Obsah (5)

§ 120§ 74§ 68§ 69§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-8284 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaid

§ 120

lg 1 järgi 8 kuu vangistustega.

§ 74lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendati T.

Joakitile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9568 mõistetud ärakandmata karistuse (6 kuud vangistust) võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg 21.06.2019-23.06.2019, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja loeti T. Joakiti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 74lg 5 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendati T.

Joakitile mõistetud 1 aasta 1 kuu 27 päeva pikkune vangistus 417 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 järgi peab üldkasuliku töö tegemisel T.

Joakit järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX Kohtuotsus jõustus 02.12.

2. 18.12.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles T. Joakitile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Maakohtu määrus
3. Tartu Maakohtu 09.01.2020 määrusega pöörati täitmisele T. Joakitile Tartu Maakohtu 14.11.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. 3.
4. Üldkasuliku töö ajakavast ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et T. Joakit ei teinud ajakavas ette nähtud üldkasuliku töö tunde 16.12.2019, 17.12.2019 ja 18.12.
5. 16.12.2019 ei lubanud kriminaalhooldusametnik teda alkoholijoobe tõttu tööle. Ühtegi mõjuvat põhjust tööle mitteilmumiseks polnud. 3.
6. Registreerimislehest nähtuvalt ei ilmunud süüdimõistetu 17.12.2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei teatanud ilmumata jätmise põhjusest. Samas oli ta alles eelneval päeval kinnitanud allkirjaga, et on sellest kohustusest teadlik. Ühtegi mõjuvat põhjust registreerimisele mitteilmumiseks ei olnud. 3.
7. Maakohtu hinnangul tuleb mõistetud karistus pöörata täitmisele. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks (RKKK 3-1-1-8403 p 7). T. Joakitile mõistetud karistus ja selle individualiseerimise viis otsustati kokkuleppemenetluses. Üldkasuliku töö tegemise kasuks on ta otsustanud vabatahtlikult. Sellele vaatamata algasid probleemid kohe pärast kriminaalhoolduse alustamist. 3.
8. T. Joakiti allumine karistuse eripreventiivsele mõjule on väga halb. Seda näitab tema korduv karistamine kui ka uue kuriteo toimepanemine enne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et T. Joakiti on enne Tartu Maakohtu 14.11.2019 otsust kriminaalkorras karistatud kahel korral ja teda on karistatud kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Tartu Maakohtu 01.03.2016 otsusega karistati T. Joakiti

§ 120

lg 1 ähvardamise eest 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 74lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga.

T. Joakit pani vaid aasta ja kolm kuud pärast katseaja lõppu toime uue vägivallakuriteo kehalise väärkohtlemise, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu 22.01.2019 otsusega 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti taas

§ 74lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Katseajaks määrati seekord 1 aasta 2 kuud. Tartu Maakohtu 14.11.2019 otsusest nähtub, et T. Joakit pani katseajal toime uue vägivallakuriteo ähvardamise tapmisega ja uue vägivallakuriteo toimepanemise ajal oli katseaja algusest möödunud vaid 5 kuud. Tartu Maakohtu 14.11.2019 otsusega karistati T. Joakiti ähvardamise eest 8 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust. T. Joakiti liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva. T. Joakiti lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust, mis asendati 417 tunni üldkasuliku tööga. Seega on T. Joakit korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, hoolimata sellest, et kahel korral on jäetud talle mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata. Ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga pole mõjutanud T. Joakiti õiguskuulekalt käituma. 3.

1. T. Joakit ei mõista üldkasuliku töö karistuslikku iseloomu. Töö tegemise periood on kestnud vaid veidi üle kuu aja ja T. Joakitile on koostatud esimene üldkasuliku töö tegemise ajakava. Kõik ette nähtud üldkasuliku töö tunnid on tegemata. Ta ei ilmu kokku lepitud ajal 2 kohale või teeb seda alkoholijoobes. Tema suhtumine on üleolev. Kohtuistungil andis ta selgituse, et kavatseb tunde teha kevadel. 3.
2. T. Joakitile mõistetud üldkasuliku töö tundide arv on sedavõrd suur, et nende ära tegemine on võimalik üksnes tõsise ja pühendunud suhtumise korral. T. Joakit ei näe tundide tegemata jätmises üldse mingit probleemi – ta avaldas kriminaalhooldusametnikule, et tal on aega selleks küll. T. Joakit pole aru saanud sellest, et süüdimõistetu peab üldkasulikku tööd tegema kogu üldkasuliku töö tegemise perioodi jooksul kriminaalhooldusametniku ja üldkasuliku töö juhendaja määratud tingimustel. 3.
3. Arvestades asjaolu, et T. Joakit pole huvitatud üldkasuliku töö tegemisest, pole mõtet pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega või määrata talle täiendavaid kohustusi. Tõenäosus üldkasuliku töö tegemisega mõistetud karistuse ära kandmiseks on sisuliselt olematu. T. Joakit sai võimaluse vältida ühiskonnast isoleerimist ja jättis selle kasutamata. T. Joakitile Tartu Maakohtu 14.11.2019 otsusega mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust asendati 417 tunni üldkasuliku tööga. Kuna ühtegi töötundi ei ole tehtud, tuleb T. Joakit saata vanglasse karistust kandma 1 aastaks 1 kuuks 27 päevaks. Määruskaebus
4. Tartu Maakohtu 09.01.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Joakit, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ega kriminaalhooldusametniku käitumisega. Süüdimõistetu toob välja, et tal on õigus prokuröriga kohtumiseks ning selleks ei ole vaja kriminaalhooldusametniku eriluba. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtuistungil esitatu oli puhas laim ning tegemist on vandenõuga. T. Joakit taotleb kriminaalasja algatamist kriminaalhooldusametniku suhtes. Süüdimõistetu annab ülevaate, miks ta prokuröriga kohtus. Prokuratuuris käis 17.12.2019 ning kriminaalhooldusel ei pidanud süüdimõistetu käima siis ega ka 18.12.
5. Kriminaalhooldusel ei saa ööpäevaringset järelevalvet kohaldada. Üldkasulik töö tuleb ära teha 1 aasta 6 kuu jooksul, registreerimist kriminaalhooldusametniku juures on 1 aasta 2 kuud. Kriminaalhooldaja eesmärk oli hoida süüdimõistetut ööpäevaringse järelevalve all politseinik Ranno Visseli tellimusel. Üldkasuliku töö ajakava ei ole leping, mida rikkuda, vaid kõigest koostatud juhend. See ei ole dokument, on kõigest orienteerumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud karistuse täitmisele pööramise osas ning määruskaebuse rahuldamiseks toodud motiividel puudub alus. Süüdimõistetu määruskaebus ja sellega koos esitatud lisad on suuresti pahameel ühiskonnas toimuva osas ning sisaldab üksnes emotsionaalseid väljaütlemisi.
7. Kuigi

§ 69

lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning kontrollnõuete mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et T. Joakiti puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. Maakohus on ka põhjalikult käsitlenud, miks on põhjendatud karistus just täitmisele pöörata. Arvestades süüdimõistetu hoolimatut käitumist, ei ole põhjendatud pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega või määrata lisakohustusi. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mille alusel peaks andma süüdimõistetule võimaluse jätkata üldkasuliku töö sooritamist. Maakohus on põhjendatult 3 märkinud, et süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust ja ei ole sooritanud nõuetekohaselt üldkasuliku töö tunde. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhooldusnõuetest ning kohustusest sooritada üldkasulikku töö tunde, allkirjastades süüdlase õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel. Seega oleks tulnud süüdimõistetul ka kõik endast olenev teha, et mitte nimetatud kohustusi ja nõudeid rikkuda. Süüdimõistetu väidab, et tal oli vaja kohtuda prokuröriga. Kriminaalhooldus ning üldkasuliku töö sooritamine ei ole süüdimõistetu soovi järgi täitmiseks, vaid täitmiseks kohustuslik nagu iga teine karistus, sh vangistus. Süüdimõistetu käitumine ja suhtumine näitab ning kinnitab kohtu veendumust, et süüdimõistetu ei ole võimeline karistust kandma vabaduses. Süüdimõistetu argumendid prokuröri poole pöördumise põhjuste kohta ei ole asjakohased, sest käesolevalt on tegemist kohtuotsuse täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega. Samuti ei ole käesolev menetlus sobiv kriminaalmenetluse algatamise küsimuse vajalikkusest, kohus kriminaalmenetlusi ei algata. Taunitav ei ole mitte see, et süüdimõistetul oli vaja suhelda prokuröriga, vaid see, et seejuures ei ole süüdimõistetu täitnud töötamise ega ka registreerimise kohustust. See ei tähenda, et süüdimõistetu osas teostatakse ööpäevaringset järelevalvet, tegemist on kohtuotsuse alusel seaduslikul alusel määratud karistusega, mis kätkeb endas nii üldkasuliku töö sooritamise kohustust kui ka kriminaalhooldust. Sisuliselt ei ole süüdimõistetu üle kriminaalhooldust saadud teostada ja ei ole ka süüdimõistetu sooritanud mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi. Lisaks peab ringkonnakohus veelkord vajalikuks märkida, et määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning sooritada üldkasulik töö, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. Praeguseks ajaks on

§ 69lg-st 6 tulenevad alternatiivsed võimalused ennast ammendanud. 7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes Kr

MS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2020 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 4