← Eesti

1-18-7967/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-7967 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
  2. jaanuari 2020 määrus Arne Sassiadile Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Arne Sassiad (isikukood 35809116033), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. jaanuari 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Tartu Maakohtu 23.10.2018 otsusega karistati Arne Sassiadi KarS § 424 lg 1 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 06.07.2018-08.07.2018, s.o 3 päeva, mõistetud karistusaja hulka ja loeti A. Sassiadil kandmata karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täitmisele, kui A. Sassiad ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, elukohaga XXX. Lisaks määrati A. Sassiadile katseajaks KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel täiendavad kohustused: mitte tarvitada alkoholi; registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal; osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 08.11.
  6. 30.12.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb A. Sassiadi karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu on korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning suhtub hooletult talle määratud kohustuse täitmisesse. Maakohtu määrus
  7. Tartu Maakohtu 13.01.2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele A. Sassiadile mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud 27 päeva vangistust. 3.
  8. Maakohus märgib, et kriminaalasjas uuritud tõenditega, sh süüdimõistetu ütluste ja kirjalike tõenditega, on tõendamist leidnud, et süüdimõistetu A. Sassiad on korduvalt ja tahtlikult rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt A. Sassiadil 24.05.2019 registreerimiskohustuse täitmisel kriminaalhooldusametnik tuvastas joobe. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 24.05.2019 kohaselt Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mercury 102000322 abil on A. Sassiadil fikseeritud positiivne tulemus 0,110 mg/l. Oma 24.05.2019 antud selgituses on A. Sassiad märkinud, et võttis sõjaväekaaslasega paar pudelit viina. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on XXX A. Sassiadil 04.09.2019 AlcoQuant indikaatorvahendi abil fikseeritud positiivne tulemus, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,69 mg/l. Oma 20.11.2019 antud kirjalikus selgituses on A. Sassiad märkinud, et ei mäleta alkoholi tarbimist. Nimetatud rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille A. Sassiad on allkirjastanud 20.11.
  9. 12.09.2019 tuvastas Tartu Vangla nooremametnik alkoholi tarvitamise kontrollreidil isikul joobe. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 12.09.2019 kohaselt on XXX indikaatorvahendi Alcovisor Mercury abil A. Sassiadil kontrollimise ajal fikseeritud positiivne tulemus 1,177 mg/l väljahingatavas õhus. Oma 19.09.2019 kirjalikus seletuses põhjendas A. Sassiad joovet sünnipäeva tähistamisega. Nimetatud rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud kirjaliku hoiatuse, mille A. Sassiad on allkirjastanud 16.10.
  10. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on XXX A. Sassiadil 05.11.2019 AlcoQuant indikaatorvahendi abil fikseeritud positiivne tulemus, alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,97 mg/l. Oma 20.11.2019 antud kirjalikus selgituses on A. Sassiad märkinud, et ei mäleta alkoholi tarbimist. 3.
  11. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse jätkamine A. Sassiadi puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. A. Sassiad on korduvalt, s.o neljal korral, rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, mis kinnitab, et ta ei ole suuteline oma alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema. Nähtuvalt kriminaalhooldaja maakohtule esitatud ettekandest, sellele lisatud kirjalikest tõenditest ning kohtuistungil antud ütlustest ei ole A. Sassiad süstemaatiliselt ja tahtlikult täitnud käitumiskontrolli ajaks talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetule on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja A. Sassiadi käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma probleemiga tõsiselt tegeleda, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. 3.
  12. Asjaolu, et A. Sassiadil tuleb väidetavalt hoolitseda haige ema eest, ei vabasta süüdimõistetut talle kohtuotsusega pandud kohustuste täitmisest. Maakohus leiab, et A. Sassiadil on karistuse kandmisele asumiseni piisavalt aega, et korraldada temast sõltuvate pereliikmete elu selliselt, et nad tema äraolekul toime tuleksid. Määruskaebus
  13. Tartu Maakohtu 13.01.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Sassiad, kes soovib vaidlustada maakohtu määruse. Süüdimõistetu toob välja, et ta on kodus ainukene töö tegija, kuna ema on raske puudega vaegnägija ning pensionär ja õde on puuduva 2 töövõimega, raske puudega. Süüdimõistetul on vaja tuua üle õue puud ning varsti hakkavad kevadtööd. A. Sassiad on ka ise osalise töövõimega ning töövõimega seotud asjaajamine toimub see aasta uuesti. Ta ei saa jätta oma lähedasi ilma hooleta, kui neil ei ole kedagi. Süüdimõistetu annab ülevaate, mis tööd ootavad tal kodus tegemist. Süüdimõistetu lisab tõendid ema ja õe tervise kohta. A. Sassiad palub arvestada otsustuse tegemisel tema koduseid probleeme. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  14. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus on tervikuna perspektiivitu.
  15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Sassiadi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu on korduvalt ja tahtlikult rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi argumenti, mis annaks aluse asuda seisukohale, et süüdimõistetu ei oleks rikkunud talle määratud kohustust või kohustuse rikkumine oleks millegagi põhjendatud. Tutvudes maakohtus toimunud istungi protokolliga jääb süüdimõistetu käitumisest pigem mulje, et ta õigustab enda rikkumisi sellega, et tegemist on üksnes 4 rikkumisega. Selline põhjendus kohustuse rikkumisele on meelevaldne. Süüdimõistetu ei ole aru saanud talle mõistetud karistusest ning teda ei ole mõjutanud ka kriminaalhooldusametniku tehtud kirjalikud hoiatused. Nimelt on kriminaalhooldusametnik hoiatanud A. Sassiadi kahel korral. Süüdimõistetu rikkumiste selgitused seejuures kinnitavad veelkord, et süüdimõistetu ei saa aru, et kriminaalhooldus ja selle käigus määratud nõuded ning kohustused on täitmiseks kohustuslikud ning samasugune reageering kuriteole kui mõistetav vangistus. Kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu soovi järgi täitmiseks, vaid selle kord ja nõuded on täitmiseks kohustuslikud. Süüdimõistetu ei saa valida, millises ulatuses ta määratud kohustust täidab või mitu rikkumist on aktsepteeritav ja mitu mitte. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks üksiku rikkumisega ning süüdimõistetu oleks aru saanud, mida ta on valesti teinud. Käesoleval ajal aga A. Sassiad ei saa sisuliselt aru, et ta oleks midagi valesti teinud. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes karistus täitmisele pöörata. Süüdimõistetu ei ole võimeline aru saama kehtivast korrast ja seda nõuetekohaselt täitma, tuues välja üksnes ennastõigustavaid asjaolusid, mis ei ole põhjendatud. Ka ei ole lähedaste abistamise vajadus asjaolu, mis käesoleval ajal tingiks karistuse täitmisele pööramata jätmise. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid võrreldes maakohtule esitatuga. A. Sassiadile oli teada oma lähedaste tervislik seisund ja sellega kaasuvad toimetuleku probleemid. Samuti oli talle arusaadav, et kui mõistetud vangistus reaalselt täitmisele pööratakse, tuleb lähedastel jääda majapidamistöödel mõningaks ajaks ilma temapoolse abita. Ka ei ole maakohtuga teistsugusele seisukohale asumiseks määrava tähtsusega süüdimõistetu õe tervislik seisund. Nagu maakohus on märkinud, et süüdimõistetul on võimalik korraldada lähedaste abistamine enne vangistuse kandmisele asumist. Samuti on lähedastel võimalik pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
  16. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
  17. jaanuari 2020 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.