1-19-2141 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2019. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2141 (18257000041) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kriminaala

§ 203-1 alusel RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada prokuröri taotlus ja lõpetada

§ 203-1 lg 1, 3 alusel kriminaalmenetlus XXX XXX süüdistuses Kar

S § 121 lg 1 järgi seoses süüdistatava ja kannatanu leppimisega.

1. Panna XXX XXXele kohustuseks kuue kuu jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest täita lepituskokkuleppe tingimust – XXX XXX kohtudes kannatanu YYY YYYiga käitub lugupidavalt ja viisakalt, ei kasuta verbaalset ega füüsilist vägivalda.
2. Kui XXX XXX ei täida talle käesoleva määruse punktis 2 pandud kohustust, uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
3. Saata kohtumäärus XXX XXXele, prokurörile, kaitsjale, kannatanule ja lepitajale. Edasikaebamise kord Kannatanul on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Teistel menetlusosalistel määruskaebuse esitamise õigus puudub. Prokuröri taotlus. XXX XXXele on esitatud süüdistus selles, et tema, tungis 11.02.2018 öösel kella 03.40 paiku Haapsalus Tallinna mnt 1 asuvas klubis * kallale seal korra hoidmisega seotud tööülesandeid täitvale YYY YYYile, kellele lõi ühel korral küünarnukiga parema põse piirkonda, millega põhjustas kannatanu YYY YYYile füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o põsele turse. Sellise tegevusega pani XXX XXX toime teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1 1 1-19-2141 KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. XXX XXXe süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. Tegemist oli vaid ühel korral kannatanu löömise, mitte korduva vägivalla kasutamisega. Kannatanu ei saanud ka olulisi tervisekahjustusi, talle põhjustati vaid põsele turse. XXX XXXe puhul on tegemist varem kuritegude eest karistamata isikuga. Ta omab kindlat töökohta xxx-s. Karistust kergendava asjaoluna esineb leppimine kannatanuga, kes on lepitusmenetluse käigus süüdistatavaga leppinud ja nõus kriminaalasja lõpetamisega. Kannatanul kahtlustatavale lepitusmenetluses etteheiteid ega erilisi soove ei olnud, soovis edaspidiste vahejuhtumite ära hoidmist ja viisakat käitumist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud samuti puuduvad. Kuna tegemist isikuga, kes on varem karistamata, nüüdseks kannatanuga leppinud, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike ning avalik menetlushuvi puudub. Pärnu Maakohus saatis lepitusmenetluse rakendamise määrusega süüdistatava XXX XXXe ja kannatanu YYY YYYi lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Kirsti Pihlamägi poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on sõlmitud lepituskokkulepe süüdistatava ja kannatanu vahel.

§ 203

-2 lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on YYY YYY ja XXX XXX nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on sõlminud lepituskokkuleppe, millega leppisid kokku leppimise tingimustes. Lepituse käiku kirjeldava aruande kohaselt on osapooled sõlminud kokkuleppe alljärgnevalt:

1. kahtlustatav XXX XXX vabandab kannatanu YYY YYYi ees (toimus 27.05.19);
2. kahtlustatav XXX XXX kohtudes kannatanu YYY YYYiga käitub lugupidavalt ja viisakalt, ei kasuta verbaalset ega füüsilist vägivalda. Kannatanu YYY YYY lubas teavitada lepitajat lepituskokkuleppe rikkumisest kahtlustatav XXX XXXe poolt. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud, eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 203-1 lg 1, 2, 3 ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.

lõpetada kriminaalasjas menetlus XXX XXXe suhtes leppimise tõttu; 2. määrata XXX XXXele kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse koostamisest täita lepituskokkuleppe tingimusi: kahtlustatav XXX XXX vabandab kannatanu YYY YYYi ees (toimus 27.05.19) ja kahtlustatav XXX XXX kohtudes kannatanu YYY YYYiga käitub lugupidavalt ja viisakalt, ei kasuta verbaalset ega füüsilist vägivalda. Menetluse käik. 07.06.2019 edastas lepitaja kohtule 27.05.2019 XXX ja YYY poolt allkirjastatud lepituskokkuleppe. Kohus edastas lepituskokkuleppe prokurörile ja kaitsjale. Prokurör teatas kohtule, et jääb 28.05.2019 esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse juurde. Kohtu seisukoht.

§ 203

-1 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud

§ 203

-2 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 203

-1 lg 1 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine. 2 2 1-19-2141 Kohtule on esitatud 27.05.2019 koostatud lepituskokkulepe, millede kohaselt kannatanu ja süüdistatav on leppinud ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kokku on lepitud, et kahtlustatav XXX XXX vabandab kannatanu YYY YYYi ees (toimus 27.05.19. a) ja XXX XXX kohtudes kannatanu YYY YYYiga käitub lugupidavalt ja viisakalt, ei kasuta verbaalset ega füüsilist vägivalda. Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest selgub lepituse käik, nii kannatanu kui süüdistatav olid huvitatud leppimisest ja kriminaalmenetluse lõpetamisest. Ühisel kohtumisel oli osapooled viisakad, suhtlesid omavahel sõbralikult ja olid nõus lepituskokkuleppe sõlmimisega. Algul XXX XXX ütles, et ei vabanda kannatanu ees, kui olles saanud omavahel suhelda, toimus sõbralik leppimine ja käepigistus enne lahkumist. Prokurör on esitanud kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud taotluse. XXX XXX on karistamata isik /tl 15 II kd/. Kuriteosündmusest on möödunud üle aasta, süüdistatav uusi süütegusid toime ei ole pannud. Kannatanu ja süüdistatav on leppinud.

§ 203

-1 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. XXX XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega /tl 17, 26 I kd/. Kohus leiab, et XXX XXXele tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel panna lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustus – kohtudes kannatanu YYY YYYiga käitub lugupidavalt ja viisakalt, ei kasuta verbaalset ega füüsilist vägivalda. Kuna teise võetud kohustuse on XXX XXX juba eelnevalt vabatahtlikult täitnud vabandades 27.05.19. a kannatanu YYY YYYi ees, seda enam uuesti kohustusena määrata pole vajalik.

§ 203

-1 lg 5 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 203

-1 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. Kohus nõustub prokuröri taotluses välja toodud asjaoludega ja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. Tõkendit kohaldatud ei ole. Menetluskulusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 203

-1 lõikest 1, 3 leiab kohus, et prokuröri taotlus tuleb rahuldada ja kohus lõpetab kriminaalasjas menetluse XXX XXXe suhtes. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 3 3