) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 alusel on alates on alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse §-ga 96, 97 p 1, 100 lg 1 ja 4. Hagejad nõuavad elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest.
lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks ja üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Kohus leiab, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist ei ole põhjendatud. Tegemist oleks märkimisväärse summaga mis asetaks kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuisele elatisele 584 eurot täitma veel ühekordse kohustuse. Kohtu hinnangul ei täidaks elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enam ülalpidamise ülesannet ning kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Kohus märgib, et hagejatel oli võimalik sellist olukorda vältida esitades elatise nõue kohtule juba varem. Välja mõistetud elatis tuleb maksta hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 10 256 eurot (9*292*2+5000). Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.