) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on D. L. avaldus Tallinn, Mustamäe tee 149 korteriühistu vastu korteriühistu 12.06.2018 üldkoosoleku korduskoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Pooled on 03.02.2020 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Puudutatud isiku esindajatena on kompromissi allkirjastanud puudutatud isiku juhatuse liikmed J. K., J. K.-A. ja A. T.. Puudutatud isiku registrikaardilt nähtuvalt on puudutatud isiku juhatuse liikmeteks käesoleval ajal A. T., A. M., D. T., J. K. ja J. K.-A.. Äriregistri andmete kohaselt võivad korteriühistut esindada kolm juhatuse liiget ühiselt. 15.10.2019 toimunud kohtuistungil on pooled selgitanud, et nüüdseks on asjaolud mõnevõrra muutunud, muutunud on juhatuse liikmed ja mõningad punktid, mida vaidlusalusel koosoleku arutati ning otsustati, ei oma praeguseks ajaks enam suurt tähendust. Puudutatud isiku esindaja, juhatuse liige D. T. on samal kohtuistungil avaldanud seisukohta, et ta soovib vaidluse lahendamist kompromissiga. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et puudutatud isiku juhatuse liige D. T. 03.02.2020 sõlmitud kompromissiga ei nõustu. 3 2-18-10902 Võttes arvesse, et puudutatud isiku nimel on kompromissi allkirjastanud kolm puudutatud isiku juhatuse liiget ja samuti asjaolu, et puudutatud isiku juhatuse liige D. T. on 15.10.2019 toimunud kohtuistungil märkinud, et ta soovib vaidluse lahendamist kompromissiga, on kohus seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et puudutatud isik hüvitab avaldajale menetluskulud kokku 4685 euro ulatuses. Riigilõivu tagastamine
lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Avaldaja taotleb poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist summas 200 eurot. Avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ tasunud avaldaja eest riigilõivu 350 eurot. 23.07.2018 on Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ tasunud avaldaja eest korduva esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kokku on käesolevas tsiviilasjas riigilõivu tasutud 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajale tagastada käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 400 eurost pool, s.o 200 eurot. Riigilõiv kanda avaldaja arveldusarvele nr EExxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.