lapsi ülal pidada. Kostjale teadaolevalt puhkab hageja igal aastal palju, eelmisel aastal üüris kolmeks päevaks omale suvila NarvaJõesuus, et oma sünnipäeva pidada, ning eelmisel aastal ostis hageja omale uue auto. Seega võimaldab tema elustandard kostjat ülal pidada kohtuotsuses märgitud ulatuses. Kostja ema seevastu töötas kahel kohal kuni arst tal kahel kohal töötamise veenilaiendite tõttu ära keelas. Nimetatust tulenevalt saab ta endise 1200 euro asemel nüüd palka SOL-ist 900 eurot kuus.
- Kostja sõnul saab ta riigilt peretoetust 60 eurot kuus, kuid tema ülalpidamiskulud moodustavad kuus summa 577 eurot ja koosnevad eluasemekulust 83 €, toidukulust 175 €, sidekuludest 8 €, hügieenikulust 25 €, tervishoiu kulust 40 €, riiete ja jalanõude ostmise kulust 50 €, kulutustest vabale ajale 50 €, pikapäevarühmale ja koolitoidule 31 €, eesti keele õppele 40 €, MTÜ-s Vaba aja keskus JK Club osalemisele 35 € ning robootikas osalemisele 40 €. Tulenevalt asjaolust, et kostja on hüperaktiivne, soovitas arst talle veel osalemist ujumistrennis ja tantsuringis, kuid raha puudusel pole see siiani võimalik olnud.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: foto sõiduautost, mis väidetavalt kuulub hagejale ning fotod, mis on väidetavalt tehtud kostja ema jalgadest, Rajaleidja sotsiaalpedagoogi hinnangud kostja kohta, kostja õpitulemused ning kostja kulusid tõendavad tõendid, arsti tõendid kostja ja kostja ema tervise kohta ning kostja ema palgatõendi SOL-ist. Kohtuotsuse põhjendused.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja on hageja alaealine laps; - kostja elab koos emaga; Lk 3
(7)- 28.08.2012.a. Harju Maakohtu otsusega on I Iilt välja mõistetud elatis M Ii kasuks 250 eurot kuus alates 01.05.2013.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.08.2028.a; - 26.01.2017.a. kohtumäärusega on kinnitatud Viru Maakohtu poolt kompromiss, mille kohaselt kohustub I I maksma oma poja V Ai ülalpidamiseks elatist alates 2017.a. jaanuarikuust kuni 2021 jaanuarikuuni igakuiselt 200 eurot kuus ja alates 2021.a. veebruarikuust seaduses sätestatud miinimummääras ; - 16.11.2018.a. sündis S Ii ja I Ii abielust tütar O I. Eeltoodust tulenevalt on kostjal käesoleval ajal kolm alaealist last, keda ta on kohustatud üleval pidama.
- Pooled vaidlevad selle üle kas käesoleval ajal esinevad alused, et rahuldada hageja nõue ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist summas 250 eurot või tuleks jätta elatise suurus muutmata.
- Tulenevalt asjaolust, et kehtivas perekonnaseaduses puudub regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta, juhindub kohus käesolevas perekonnaasjas kohtuotsuse tegemisel menetlusõiguslikult Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmist reguleerib ka TsMS § 497, mis sätestab, et elatise suuruse muutmist saab kumbki pool nõuda hagimenetluses, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud on muutunud. Seega võimaldab seadus iseenesest kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust vähendada, kuid selle eelduseks on TsMS § 459 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolud. Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele nende tõendamise koormust selgitanud.
- Lähtuvalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitust tuleb selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hageja poolt elatise maksmisele vastavalt 28.08.2012.a. Harju Maakohtu otsusele, millega mõisteti välja kostjalt 250 eurot elatist, on oluliselt muutunud, ning et see muutus on tekkinud pärast 28.08.2012.a, ehk pärast kohtuotsuse tegemist.
- Lisaks nimetatule tuleb käesoleval juhul tuvastada ka see kas hagejal esineb PKS § 102 lõike 2 teises ja kolmandas lauses märgitud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks a sama seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra ehk elatise alammäära, mida hageja on käesoleva hagi esitamisega palunud teha.
- Kuna elatise suuruse kindlaksmääramisele kohalduvad lisaks kohtuotsuse p-s 17 märgitule ka kõik need seadusesätted, mis reguleerivad elatise väljamõistmist, ja kostja on käesolevas Lk 4
(7)menetluses väitnud, et kostja ülalpidamiskulud kuus on 577 eurot, millele hageja vastuväiteid ei esitanud, lähtub kohus kostja poolt märgitud ülalpidamiskulust, milliste tõendamiseks esitas hagejaga ka dokumentaalseid tõendeid (kooli tõendi kostja pikapäevarühmas käimise kohta ja selle eest tasu maksmise kohta, kostja eesti keele õppimise kohta Smart Kids huvikoolis ja kostja osalemise kohta MTÜ-s JK ArvesClub huviringis ning perearsti tõendi, kes soovitab kostjal veel tantsimas ja ujumas käia).
- Arvestades asjaoluga, et kostjale makstakse ka riiklikku peretoetust, mille suuruseks oli
- aastal ja on ka käesoleval aastal 60 eurot kuus, tuleb kohtu hinnangul nimetatud asjaolu käesoleva kohtuotsuse tegemisel samuti arvestada, sest hageja on sellele tuginenud ning Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-124-15 p-s 16 seda ka märkinud.
- Kohtu hinnangul esineb käesoleval juhul alus elatise vähendamiseks a seaduses sätestatud miinimummäära, sest selleks esineb PKS § 102 lg 2 märgitud mõjuv põhjus, milleks käesoleval juhul on see, et hagejal on lisaks kostjale veel 2 alaealist last, s.o. 27.06.2013.a. sündinud poeg V A ja 16.11.2018.a. sündinud tütar O I, kelle ülalpidamiskohustus hagejal samuti on. Kohus on seisukohal, et kui kostja kasuks makstava elatise suuruseks jääks 250 eurot, nagu 28.08.2012.a. Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-12-18137 on määratud, jääksid hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja.
- Kohus on aga seisukohal, et hageja ei tõendanud oma väiteid sellest, et tema varaline olukord oleks halvenenud võrreldes
- aastaga, kui esialgne elatis kostja kasuks välja mõisteti, millest tulenevalt seda asjaolu kohus elatise vähendamise alusena arvesse võtta ei saa. Kohus peab vajalikuks märkida aga seda, et hagejal tuleb teha endast kõik olenev, et leida omale töökoht, mis võimaldab tal kõiki oma lapsi võrdselt üleval pidada. Hageja poolt esitatud kahe tööandja teatised, milliste kohaselt pole hagejale võimalik tööd pakkuda tema poolt soovitava koormuse ja palgaga (t/l 65 ja 67) ei tõenda kohtu arvates seda, et hagejal ei ole võimalik omale paremini tasustatavat tööd saada.
- Kohtu hinnangul tõendavad poolte poolt esitatud tõendid, et hageja sissetulekuks on 600 eurot kuus (t/l 10 ja 55) ja kostja ema sissetulekuks oli kuni 2019.a. septembrikuuni 1200 eurot, sest A H töötas selle ajani kahel töökohal (Selveris ja SOL-is), kuid alates oktoobrist saab ta töötasu 900 eurot kuus x-ist, sest tervislikel põhjustel ta kahel töökohal tööd jätkata enam ei saanud (tõendavad A Hi pangakonto väljavõte (t/l 74-85), palgatõend SOL-ist (t/l 86) ja arstitõend (t/l 87).
- Tulenevalt asjaolust, et PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16), ning lähtudes PKS § 102 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kusjuures osundatud paragrahvi teises lauses sisalduv sõna „ühetaoliselt“ ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga, vaid pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11), tuleb kohtu seisukoha kohaselt vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja tema ülalpeetavatele lastele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Lk 5
(7)- Kõige eeltoodu alusel, s.o arvesse võttes seda, et kostja ülalpidamiskulu suuruseks on käesoleval ajal 557 eurot, millest riik katab 60 eurot peretoetuse näol, samuti seda, et hageja palk on 600 eurot kuus ja kostja ema palk on 900 eurot kuus, kuid arvesse võttes ka seda, et hageja abikaasa S I saab käesoleval ajal peretoetust 520 eurot kuus ja vanemahüvitist O Ii 1,5 aastaseks saamiseni 532 eurot kuus, mida tõendab S Ii pangakonto väljavõte (t/l 60-61), millest tulenevalt saab just lapse ema panustada käesoleval ajal suuremas määras O Ii ülalpidamisse, kui hageja, sest S Ii sissetulek on hageja omast suurem, peab kohus põhjendatuks vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust 200.- euroni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täiselaiseks saamiseni, sest kohus on veendunud, et selleks ajaks kui O I saab 1,5 aastaseks (mais 2020) ja lõpeb tema emale makstav vanemahüvitis eelpool nimetatud määras, leiab kostja ka omale tasuvama töö ja suudab jätkuvalt elatist maksta kõigi oma alaealiste laste ülalpidamiseks piisavas ja põhjendatud ulatuses. Käesoleval juhul jääb niigi kostja ema kanda 297 eurot (557-60-200) kostja ülalpidamiskuludest. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
- Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt kohtule esitatud S Ii avalduse kohtule, mille kohaselt ei piisa hageja palgast, et O Ii ülal pidada, V Ai ülalpidamiseks tasub elatist 215 eurot kuus S I ja S Ii väidetel ta oma laste ülalpidamiseks nende isalt elatist ei saa, sest viimane on maksejõuetu, kinnistusraamatu väljavõtted S Iile ja A Hile kinnisasjade kuulumise kohta, foto sõiduautost, mis väidetavalt kuulub hagejale ning fotod väidetavalt kostja ema jalgadest, Rajaleidja sotsiaalpedagoogi hinnangud kostja kohta ja kostja õpitulemuse, sest kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud tõendid käesoleva vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ja on seetõttu asjakohatud. . Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise puhul pooled oma menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jäta menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta täielikult või ei jäta osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Lk 6
(7)Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi, milles palus vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust 125 euro võrra, s.o. 250 eurolt 115-le eurole, on käesoleva tsiviilasja hind 1215 eurot (9 x 125). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 7
(7)