lg 1, § 372 lg 2 p 3, § 394 lg 2 p 3,4, § 3811 lg 1 järgi, AS Y süüdistuses
lg 4 § 3811 lg 3 järgi, CC ja BB süüdistuses
, § 372 lg 2 p 3, § 394 lg 2 p 3,4 järgi, OO süüdistuses
septembri 2013 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Riigiprokurör Prokurör Riigiprokurör Steven- Hristo Evestus XX isikukood XXXXXXXXXXX,varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud AS Y registrikood XXXXXXXX, asukoht XXX, juhatuse liige XX, varem kriminaalkorras karistamata CC isikukood XXXXXXXXXXX,varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud OO isikukood XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistamata, eelvangistuses ei viibinud BB isikukood XXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses ei viibinud Süüdistatavad 1 Kaitsjad Sven Sillar, Toomas Pikamäe, Marko Paabumets, Leelo Viil, Mart Missik Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
§-s 372 lg 2 p 3, lg 4; §-s 394 lg 2 p 3,4, lg 4 sätestatud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemisele. XX juhtis ja kontrollis kuritegeliku ühenduse liikmete tegevust, andis neile ülesanded. 2 1.
kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise ning AS’le Y, CC-le, OOle ja BB-le
vastava registreeringuta ettevõtte kaudu tegutsemise valdkonnas, kus registreering on nõutav ning mis on toime pandud finantsteenusega seotud tegevusalal.
lg 2 p 3 sätestatud kuriteo – tegevusloata majandustegevuse - toimepanemise tulemusena ajavahemikul 19.01.2010 – 01.04.2010.a U JSC “Trasta Komercbanka“ Küprose filiaali arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS Y arvelduskontole nr XXXXXXXXX laekunud (siinkohal viide süüdistuse Lisale 3) raha kokku 12 184 407 EUR ja 83 140 USD päritolu, tegelikku omanikku ja kasusaajat, teostades eelnimetatud kuriteost pärit raha varjamisestoiminguid. XX, AS Y läbi juhatuse liikme XX tegevuse, OO QQ kaasabil sooritasid toiminguid – rahaliste vahendite valdamine, ülekandmine, kasutamine ja muundamine – kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli selle kuritegelikul teel saadud vara – 12 184 407 EUR ja 83 140 USD - ebaseadusliku päritolu, tõelise olemuse ning tegeliku omaniku ja kasusaaja varjamine ning kasu teenimine AS-le Y. 3.2. Samuti süüdistatakse XX`i, BB´i, CC´i ning OO, AS Y kuritegeliku ühenduse ja grupi poolt suures ulatuses kuritegeliku tegevusega saadud rahaliste vahendite päritolu ja omandiõiguse varjamises ehk rahapesus, mis seisnes selles, et XX, olles AS Y, milline äriühing on krediidiasutuse seaduse § 5 mõistes finantseerimisasutus, juhatuse liige (alates 27.06.2000.a kuni käesoleva ajani), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, varjasid ajavahemikul 19.01.2009 – 02.07.2009.a toime pandud
lg 2 p 3 sätestatud kuriteo – tegevusloata majandustegevuse – toimepanemise tulemusena Z Tallinna Äripanga arvelduskontolt XXXXXXXXXXX AS Y arvelduskontole nr XXXXXXXXX laekunud raha kokku 30 114 550 4 USD ja 2 009 950 EUR (siinkohal viide süüdistuse lisale 4) päritolu, tegelikku kasusaajat ja tõelist olemust, teostades eelnimetatud kuriteost pärit rahaga toiminguid. XX, CC ja BB ning OO AS Y läbi juhatuse liikme XX tegevuse sooritasid toiminguid – rahaliste vahendite valdamine, ülekandmine, kasutamine ja muundamine – kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli selle kuritegelikul teel saadud vara – 30 114 550 USD ja 2 009 950 EUR - ebaseadusliku päritolu, tõelise olemuse ning tegeliku omaniku ja kasusaaja varjamine ning kasu teenimine AS-le Y. 3.3. Samuti süüdistatakse XX`i, AS-i Y ja OO kuritegeliku ühenduse ja grupi poolt suures ulatuses kuritegeliku tegevusega saadud rahaliste vahendite päritolu ja omandiõiguse varjamises ehk rahapesus, mis seisnes selles, et XX, olles AS Y, milline äriühing on krediidiasutuse seaduse § 5 mõistes finantseerimisasutus, juhatuse liige (alates 27.06.2000.a kuni käesoleva ajani), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ning AA´i kaasabil, varjasid ajavahemikul 04.05.2009 – 02.07.2009 toime pandud
lg 2 p 3 sätestatud kuriteo – tegevusloata majandustegevuse - toimepanemise tulemusena S arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX AS Y arvelduskontole nr XXXXXXXXX laekunud raha kokku summas 7 164 219 USD ja 2 444 837 EUR päritolu, tegelikku omanikku ja kasusaajat, teostades eelnimetatud kuriteost pärit rahaga toiminguid. XX, AS Y, läbi juhatuse liikme XX tegevuse, ja OO sooritasid AA`i kaasabil toiminguid – rahaliste vahendite valdamine, ülekandmine, kasutamine ja muundamine – kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli selle kuritegelikul teel saadud vara 7 164 219 USD ja 2 444 837 EUR ebaseadusliku päritolu, tõelise olemuse ning tegeliku omaniku ja kasusaaja varjamine ning kasu teenimine AS-le Y. 3.4. Samuti süüdistatakse XX`i, AS-i Y ja OO kuritegeliku ühenduse ja grupi poolt suures ulatuses kuritegeliku tegevusega saadud rahaliste vahendite päritolu ja omandiõiguse varjamises ehk rahapesus, mis seisnes selles, et XX, olles AS Y, milline äriühing on krediidiasutuse seaduse § 5 mõistes finantseerimisasutus, juhatuse liige (alates 27.06.2000.a kuni käesoleva ajani), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ning AA´i kaasabil, varjasid ajavahemikul 12.06.2009 – 30.12.2009.a toime pandud
lg 2 p 3 sätestatud kuriteo – tegevusloata majandustegevuse - toimepanemise tulemusena L arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS Y arvelduskontole nr XXXXXXXXX laekunud raha kokku summas 12 446 993 EUR, 12 780 LVL ja 775 514 USD päritolu, tegelikku omanikku ja kasusaajat, teostades eelnimetatud kuriteost pärit rahaga toiminguid. Sel moel sooritasid XX, AS Y läbi juhatuse liikme XX tegevuse ja OO AA`i kaasabil toiminguid – rahaliste vahendite valdamine, ülekandmine, kasutamine ja muundamine – kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli selle kuritegelikul teel saadud vara 12 446 993 EUR, 12 780 LVL ja 775 514 USD ebaseadusliku päritolu, tõelise olemuse ning tegeliku omaniku ja kasusaaja varjamine ning kasu teenimine AS-le Y. 3.5. Samuti süüdistatakse XX`i, AS Y, OO kuritegeliku ühenduse ja grupi poolt suures ulatuses kuritegeliku tegevusega saadud rahaliste vahendite päritolu ja omandiõiguse varjamises ehk rahapesus, mis seisnes selles, et XX, olles AS Y, milline äriühing on krediidiasutuse seaduse § 5 mõistes finantseerimisasutus, juhatuse liige (alates 27.06.2000.a kuni käesoleva ajani), tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult ning AA´i kaasabil, varjasid ajavahemikul 12.06.2009 – 31.03.2010.a toime pandud
lg 2 p 3 sätestatud kuriteo – tegevusloata majandustegevuse toimepanemise tulemusena D arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS Y arvelduskontole nr XXXXXXXXX laekunud raha kokku summas 35 146 130 EUR; 16 930 LVL ja 1 847 796 USD päritolu, tegelikku omanikku ja kasusaajat, teostades eelnimetatud kuriteost pärit rahaga toiminguid. 5 XX, AS Y läbi juhatuse liikme XX tegevuse, ja OO sooritasid AA`i kaasabil toiminguid – rahaliste vahendite valdamine, ülekandmine, kasutamine ja muundamine – kuriteo tulemusel saadud varaga, mille eesmärgiks ja tagajärjeks oli selle kuritegelikul teel saadud vara 35 146 130 EUR, 16 930 LVL ja 1 847 796 USD ebaseadusliku päritolu, tõelise olemuse ning tegeliku omaniku ja kasusaaja varjamine ning kasu teenimine AS-le Y. Sellise tegevusega panid XX, OO, CC, BB toime
lg 2 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuritegeliku ühenduse ja grupi poolt suures ulatuses rahapesu - kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamise, ülekandmise, kasutamise ja muundamise eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust, tegelikku kasusaajat ning omandiõigust. Sellise tegevusega pani AS Y viimase huvides tegutseva juhatuse liikme XX`i tegevuse kaudu toime
lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kuritegeliku ühenduse ja grupi poolt suures ulatuses rahapesu - kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara valdamise, ülekandmise, kasutamise ja muundamise eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust, tegelikku kasusaajat ning omandiõigust, mis on toime pandud juriidilise isiku poolt.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raamatupidamisdokumendis ebaõigete andmete esitamise, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Sellise tegevusega pani AS Y viimase huvides tegutseva juhatuse liikme XX`i tegevuse kaudu toime
lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raamatupidamisdokumendis ebaõigete andmete esitamise, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ning mis on toime pandud juriidilise isiku poolt.
vastava registreeringuta ettevõtte kaudu tegutsemise valdkonnas, kus registreering on nõutav ning mis on toime pandud finantsteenusega seotud tegevusalal. Sellise tegevusega pani BB toime
lg 2 p 3 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ainelise ja füüsilise kaasabi osutamise vastava registreeringuta ettevõtte kaudu tegutsemisele valdkonnas, kus registreering on nõutav ning mis on toime pandud finantsteenusega seotud tegevusalal. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 8 6. Maakohus mõistis XX’i süüdistuses
Mõistis AS Y süüdistuses
Mõistis CC süüdistuses
Mõistis OO süüdistuses
Mõistis BB’i süüdistuses
MS § 338 p 2 alusel materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu (s.o maakohus on õigusnormid jätnud kohaldamata nende ebaõige tõlgendamise tõttu). Maakohus on faktilistele asjaoludele andnud eksliku üldhinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Prokurör maakohtu poolt rahapesu koosseisu käsitlusega ei nõustu. On ilmne, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 4 lg-s 1 avatud rahapesu definitsiooni kohaselt peab olema tuvastatud rahapesule eelnev kuritegelik tegevus, mille tulemusel saadud varaga teostatakse varjamistehinguid. 1.alapunkti kohaselt võib varjamistehingute eesmärgiks olla omandiõiguse, tõelise olemuse ja päritolu varjamine ja 2.alapunkti kohaselt võib olla eesmärgiks vara ebaseadusliku päritolu saladuses hoidmine. Prokurör on just eelnimetatud tegevustele süüdistusaktis avatud rahapesu kvalifikatsioonis viidanud. Seadusandja on muutnud eelnimetatud rahapesu definitsiooni eelkuriteo osas just põhjusel, et mitte siduda rahapesukoosseisu oluline element konkreetse kuriteosündmusega, vaid nõudnud kuriteotunnustele vastavate tegevus(t)e tuvastamist. Seega võib asuda seisukohale, et konkreetne kuritegu (varasem redaktsioon) ja kuritegelik tegevus ei saa olla üheselt kattuvad mõisted ning vastav parandus on tehtud eelkõige rahvusvahelistest konventsioonidest ja praktikast tulenevalt tõhusamaks võitlemiseks rahapesu kuriteo vastu (prokurör on vastavat teemat käsitlenud ka kohtuvaidluste kirjalikus osas vastavate asjakohaste viidetega). Seega ei vaidle prokurör vastu maakohtule selles, et rahapesukuriteos süüdimõistmiseks on vajalik tuvastada sellele eelnenud kuriteo tunnustele vastav tegevus, mille tulemusena saadud vara rahapesu toimepanijad käitlevad ülalnimetatud eesmärkidel, kuid igal konkreetsel juhul ei saa nõuda vara algse pärinemisega seotud konkreetsete kuriteofaktide tuvastamist. Prokurör on kohtuvaidlustes asunud seisukohale, et rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses avatud rahapesu definitsioon toetab nn avatud kataloogi kaudu lähenemist rahapesule eelneva kuritegeliku tegevuse tuvastamisel ja sisustamisel (vt ka RK lahend nr 3-11-34-05, mille kohaselt ei ole eelkuritegude ring piiratud). Viimatiöeldu tähendab seda, et Eesti seadusandluses võivad olemuslikult sisustada kõik karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteod rahapesu koosseisulist tunnust – s.o rahapesule eelnevat kuritegelikku tegevust (loomulikult eeldades, et nende sisuks või eesmärgiks on varalise kasu saamine või varaliste vahenditega tehingute teostamine). Seega ei saa prokurör nõustuda maakohtupoolse kitsendava lähenemisega rahapesu definitsiooni avamisele ning nõudele, et igal konkreetsel juhul peab olema rahapesu tunnustele viitavatele tehingutele olema tuvastatud eelkuriteo sündmus, mis viitab vara algsele kuritegelikule päritolule. Prokurör ei vaidle vastu tõsiasjale, et kohtueelse menetluse eesmärgiks peabki olema kõikide seaduslike vahenditega rahapesukuriteo menetlemisel muuhulgas rahapesule eelneva kuritegeliku tegevuse tuvastamine. Käesolevas kriminaalasjas on uurimisasutus teinud rahvusvahelist koostööd nii Vene Föderatsiooni, Läti ja Leedu Vabariigi ning Küprose õiguskaitseasutustega ning üritanud mitme aasta kestel tuvastada võimalikku välisriikides fikseeritud eelkuriteo sündmust. Välisriikidest laekunud ja kohtuliku uurimise kestel tuvastatud tõendusteave viitab järjekindlalt ja üheselt sellele, et süüdistuses nimetatud viie äriühingu kontole kantud rahaliste vahendite kogu käitlemise eesmärgiks oli 9 sellise vara päritolu, tõelise olemuse, tegeliku kasusaaja ja omandiõiguse varjamine. Samas ei olnud ka välisriikides tuvastatud konkreetset tegevust, mis vastaks maakohtu poolt esitatud nõudele. Tuleb märkida, et ka maakohus on nõustunud sellega, et tehingutes osalenud ja kohtus üle kuulatud osapooled on oma tegevusega erinevatel ajahetkedel aktiivselt kaasa aidanud süüdistuse objektiks olevate ja Eesti Vabariigis finantsteenuseid osutavale äriühingule AS Y edasi kantud rahaliste vahendite päritolu, tõelise olemuse, tegeliku kasusaaja ja omandiõiguse varjamisele. Samas ei saa aga asjaolu, et välisriikide õiguskaitseasutuste kaasamise abil ei ole õnnestunud tuvastatuks lugeda välisriigis toime pandud võimalikku rahapesule eelnevat kuritegelikku tegevust, anda aluse siseriikliku seadusandluse meelevaldseks tõlgendamiseks. Käesolevas apellatsioonis toetab prokurör jätkuvalt seisukohta, et süüdistuse esitamise on tinginud asjaolu, mille kohaselt on tuvastatud enne rahaliste vahendite laekumist AS-le Y kuriteo tunnustele vastavad tegevused (tegevusloata majandustegevus, samuti selle raames dokumentide võltsimine) ning sellised tegevused ei ole kehtiva seaduse kohaselt rahapesule eelneva kuritegeliku tegevusena välistatud. Seega leiab prokurör, et väär on maakohtu poolne järeldus, mille kohaselt olukorras, kus ei ole õnnestunud tuvastada vara päritolu, tõeline olemus, tegelik kasusaaja ja omandiõigus välisriikide vahendusel, ei ole muu rahapesutehingutele eelneva kuritegeliku tegevuse tuvastamisel võimalik tuvastatuks lugeda ühte olulist rahapesukoosseisu elementi. Siinkohal tuleb märkida, et kohus on lugenud usaldusväärseks tunnistajate QQ ja AA`i ütlused ning nende ütlustest ilmnevad kooskõlas maakohtu otsuses käsitletud tõendusteabega asjaolud, mis viitavad kuritegeliku tegevusele seonduvalt välisriikides registreeritud äriühingutele kontode avamisel. Seega oli finantsteenuseid osutava AS Y`i poolt teostatud tehingute sisuks just neile kuritegeliku tegevuse toimepanemise tulemusena laekunud vara tõelise olemuse, päritolu, omandiõiguse ja tegeliku kasusaaja varjamine. Rahapesu kehtiv koosseis ei nõua üheselt, et obligatoorseks koosseisutunnuseks peab olema ka vara ebaseadusliku päritolu varjamine (vt. ülalmainitud rahapesu mõiste 2.alapunkt), mistõttu isegi juhul, kui maakohus pole tuvastanud eraldiseisvalt viimast tunnust, ei saa see olla rahapesukuriteos õigeksmõistmise aluseks. Seega leiab prokurör, et maakohtu otsuses on tõlgendatud ja kohaldatud rahapesu mõistet vääralt, mis tingib selles osas otsuse tühistamise. Maakohtu poolt tuvastatud rahapesu tunnused ongi sellised koosseisulised asjaolud, mis sisustavad rahapesu toimepanemist süüdistatavate poolt ning nende tuvastamisele koos neile eelnenud kuritegeliku tegevusega ei saa järgneda õigeksmõistvat kohtuotsust. Maakohus on tuvastanud süüdistuse kohaselt, et äriühingute U, L, S, D ja Z kontodel teostatud tehingute eesmärk oli varjata, et tegemist on arveldusraha edastamise tehingutega ehk finantsteenustega krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 4 mõttes, eesmärgiga, et vältida finantsteenuste osutajatele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-is 12 pandud hoolsusmeetmete kohustuse täitmist, et seeläbi varjata finantstehingute tegijate isikusamasust, tegelikku kasusaajat ning teostatud tehingute eesmärki ja olemust. Maakohus leidis aga vastavat tõendusteavet analüüsides, et nimetatud äriühingute kontodel teostatud tehingute eesmärk ei olnud mitte varjata, et tegu on arveldusraha edastamise tehingutega ehk finantsteenustega vaid kontodel teostatud tehingute eesmärk oli hägustada/raskendada vahekontode kasutamise kaudu raha tegeliku päritolu tuvastamist. Prokurör nõustuks asjaoluga, et eeltoodud äriühingute kontodel teostatud tehingud olid rahapesu osaks, kuid seda vaid tingimusel, et oleks tuvastamist leidnud välisriigis toime pandud muu kuritegelik tegevus. Sellisel juhul oleks mõistetav, et kuriteoskeem ilmneks hoopis erineval kujul ning võiks pälvida käesolevast erineva karistusõigusliku sisu ja hinnangu. Antud juhul see nii aga ei ole ning hinnang tuleb anda asjaoludele, mis on tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses. Seega toetab prokurör jätkuvalt süüdistuse esitamise ajendiks olnud ja 10 kogutud tõendusteabel baseeruvat seisukohta, mille kohaselt seadsid riiklikku tegevuslitsentsi omava AS Y`i töötajad endale eesmärgiks variisikute värbamise ning nende äraostmisel finantsteenuste osutamisele vastavate tehingute teostamise viie erineva äriühingu kontodelt. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata asjaolu, et just hilisemalt AS-i Y kontodel teostatud tehingud QQ ja AA`i näiliku ärakasutamise teel (millest viimased aga sisuliselt midagi ei teadnud) olid kantud eesmärgist varjata ebaseaduslike finantstehingute taga seisvate tegelike kasusaajate isikusamasust ning teostatud tehingute tegelikku eesmärki ja olemust (rahapesu mõiste 1.alapunkt) ning samas ka tehingutes käideldud vara mis iganes kuritegelikku päritolu (rahapesu mõiste 2.alapunkt). Seega on kriminaalmenetluses tuvastatud rahapesu definitsiooni nii 1. kui 2.alapunktist tulenevad tegevused süüdistatavate käitumises ning need sisustavad nõuetekohaselt rahapesukoosseisu. Kuigi kriminaalmenetluses pole õnnestunud osava ja detailideni läbi töötatud kuriteoskeemi puhul tuvastada, kelle korralduste järgi tegelikult AS Y`i töötajad tegutsesid ning missuguse tegevuse tulemusena olid kuriteo objektiks olevad rahalised vahendid välisriigis tekkinud, on uuritud tõendusteabe tulemusena tuvastamist leidnud, et AS Y`i töötajad variisikute kaasamisega seadsid eesmärgiks tegelike kasusaajate ja tehingute eesmärgi ja olemuse ning tehingutele vahetult eelnenud kuritegeliku tegevuse varjamise ning jätkasid seda ka rahapesu andmebüroos läbi viidud haldusmenetluse ja hilisema kriminaalmenetluse käigus. Antud juhul on maakohus süüdistatavaid õigeks mõistes avanud rahapesukoosseisu selliselt, et välisriikidega seotud kuriteoskeemides on võimalik rahapesu tunnustele vastav tegevus tuvastatuks lugeda vaid tingimusel, kui välisriigid suvatsevad ja tahavad operatiivselt tuvastada mingi kuriteo sündmuse. Juhul aga kui viimast ei tehta või ei ole välisriigi uurimisasutused sellise initsiatiivi väljanäitamisest erinevatel põhjustel huvitatud ning siseriiklikus kriminaalmenetluses esinevad nii rahapesu kui sellele eelneva kuritegeliku tegevuse tunnused, tuleks sellele jätta Eestis kehtiva seadusandluse tõttu karistusõiguslikult reageerimata. Prokurör ei saa sellise käsitlusega nõustuda ning peab vajalikuks välja tuua alljärgneva näite. Nimelt on maakohus jätnud kõrvale mõned prokuröri poolt taotletud tunnistajad (prokurör ei vaidlusta siinkohal kahe tunnistaja üle kuulamata jätmist) ning on tuginenud üldteada olevale asjaolule, mille kohaselt ei ole võimalik Vene Föderatsiooni õiguskaitseasutustega teha mõistliku aja jooksul või üldse koostööd ning kohus eeldas sellist teadmist ka prokurörilt. Eeltoodu peaks omakorda selgitama olukorda, mille kohaselt Vene Föderatsiooni õiguskaitseasutused teevad iseseisvalt valiku menetletavatest kuritegudest ning selles osas ei saa Eesti Vabariik neile ettekirjutusi teha. Kui aga aktsepteerida olukorda, mille kohaselt mõne riigi tegevusetus võimalike kuritegelike tegevuste uurimise alustamisel peaks pärssima siseriiklikke kriminaalmenetlusi, siis võib eeltoodu viia just maakohtu otsuse põhijärelduseni, mille kohaselt on Eesti Vabariigis võimalik tegutseda karistamatult rahapesu tunnustele vastavate tegevuste toimepanemisel. Prokurör peab vajalikuks täiendada oma seisukohta sellega, et eeltoodu ei ole aseaineks eelkuriteo fakti nõudele, vaid eeltoodud arutluse pinnalt ei tohiks välistada muudele rahapesule eelnenud ja kuritegudena käsitletavatele tegevustele hinnangu andmist. Prokurör ei saa nõustuda ka maakohtu järeldusega eelneva kuritegeliku tegevuse välistamise osas seonduvalt tegevusloata majandustegevusega finantsteenuse osutamisega seotud tegevusalal. Nimelt on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu seletuskirjas väljendatud seisukohta, mille kohaselt erandlikult kohaldub direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EU makseteenuste osutamise kohta) ka n-ö rahasiirdeteenustele, sest direktiivi preambuli punkti 7 kohaselt vaadeldakse rahasiiret kui „lihtsat makseteenust“, mis tavaliselt põhineb sularahal, mille maksja annab makseteenuse pakkujale, kes maksab (nt sidevõrgu kaudu) saajale või teisele makseteenuse pakkujale, kes tegutseb saaja nimel. Preambuli punkti 7 kohaselt osutavad mõnes liikmesriigis supermarketid, kaubandusettevõtjad ja teised jaekaubanduse ettevõtjad avalikkusele sellist teenust, mis võimaldab maksta kommunaalteenuste arveid ja teisi tavapäraseid majapidamise kuluarveid. Säärast arvete 11 maksmise teenust peetakse direktiivis määratletud rahasiirdeks (ja seega artikli 4 punkti 3 alusel koostatud makseteenuste loetelusse kuuluvaks), kui pädevad asutused ei loe seda tegevust mõne muu lisas loetletud makseteenuse alla kuuluvaks. Direktiivi artikli 1 lõike 1 kohaselt võivad makseteenuseid osutada üksnes krediidiasutused, e-raha asutused, postiasutused postiseaduse § 36 mõistes, kes riigisiseste õigusaktide kohaselt võivad osutada makseteenuseid, makseasutused makseteenuste direktiivi tähenduses, Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad, kui nad ei tegutse rahandusasutuste või muude riigiasutustena, liikmesriigid või nende piirkondlikud või kohalikud asutused, kui nad ei tegutse riigiasutustena. Makseteenuste loetelu on ära toodud lõikes 1 ning edaspidistes lõigetes täpsustatakse teenuste sisu ja defineeritakse direktiivist tulenevad mõisted. Näiteks rahasiire on lihtne makseteenus, mis tavaliselt põhineb sularahal, mille maksja annab makseteenuse pakkujale, kes maksab vastava summa (nt sidevõrgu kaudu) saajale või teisele makseteenuse pakkujale, kes tegutseb saaja nimel. Nimetatud arvete maksmise teenust tuleks pidada käesolevas seaduses määratletud rahasiirdeks. Nimetatud käsitlusest ja selle erinevusest süüdistuses nimetatud asjaoludest tulenevalt jääb prokurör jätkuvalt süüdistuses välja toodud finantsteenuste liigi ja määratluse juurde. Nimelt leiab prokurör, et välisriikide äriühingutele avatud spetsiaalsetel kontodel toimunud tehinguid võib kuni 22.01.2010.a kehtinud krediidiasutuste seaduse redaktsiooni § 6 lg 1 p 4 kohaselt lugeda finantsteenuseks arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehinguid ning alates 22.01.2010.a kehtiva krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 4 kohaselt on finantsteenused makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses ning selle seaduse § 3 lg 1 p 3 kohaselt loetakse muuhulgas makseteenuseks maksetehingu täitmist, sealhulgas raha ülekandmist makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole. Tulenevalt tuvastatud asjaoludest asub prokurör seisukohale, et ei ole tuvastatud rahasiirde nõutavad tunnused ning välisriikides registreeritud äriühingute kontode eesmärgipärasel avamisel ja nendel püsivalt just süüdistuses nimetatud eesmärkidel tehingute teostamisega on täidetud süüdistuses avatud finantsteenuse tunnused. Seega on süüdistuses nimetatud ja variisikute poolt avatud ning AS Y poolt kontrollitavatele kontodele toimunud perioodilised laekumised ainsa eesmärgiga kanda avatud kontolt rahalised vahendid edasi finantsteenuseid osutava ettevõtte kontole raha kättesaamiseks valuutas ja/või sularahas. Eeltoodud põhjendustel ei saa nõustuda maakohtu poolse eelnevast erineva seisukohaga. Samas oleks maakohus võinud muuta iseseisvalt kuriteokoosseisu blanketset tunnust sisustavaid õigusnorme, kuid pidas seda otsuse põhjenduste kohaselt võimatuks. Olukorras, kus seadus võimaldab kohtul muuta kuriteo kvalifikatsiooni tervikuna ja seda ka süüdistatava olukorda raskendades, ei saa loogiliselt eitada kohtu pädevust muuta mõnd blanketset koosseisutunnust sisustavaid õigusnorme (vt RK lahend 3-1-1-25-12 p-d 10-12). Prokurör peab aga samas põhjendatuks viidata KrMS § 268 lg-tele 5 ja 6, mille kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Samas ei või kohus tugineda sellistele faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdituses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Nimelt ei ole kohus süüdistatavaid õigeks mõistes arvestanud asjaoluga, et süüdistuse kirjeldavas osas on rahapesule vastavate tehingute kirjeldamisel avatud ka süüdistatavatele etteheidetav vastav varjamistegevus läbi sisult ebaõigete dokumentide (näilike finantsteenuste osutamise lepingute, kassa väljamineku orderite) koostamise ja allkirjastamise. Süüdistuses on avatud detailselt selliste näilike dokumentide vormistamise asjaolud ning viidatud nende koostamise eesmärgile. Seega oleks olnud maakohtu poolt igati seaduslik ja põhjendatud kontrollida süüdistatavate käitumise vastavust
Maakohus pole aga sellist kontrolli oma otsuses läbi viinud ega seda ka põhjendatult välistanud. 12 Prokurör leiab siinkohal, et kohtul on põhjendatud samadest süüdistuses avatud asjaoludest tulenevalt kontrollida muude kuriteotunnuste esinemist süüdistatavate käitumises. Prokurör kinnitab, et kõiki süüdistuses nimetatud faktilisi asjaolusid kontrolliti maakohtus toimunud kohtuliku uurimise käigus ning süüdistatavatel on olnud võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Seega on ringkonnakohtul põhjendatud kujundada vastavasisuline seisukoht olukorras, kui ei nõustuta prokuratuuri poolse käsitlusega, kuna kõik eeldused on selleks süüdistuse kohaselt täidetud ning apellatsioonis on vastav alternatiivtaotlus esitatud. Samas soovib prokurör täiendavalt märkida, et nii tunnistajatest variisikud QQ kui AA (nende osas on kriminaalmenetlus KrMS § 205 alusel lõpetatud) on allkirjastanud mitmeid ebaõige sisuga dokumente, seda nii
Seega on juba välisriikide äriühingutele kontode avamisel tuvastatud kuriteosündmused läbi
toimepanemise, mis tegi võimalikuks rahade laekumise kuriteo toimepanemise tulemusel AS-le Y. Seega on tuvastatud rahapesule eelnev kuritegelik tegevus ka
tunnustel ning nagu maakohus on nentinud, ei ole oluline, et eelneva kuritegeliku tegevuse puhul oleks tuvastatud selle toimepanija või oleks selles osas tehtud süüdimõistev kohtuotsus, vaid piisab sellise sündmuse tuvastamisest. Prokurör leiab, et kõik eeldused sellise sündmuse tuvastatuks lugemiseks on täidetud ning maakohus pole selles põhjendamatult seisukohta võtnud. Prokurör peab vajalikuks eeltoodud käsitluse kohta lisada, et karistusõiguslikult on võltsimist sisustatud dokumendi järeletegemise või ümbertegemisena (s.o materiaalne võltsimine) ning eristatakse nii intellektuaalset kui materiaalset võltsimist. Prokurör asub seisukohale, et käesoleval juhul oleks tegemist intellektuaalse võltsimisega (ebaõigete andmete kandmine dokumenti) ning sellesisuline võltsimine on käsitletav samuti karistusõiguslikult etteheidetava kuriteona. Nimelt ei erista
ja 345 koosseisud materiaalset ja intellektuaalset võltsimist ning seega on põhjendatud ka intellektuaalset võltsimist käsitleda nimetatud kuriteokoosseisude mõttes (vt RK lahendid nr 3-1-1-94-06, 3-1-1-40-11). Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged. Tegemist on nn fiktiivse dokumendiga, mis on oma vormilt autentne, ehkki sisult vale. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud AS-i Y ja tema klientidest äriühingute vahel sõlmitud/vormistatud finantsteenuste osutamise lepingud, kassa väljamineku orderid olid sisult valed ning kajastasid vääralt tegelikkust (vastavad dokumendid allkirjastati õigusnäivuse tekitamiseks AS-i Y töötajate ja variisikute poolt tasu eest ning seega ei olnud tegelikkuses vastavad eesmärgid realiseeritavad, tegemist oli rahapesule omaste varjamistegevustega). Ette heitmaks eelkirjeldatud tegevust, peab olema tuvastatud, et võltsitud dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Karistusõiguse teooria kohaselt on tegemist objektiivse koosseisutunnusega, mis iseloomustab dokumendi sisu, näidates võltsingu õiguslikku relevantsust. Ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või mõnest kohustusest vabaneti. Käsitletavad kuriteod on suunatud avaliku usalduse vastu, mille all mõeldakse dokumendi käibe usaldusväärsust. Kui kuriteo esemeks olev dokument väljendab ühtlasi teatud õigusi ja kohustusi, siis saab õigushüvena üldisemalt määratleda õiguskäivet. Seega on õiguskäive kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga. Subjektiivsest küljest eeldab dokumendi võltsimine tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Subjektiivse külje puhul piisab sellest, kui isik teab või peab vähemalt võimalikuks, et võltsitav dokument on kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Võltsitud dokumendi kasutamise all on silmas peetud dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele, nimetatud asjaolu on ka käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud. Dokumendi kasutamine on lõpule viidud dokumendi esitamisega. Dokumendi kasutamise subjektiks võib olla ka isik, kes ise dokumenti võltsis. Võltsitud 13 dokumendi kasutamise puhul peab seda tegema eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest, seega tegutsema kavatsetult.
¹ osas jääb prokurör jätkuvalt seisukohale, et juhatuse liikme XX`i poolt AS Y raamatupidamisarvestuses esitatud ebaõigeid andmeid sisaldavad lepingud ja kassa väljamineku orderid ei ole kohased tõendama AS Y`i poolt teostatud majandustehingute tegelikku sisu ja olemust ning nende ebaõigete andmete esitamine raamatupidamisarvestuses ei võimalda ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, sest tuvastatud asjaolude pinnalt puudus võimalus kindlaks teha tehingute tegelike osapoolte nimesid ja tehingute tegelikku maksumust. Tuleb arvestada, et ka avalikkusel ja riigil peab olema võimalus saada usaldusväärseid andmeid raamatupidamiskohustuslase majandusliku seisu kohta (eriti veel riiklikku litsentsi ja usaldust omava finantsasutuse tegevuse kohta). Seega peab kajastama raamatupidamine tegelikke andmeid, mitte moonutatud andmeid näilikest majandustehingutest. Kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud, kellega tegelikult tehinguid tehti ning kellele tegelikkuses rahalisi vahendeid välja maksti. Prokurör ei saa nõustuda kohtuotsuse lk-del 76-78 esitatud seisukohtadega seonduvalt Z ja RR`ga. Prokurör toetab seonduvalt Z`iga seotud ja süüdistuses esitatud seisukohti. Kohtuliku uurimise kestel ei ole tuvastatud veenvalt ja usutavalt asjaolusid, mis takistasid RR`l tegemaks kandeid otse AS-ile Y ning on tuvastatud, et Vene Föderatsioonis registreeritud äriühingu Z`i kohalikku pangakontot otsustasid asuda kontrollima just AS Y`iga seotud isikud (XX, CC). Ei ole tuvastatud selliseid arvestatavaid asjaolusid, mis takistasid AS Y`i inkassaatoritel iseseisvalt toimetamast sularaha vahendeid üle Eesti-Vene riigipiiri. Tuleb arvestada, et inkassaatorid viibisid nende toimetamiste juures ning neil ei esinenud iseseisvaks toimetamiseks mingeid takistavaid asjaolusid. Asjaolu, et just CC (kes millegi pärast asus tegema ülekandeid Z pangakontol selle igapäevase majandustegevuse raames) ja BB (kes palkas ka teiste klientidest äriühingute nimel tegutsema variisikuid ja vahendas lubamatute finantsteenuste osutamist) olid seotud Z`ile sularahavahendite toimetamisega kinnitab tõendite hindamisel tekkinud arusaama, et nad soovisid varjata sularahavahendite tegelikku saajat ning sel eesmärgil viidi nende initsiatiivil, korraldusel ja juhtimisel erinevatel kordadel 2009.a juunis sularahavahendeid üle Eesti-Vene riigipiiri. Asjaolu, et RR ei saanud varasemalt Eesti Vabariiki tulla toetab igati käsitlust, mille kohaselt sularaha saaja pidi olema Vene Föderatsiooni territooriumil ning tema sisenemine Eesti Vabariiki oleks jätnud tema tuvastamiseks jälje ning seega oli RR leidmine Z`i puhul õigeks esindajaks igati sobiv näilike ja varjatud tehingute läbiviimiseks. Antud juhul ei tee prokurör sellist järeldust meelevaldselt, vaid tugineb siinkohal kohtuliku uurimise käigus avaldatud ekspertiisiaktidele, mis toetavad käsitlust, et tegelikult ei saanud RR nimetatud vahendeid oma valdusse. Asjaolu, et kohtule pole esitatud eeltoodu osas otseseid ümberlükkamatuid ja vastuvaidlematuid tõendeid, ei saa olla selles episoodis õigeksmõistmise aluseks. Arvestades süüdistatavate käitumismustrit välisriikide äriühingutelt saadud rahaliste vahendite käitlemisel, Z`i arvelt edastatud rahaliste vahendite päritolu kohta erinevate tunnistajate poolt antud kontrollimatut ja kahtlastele tehingutele viitavat tõendusteavet ja RR`ga ning sularahaveoste toimetamisega seonduvaid eelpoolviidatud asjaolusid, on põhjendatud muuta vastavas episoodis tõendite hindamise tulemusena kujunenud maakohtu seisukohta. Prokuratuur jääb ringkonnakohtus asja läbivaatamisel kõigi nende tõendite juurde, mille uurimist on taotlenud esimese astme kohtus. Lähtuvalt KrMS § 335 lg 2 palub prokuratuur ringkonnakohtul arvestada esimese astme kohtu istungi protokollides jäädvustatud tõendusteavet. Seega ei pea prokuratuur vajalikuks asja arutamist suulises kohtumenetluses. 14 Seoses eeltooduga leiab prokurör, et süüdistatavad tuleb süüdi mõista neile esitatud süüdistustes ning mõista kuritegude toimepanemise eest vastavad karistused. Karistuste mõistmisel palub prokurör arvestada maakohtus esitatud põhjendusi. Samuti leiab prokurör, et süüdistuses esitatud süüteotunnuste tuvastatuks lugemisel esinevad jätkuvalt konfiskeerimise kohaldamise alused alltoodud ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 318 lg 1, 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 4 p 2, 3 prokurör palub ringkonnakohtul: 1. Tühistada Harju Maakohtu 02.09.2013.a kohtuotsus õigeksmõistmises XX`i süüdistuses
lg 1, 372 lg 2 p 3, 394 lg 2 p 3,4, 381¹ lg 1 järgi; AS Y`i süüdistuses
lg 4, 381¹ lg 3 järgi; CC`i süüdistuses
lg 2 p 3, 394 lg 2 p 3,4 järgi; OO`i süüdistuses
lg 2 p 3,4 järgi; BB`i süüdistuses
lg 2 p 3, 394 lg 2 p 3,4 järgi ning QQ`le rahaliste vahendite tagastamise ning Harju Maakohtu poolt 18.12.2009.a, 29.04.2010.a, 14.08.2012.a, 07.09.2012.a kohaldatud varade arestimiste osas. 2. Süüdi mõista XX
lg 1, 372 lg 2 p 3, 394 lg 2 p 3,4, 381¹ lg 1 järgi ja karistada teda
lg 1 toimepanemise eest 6 aastase vangistusega,
lg 2 p 3 toimepanemise eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega,
lg 2 p 3,4 toimepanemise eest 5 aastase vangistusega,
¹ lg 1 toimepanemise eest 6 kuulise vangistusega.
lg 1 kohaselt mõista kergema karistuse kaetuks lugemisega raskeima karistusega liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, s.o 19.-20.10.2010.a, 2 päeva.
kohaselt võtta kolmeks aastaks finantsteenuse osutamisega seotud tegevusalal tegutsemise õigus. Süüdi mõista AS Y
lg 4, 381¹ lg 3 järgi ja karistada äriühingut
lg 4 toimepanemise eest sundlõpetamisega,
¹ lg 3 toimepanemise eest rahalise karistusega summas 6000 eurot.
Süüdi mõista CC
lg 2 p 3, 394 lg 2 p 3,4 järgi ja karistada teda
lg 2 p 3 toimepanemise eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega,
lg 2 p 3,4 toimepanemise eest 5 aastase vangistusega.
lg 1 kohaselt mõista kergema karistuse kaetuks lugemisega raskeima karistusega liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, s.o 19.-20.10.2010.a, 2 päeva.
kohaselt võtta kolmeks aastaks finantsteenuse osutamisega seotud tegevusalal tegutsemise õigus. Süüdi mõista OO
lg 2 p 3,4 järgi ja karistada teda
lg 2 p 3,4 toimepanemise eest 4 aastase vangistusega.
kohaselt võtta kolmeks aastaks finantsteenuse osutamisega seotud tegevusalal tegutsemise õigus. Süüdi mõista BB
lg 2 p 3, 372 lg 2 p 3 – 22 lg 3, 394 lg 2 p 3,4 järgi ja karistada teda
lg 2 p 3 – 22 lg 3 toimepanemise eest 1 aastase vangistusega,
lg 2 p 3 toimepanemise eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega,
lg 2 p 3,4 toimepanemise eest 5 aastase vangistusega.
lg 1 kohaselt mõista kergema karistuse kaetuks lugemisega raskeima karistusega liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, s.o 20.-21.10.2010.a, 2 päeva.
kohaselt võtta kolmeks aastaks finantsteenuse osutamisega seotud tegevusalal tegutsemise õigus. Tunnistaja QQ poolt kuriteo toimepanemise eest saadud ja uurimisasutusele üle antud rahalised vahendid summas 5000 krooni, s.o 319,56 eurot, mis on paigutatud Politsei- ja Piirivalveameti deposiitarvele, kuuluvad konfiskeerimisele
15 18.12.2009.a Harju Maakohtu kohtumääruse alusel arestitud kolmandale isikule AS-le Tavid kuuluval Nordea Bank Finland Plc Eesti arvelduskontol nr XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 3 007 045 US dollarit kuuluvad konfiskeerimisele
29.04.2010.a Harju Maakohtu kohtumääruse alusel arestitud Tallinna Äripanga AS-is asuval AS Y arvelduskontol nr XXXXXXXXX olevad rahalised vahendid summas 1 417 297 eurot kuuluvad konfiskeerimisele
lg 5, 83 lg 2 kohaselt.
¹ lg 1, 84 kohaselt välja mõista AS Y`ilt süüdistuses etteheidetud kuritegeliku tegevusega saadud vara, s.o 289 763,57 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks 14.08.2012.a Harju Maakohtu määrusega arestitud AS-ile Y kuuluv kinnistu registriosa nr XXXXXXX aadressil KKK; AS-ile Y kuuluv sõiduk Honda CR-V (väljalaskeaasta 2006) registreerimisnumbriga BBBBBB; 07.09.2012.a Harju Maakohtu määrusega arestitud AS Y AS-i Tallinna Äripanga arvelduskonto nr XXXXXXXXX – jätta aresti alla kuni konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tasumiseni ja selle laekumiseni riigituludesse, summa mittemaksmisel kuulub eeltoodu konfiskeerimisele. 14.08.2012.a Harju Maakohtu määrusega arestitud XX´ile kuuluv kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) aadressil LLL kuulub konfiskeerimisele
XX´i ja tema abikaasa, kolmanda isiku EE´i ühisomandis olev kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) aadressil MMM – kuulub konfiskeerimisele
² lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt.
² lg 1, 84 kohaselt välja mõista XX`ilt kuritegeliku tegevusega saadud vara, s.o 52 163,79 eurot. 14.08.2012.a Harju Maakohtu määrusega arestitud OO´ile kuuluv sõiduauto BMW 730d
² lg 1 kohaselt.
² lg 1, 84 kohaselt välja mõista OO`ilt kuritegeliku tegevusega saadud vara, s.o 129 271,67 eurot. Arestitud OO´ile (1/2 kaasomandist) ja kolmandale isikule ŠŠ´le (1/2 kaasomandist) kuuluv kinnistu registriosa nr XXXXXXXX aadressil KKK – jätta aresti alla kuni konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tasumiseni ja selle laekumiseni riigituludesse, summa mittemaksmisel kuulub eeltoodu konfiskeerimisele.
² lg 1, 84 kohaselt välja mõista BB`ilt kuritegeliku tegevusega saadud vara, s.o 43 896,79 eurot. 14.08.2012.a Harju Maakohtu määrusega arestitud CC´ile kuuluv kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) aadressil TTT kuulub konfiskeerimisele
² lg 1 kohaselt.
² lg 2 p 1, 84 kohaselt välja mõista kolmandalt isikult JJ`alt kuritegeliku tegevusega saadud vara, s.o 68 708, 22 eurot. Kolmandale isikule JJ´ale kuuluv kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) aadressil MMM - jätta aresti alla kuni konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa tasumiseni ja selle laekumiseni riigituludesse, summa mittemaksmisel kuulub eeltoodu konfiskeerimisele.
² lg 1, 84 kohaselt välja mõista CC`ilt kuritegeliku tegevusega saadud vara, s.o 155 744,04 eurot.
Prokurör toob sellise alternatiivse kuriteokoosseisu kohaldamise palve esile alles apellatsioonis. Leiab, et prokuröri poolt esiletoodud faktilised asjaolud ei võimaldaks isikute süüdimõistmist ka antud kuriteokoosseisude järgi ja seega tuleb jätta apellatsioon rahuldamata ja esimesa astme kohtu otsus muutmata. 8.2. CC kaitsja ei vaidle vastu kriminaalasja arutamisele kirjalikus menetluses. On seisukohal, et Harju Maakohus ei ole andnud kriminaalasjas faktilistele asjaoludele ekslikku üldhinnangut ega seeläbi ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokuröri viide RK lahendile nr 3-1-1-34-05 pole asjakohane, kuivõrd käesolevas kriminaalasjas ei ole küsimus mitte eelkuritegude ringi piiratuses, vaid eelkuriteo sündmuse mittetuvastamises, tõendamatuses, mis on tinginud õigeksmõistva otsuse tegemise. Maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud süüdistuses nimetatud välismaa äriühingute registreerimiskohustuse olemasolu ja leidnud õigesti, et sellist kohustust neil ei olnud. Maakohus on otsuses põhjalikult analüüsinud ka makseteenuse osutamise küsimust süüdistuses nimetatud välismaa äriühingute poolt ja otsuses esitatud põhjendustel on kohus õigesti tuvastanud, et ei ole tõendatud süüdistuses märgitud eelkuritegu
Prokuröri poolt esitatud väited ja seisukohad apellatsioonis ei lükka ümber maakohtu järeldusi ja põhjendusi otsuse selles osas. Maakohus on oma järeldustes otsuses arvestanud kõiki asjaolusid, ka QQ ja AA-ga seonduvat, mistõttu on prokuröri sellekohane väide, nagu poleks maakohus arvestanud nende asjaoludega otsuses, asjakohatu ja alusetu. Prokurör ei ole esitanud apellatsioonis põhjendusi ega viidanud materiaalõigusenormile, mis annaks võimaluse rahapesu koosseisu avada ilma eelkuriteo sündmust tuvastamata. Apellant ei nõustu maakohtu järeldustega eelneva kuritegeliku tegevuse välistamise osas seonduvalt majandustegevusega finantsteenuse osutamisega seotud tegevusalal. Apellant teeb küll viite makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu seletuskirjas väljendatud seisukohale, kuid arusaamatuks jääb, kuidas nimetatud seisukoht mõjutab maakohtu järeldusi ja põhjendusi materiaalõiguse kohaldamisel. Apellatsioonis puuduvad põhjendused, milles seisnes maakohtu poolt väär materiaalõiguse kohaldamine ning kuidas oleks kohus pidanud seadust õigesti kohaldama, mistõttu on apellandi seisukoht selles osas põhjendamatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Vastavalt KrMS § 331 lg-le 2 arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piirides. Apellandi viited KrMS §-le 268 lg 5 ja 6 on selles valguses asjakohatud, kuivõrd vaidlustatud ei ole maakohtu otsust KrMS § 338 p 3 alusel, mis sätestab kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral. Apellatsioonis on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse materiaalõiguse väära kohaldamise osas ja jääb endiselt esitatud süüdistuse juurde, mistõttu on apellandi taotlus ringkonnakohtule, 17 kontrollida süüdistatavate käitumise vastavust
Maakohus on otsuse lk 76-78 põhjalikult analüüsinud OOO-ga Z ja RR-ga seonduvat, hinnanud asjas olemasolevaid tõendeid, ekspertiisiakte ja järeldanud, et kassa väljaminekuorderitele on alla kirjutanud R ja et puudub usaldusväärne tõendite kogum, mis lükkaks ümber süüdistatavate ja tunnistaja R sellekohased kokkulangevad ütlused. Apellatsioonis puuduvad põhjendused, miks kohtu poolt sellisele järeldusele jõudmine oli väär, kuidas kohus oleks õigesti pidanud hindama tõendeid ja millisele järeldusele jõudma. 8.3. XX kaitsja vaidleb apellatsioonile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Kuigi apellatsioonis palutakse XX süüdi tunnistada muuhulgas ka
järgi, ei ole selles osas esitatud ühtegi menetlus- või materiaalõiguse väidetevale rikkumisele tuginevat väidet, miks on maakohus seda sätet valesti kohaldanud. Samuti ei ole esitatud ühtegi seisukohta, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata
§-i 372. Kaitsja arvates on maakohtu otsus tervikuna väga põhjalik. Kohus ei ole esitanud ühtegi meelevaldset või ekslikku väidet. Kohtu arutlus ja tee, kuidas jõuti õigeksmõistva otsuseni, on kohtuotsuse lugejale arusaadavad. Lihtsustatult on kohtu loogika raudne – kehtiv seadus ei võimalda kedagi rahapesukuriteos süüdi mõista, kui ei ole tuvastatud rahapesuobjekti kuritegelikku päritolu. Kohus on väga veenvalt selgitanud, miks puudub võimalus hinnata süüdistusaktis kirjeldatud vastavust
Prokuröri etteheited kohtule, et see ei kontrollinud XX-le inkrimineeritud tegude vastavust
Prokurör ei arvesta vähimalgi määral kaitseõigusega. Kriminaalmenetluses kehtib võistlevuse põhimõte. Selleks, et kohtul oleks õigustus minna süüdimõistvas kohtuotsuses üle sättele, mida süüdistus- ega kaitseaktis ei nimetata, tuleb sellest plaanist anda menetlusosalistele märku ja nendega seda võimalust arutada. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Apellatsioonis esitab prokurör kriminaalmenetluse jaoks uudse tõendi liigi – prokuröri kinnitus. Kehtiv seadus sellist tõendit ei tunnista. Küll aga tuleneb KrMS §-st 63 lg 1, et tõendiks on kohtuistungi protokoll. Prokurör ei viidanud, millise kuupäeva kohtuistungi protokollist tuleneb, et pooled tõepoolest arutanuks võimalust, et äkki võiks süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude suhtes kohaldada
§-e 344 ja 345. Ebausaldusväärsete andmete esitamist ei ole seadusandja pidanud vajalikuks eraldi
§-is 381
ja/või
Prokurör ei viidanud Harju Maakohtus toimunud kohtumenetluses kordagi sellele, et süüdistatavate tegevuses võiks sisalduda viidatud sätetes kirjeldatud süüteokoosseis. Seetõttu puudus süüdistavatel ja nende kaitsjatel vajadus esitada selles süüdistuses omapoolne seisukoht. Seepärast ei olnud süüdistavatele tagatud ärakuulamisõigust võimalikus süüdistuses
ja/või
Sellest johtub, et Harju Maakohus ei pidanud kontrollima süüdistatavate käitumise vastavust
nimetatud süüteokoosseisudele. Samuti apellatsioonist ei selgu, milline süüdistatav pani prokuröri arvates toime
ja/või
Ehk teisisõnu – arusaamatuks jääb, kes on see isik, kellele prokurör heidab ette dokumendi võltsimist või võltsitud dokumendi kasutamist? Seda enam jääb mõistetamatuks prokuröri etteheide, et Harju Maakohus on rikkunud KrMS § 268 lõike 5 ja 6, kuna ei kontrollinud „süüdistatavate käitumise vastavust
ja/või
tunnustele.“ 19
ja/või
sätestatud süüteod ei ole süüdistusaktis kirjeldatud faktiliste asjaolude alusel põhjuslikus seoses äriühingute U, L, S ja D arvelduskontodele laekunud summadega. Prokurör ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid otsuse lk-del 111 – 117 esitatud põhjendustele selle kohta, et AS-i Y poolt sõlmitud lepingute ja kassaväljamineku orderite sisu vastab tegelikkusele. Prokurör on apellatsioonis jätnud näitamata, kas ja kuidas on täidetud
Seetõttu on kaitsja seisukohal, et apellatsiooni etteheide AS-i Y õigeksmõistmisest
lg 3 järgi on põhjendamatu Kaitsja palub jätta riigiprokuröri apellatsioon Harju Maakohtu otsusele AS-i Y puudutavas osas rahuldamata ning kohtuotsus vastavas osas muutmata. 8.5. OO kaitsja leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust õigeksmõistva otsuse tühistamiseks. Apellatsioonist nähtuvalt ei vaidle prokurör vastu maakohtule selles, et rahapesukuriteos süüdimõistmiseks on vajalik tuvastada sellele eelnenud kuriteo tunnustele vastav tegevus, mille tulemusena saadud vara rahapesu toimepanijad käitlevad ülalnimetatud eesmärkidel, kuid leiab, et igal konkreetsel juhul ei saa nõuda vara algse pärinemisega seotud konkreetsete kuriteofaktide tuvastamist. Käesolevas asjas puuduvad tõendid ja teave selle kohta, kus, millal, kelle poolt ja kuidas on saadud raha, mida prokurör käsitab eelkuriteost pärit varana. OO-le ei ole esitatud süüdistust
Maakohus asus õigustatult seisukohale, et käesoleval juhul ei olnud U, L, S ja D ja OOO Z kohustatud oma tegevust registreerima majandustegevuse registris. Kaitsja on seisukohal, et isegi kui variisikute ja teatavas osas ebaõigeid andmeid sisaldavate kassa väljamineku orderite koostamine oleks tuvastatav, ei piisaks sellest isikute rahapesus süüditunnistamiseks. Nimetatud asjaolud ei ole ilmtingimata seostatavad Eestis toimepandud kuriteoga. Käesolevas asjas on üheks põhiküsimuseks süüdistuses nimetatud äriühingute poolt finantsteenuste osutamine Eestis. Prokurör ei ole nimetatud asjaolu põhjendanud ega ka tõendanud. Väidetav eelkuritegu (so tegevusloata majandustegevus) on käesoleval juhul olemuslikult ja ajalis-ruumiliselt lahutamatult seotud väidetava rahapesuga, mistõttu õiguslikus mõttes on tegemist ühtse, kokkukuuluva teoga. Lisaks on käesolevas asjas vastuoluline prokuröri käsitlus rahapesu objektist. Süüdistusversioonist nähtuvalt oli kuritegelikul teel saadud vara olemas enne kui alustati väidetava eelkuriteo – nimetatud äriühingute poolt tegevusloata majandustegevuse toimepanemist Eesti Vabariigis. Samuti on meelevaldne prokuröri väide, et kogu väidetava ebaseadusliku majandustegevusega seostatud äriühingute poolt käideldud raha on rahapesu objekt. Apellatsioonist ei nähtu, keda süüdistatavatest konkreetselt esitatud alternatiivtaotlus puudutab ja kas prokurör leiab, et
§-de 344 ja/või 345 koosseisutunnused võiksid olla tuvastatavad kõigi või üksnes mõne süüdistatava osas. Käesolevas asjas ei ole kõigile isikutele esitatud ühesuguses mahus ning sama teokirjeldusega süüdistust ning ka maakohus on tuvastanud kõigi 20 isikute puhul erinevad käitumisaktid. Sedavõrd ebakonkreetse alternatiivtaotluse põhjal ei ole ringkonnakohtul mingit alust kaaluda OO süüditunnistamist
§-de 344 ja/või 345 järgi. Prokurör on küll Riigikohtu seisukohtadele tuginedes käsitlenud intellektuaalse võltsimise koosseisu, kuid konstanteering, mille kohaselt käesoleval juhul võiks olla nimetatud kuriteo toimepanemine süüdistatavate poolt tuvastatav, on paljasõnaline ja konkreetsete tõenditega seostamata. Maakohtu otsuses ega ka apellatsioonis ei ole OO osas esitatud faktilisi asjaolusid, mis vastaksid
§-de 344 ja/või 345 objektiivse koosseisu tunnustele, samuti ei ole antud hinnangut subjektiivsele koosseisule. Ringkonnakohus ei saa apellatsiooni raamidest väljuda ning varasemalt OO-le inkrimineerimata kuriteo asjaolusid tuvastama asuda. Esitatud apellatsioonist ning maakohtu otsusest ei nähtu selliseid konkreetseid tuvastatud asjaolusid, mis võiksid sisustada
§-de 344 ja/või 345 koosseisu OO puhul mistõttu tuleks prokuröri alternatiivtaotlus jätta rahuldamata. Prokurör, taotledes OO süüditunnistamist rahapesus, mis on toime pandud kuritegeliku ühenduse poolt, oleks pidanud ka nimetatud süüdistuse kvalifikatsiooni põhjendama. Prokurör ei ole apellatsioonis palunud arvestada tema poolt maakohtus varasemalt esitatud sellekohaseid põhjendusi. Kaitsja esitab OO poolt antud ütlused ja leiab, et tema kohtus antud ütlused on usaldusväärsed ja arvestatavad järelduste tegemisel süüdistuse asjaolude kohta Süüdistuse kohaselt on OO-le etteheidetav sisult ebaõigeid andmeid sisaldavate kassa väljamineku orderite koostamine, mille kohta OO ja teised süüdistatavad on selgitusi andnud. OO üksnes valmistas ette ja koostas dokumente talle edastatud andmete alusel, sularahaga tegelemine tema tööülesannete hulka ei kuulunud. Ainuüksi asjaolust, et OO töötas AS-i Y töölepingu alusel ei saa teha järeldusi rahapesu või kuritegelikku ühendusse kuulumise tõendatuse kohta. Käesolevas asjas ei ole tuvastatavad mingid OO teod AS-i Y, mis ei ole hinnatavad tavapärase tööülesannete täitmisena, või väljuksid nende raamidest. Kohtule prokuröri poolt esitatud tõendid ei kinnita käesoleval juhul süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemist OO poolt põhiteona, sellele kaasaaitamist ega mingit muud kuritegu. Kuivõrd prokurör on apellatsioonis piirdunud üksnes objektiivsete asjaolude ja materiaalõiguse normide analüüsiga, ei saa OO süüditunnistamise taotlemist lugeda piisavalt põhjendatuks. Apellatsioonist ei nähtu, kas üldse ja millistele asjaoludele tuginedes on prokurör asunud seisukohale, et ka kuriteo subjektiivne koosseis on tõendatud. Prokurör ei ole seejuures ka palunud arvestada maakohtus varasemalt esitatud põhjendusi. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et OO oleks toime pannud
lg 2 p-des 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava või mõne muu kuriteo süüdistuses märgitud asjaoludel, mistõttu on põhjendatud tema õigeksmõistmine maakohtu poolt. Eeltoodu alusel on kaitsja seisukohal, et Harju Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja prokuröri apellatsioon rahuldamata. Menetluskulude osas tuleb juhinduda KrMS §-st
järgi esitatud süüdistuse osas tõendite analüüsil tugineva põhistuse sellest, et süüdistatavate käitumises on tuvastatavad rahapesu tunnusena vara valdamine, ülekandmine, kasutamine ja muundamine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu, tõelist olemust, tegelikku kasusaajat ning omandiõigust. Maakohtu järeldust nimetatud RahaPTS § 4 ettenähtud varjamistegevuse tuvastatuse osas ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud ning kolleegium nimetatud järeldusega ja põhjendustega nõustub ega pea selles osas põhistuse kordamist vajalikuks. 9.2. Samuti on maakohus õigesti ja kooskõlas seadusega märkinud, et tulenevalt RahaPTS § 4 lg 1, kus on sätestatud rahapesu mõiste, saab
järgi kaasneda vastutus vaid juhul, kui varjamis- ja moondamistegevusele eelneb kuriteosündmus, mille tulemusena on saadud rahapesu objektiks olev vara ehk kriminaaltulu. Kolleegium leiab, et prokuröri poolt apellatsioonis esitatud arutelu rahapesu koosseisu osas ühtib maakohtu otsuses esitatud seaduse tõlgendusega kuna ka prokurör on leidnud, et on vajalik tuvastada eelnev kuritegelik tegevus, mille tulemusena saadud vara rahapesu toimepanijad seaduses ettenähtud eesmärkidel käitlevad. Viitega Riigikohtu lahendile 3-1-1-34-05 on jõudnud prokurör seisukohale, et eelkuriteo võivad sisustada kõik karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteod. Kolleegium osutab, et ka maakohtu otsusest ei nähtu eeltoodust erinevat järeldust, kuid on õigesti toonitatud seejuures kriminaaltulu tuvastatuse vajalikkust. 9.
järgi kvalifitseeritud kuritegu, ehk vastava registreeringuta ettevõtte kaudu tegutsemist valdkonnas, kus registreering on nõutav ning mis on toime pandud finantsteenusega seotud tegevusalal. 9.6. Eelnimetatud süüdistuse osas on maakohus otsuse lk 97-98 analüüsinud tõendeid seonduvalt U nimel finantsteenuste osutamisega ning on tõendite kogumi põhjal leidnud, et äriühingu pangakontolt ülekandeid AS Y pangakontole ei teinud M, kuid tuvastada pole tõendite pinnal võimalik ülekannete tegija. Otsuse lk 98-99 on kohus leidnud ja seda nii kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite kui süüdistatavate ja tunnistaja R ütluste alusel, et ajavahemikul 19.01-02.07.2009 teostas süüdistatav CC 000 Z pangakontol ülekandetehinguid. Otsuse lk 99-101 on kohus esitanud tõendite analüüsi ning tõendikogumile toetuvalt leidnud, et AA näol oli tegemist variisikuga, kelle palkas BB kokkuleppel CC-ga. Kohus asus seisukohale, et S pangakontolt ei teinud ülekandeid M. Samuti kohus leidis, et tõendatud on , et S pangakontolt ajavahemikul 06.05-02.07.2009 AS Y pangakontole tegi osa ülekandeid BB ja osaliselt ka CC, kuid nimetatud ajavahemikus ja süüdistuses lisas 5 äratoodud 26 ülekande tegijat pole võimalik tõendite alusel tuvastada. Otsuse lk. 101-103 on maakohus tõendite analüüsi pinnal tuvastanud, et ajavahemikul 07.07.2009-21.07.2010 tegutsesid BB ja CC äriühingu L pangakonto avamisel kokkuleppeliselt, kusjuures AA tegutses süüdistatavatega kokkuleppeliselt variisikuna. Tuvastatud on, et M eelnimetatud äriühingu pangakontolt ülekandeid ei teinud, vaid neid teostas AS Y töötajate juhendamisel või teadmisel keegi tuvastamata isik. Seega on kohus lugenud tõendatuks, et L pangakontolt tehti AS Y kontole süüdistusaktis lisas nr 6 loetletud ülekandeid, kuid ülekannete tegija pole tuvastatav. Otsuse lk 103-104 on maakohus tõendikogumile tuginevalt leidnud, et ajavahemikul 12.06.2009- 31.03.2010 aastal tegutsesid BB ja CC äriühingu D pangakonto avamisel ühisel kokkuleppel ja AA oli kaasatud toimingutesse variisikuna mõlema teadmisel. Kohus leidis, et äriühingu pangakontolt ei teinud ülekandeid M, kuid tõdes, et puuduvad kindlad tõendid ka sellest, et ülekandeid oleks teinud CC või BB. Kohus luges usutavaks, et ülekanded tegi AS Y töötajate juhendamisel või teadmisel tuvastamata isik, kuna toetuvalt eelkõige 23 jälitusprotokollile on tõendatud et neid ülekandeid ei tehtud süüdistatavate poolt. Kokkuvõtvalt selles episoodis kohus tuvastas ülekannete tegemise kuid mitte nende tegija. Seega ülaltoodud vaidlustamata järeldustest tuleneb, et süüdistuses etteheidetud tegude, rahaülekannete tegemine äriühingute vahel, on tõendamist leidnud. Seejuures on maakohus õigesti viidates rahapesu objektiivse koosseisu tunnustele leidnud, et eelkuriteo toimepannud isiku tuvastamine nagu ka tema süüdimõistmine pole koosseisu tuvastamise eelduseks ega seega ka oluline. Kolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldusega, et
lg 2 järgi esitatud süüdistuses etteheidetavad teod pole antud juhul käsitatavad eraldi toimepandud tegudena vaid on üheks osaks rahapesu skeemist. Samuti kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistuses äratoodud rahaülekande tehingud ei loonud kriminaaltulu. Rahaliste vahendite kandmine erinevate äriühingute kontodele, sealt omakorda AS Y pangakontole, seejärel suures osas sularahas väljavõtmine ning nende toimetamine Eestist välja, annab aluse järelduseks, et tegemist oli rahapesu objekti - kriminaaltulu - kuritegelikust taustast puhastamisega, kuid nn eelkuriteona käistatavat kuritegelikku tegevust, mille tulemusel saadi vara, süüdistuses esitatud ja kohtu poolt tõendatuks loetud tegevus ei näita. Prokuröri väited sellest, et tunnistajatest variisikute QQ ja AA poolt ebaõige sisuga dokumentide allkirjastamisega on tuvastatud rahapesule eelnev kuritegelik tegevus
tunnustel ei ole antud juhul asjakohane ega anna kolleegiumi seisukohalt samuti alust rahapesu toimepanemises süüdimõistva otsuse tegemiseks kuna on seotud varjamistegevusega ning süüdistusest ei nähtu, et sellisest käitumisest saadi kriminaaltulu. 9.7. Otsuse lk 105-106 on maakohus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, äriseadustiku ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse vastavate asjakohaste sätete koostoimes leidnud, et D, S, U, L ei olnud kohustatud oma tegevust registreerima majandustegevuse registris. Nimetatud järeldust pole apellatsioonis käsitatud ega ümber lükatud. Toetuvalt süüdistuses blanketsuse nõuet täitvate krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 4 ning makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses § 3 lg 1 p 3 sätestatule on maakohus analüüsinud tuvastatu pinnal ka äriühingute poolt finantsteenuste osutamise küsimust ning on leidnud, et äriühingute OO Z, U, L, S., D poolt ei ole täidetud äriühingute pangakontodele laekunud rahade edasikandmisel makseteenuse osutamiseks nõutavad tingimused, pole osutatud finantsteenust eeltoodud seaduste tähenduses. Prokurör, viidates makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse eelnõu seletuskirjas väljendatud seisukohale on uuesti kinnitanud, et jääb endiselt süüdistuses väljatoodud finantseenuste liigi ja määratluse juurde. Osutades kohtu õigusele muuta süüdistuses näidatud blankset tunnust sisustavat õigusnormi, leiab, et rahasiirde nõutavad tunnused pole tuvastatavad, millega välistab kohtu poolt võimalikuks peetud normi muutmise. Märgib, et välistriikides registreeritud äriühingute kontode eesmärgipärasel avamisel ning süüdistuses nimetatud eesmärkidel tehingute teostamisega on täidetud süüdistuses avatud finantsteenuse tunnused. Seega on prokurör vaid uuesti kajastanud süüdistuse sisu ega ole esitanud põhistust, milles on kohus asjakohaseid õigusnorme tõlgendades eksinud. Kolleegium, nõustudes maakohtu põhistusega leiab, et apellatsiooni väited ei anna alust nii rahapesu kui ebaseaduslikus majandustegevuses esitatud süüdistustes õigeksmõitsva otsuse tühistamiseks. 24 9.8.
§-de 344 või 345 järgi pole ühelegi isikule dokumendi võltsimises või võltsitud dokumendi kasutamises süüdistust esitatud. Prokurör on kohtule ette heitnud, et kohus, tehes õigekmõistva otsuse, pole arvestanud asjaoluga, et süüdistuse kirjeldavas osas on rahapesule vastavate tehingute kirjeldamisel avatud etteheidetav varjamistegevus läbi sisult ebaõigete dokumentide koostamise ja allkirjastamise. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks märkida, et prokuröri apellatsioonis eeltoodud seaduste koosseisutunnuste lahtikirjutamine ja viited Riigikohtu vastavatele lahenditele ei ole käsitatavad alternatiivse taotluse põhistusena süüdistatavate süüdi mõistmiseks apellatsioonikohtu poolt seni esitamata süüdistustes. Seda enam kriminaalasjas kus on 5 süüdistatavat. Kolleegium märgib, et esitatud süüdistuse pinnal, prokuröri viide KrMS § 268 lg 6, mis näeb ette võimaluse muuta kuriteo kvalifikatsiooni, pole antud juhul asjakohane ka seetõttu, et maakohus on täielikult nõustunud süüdistuses esitatud varjamistegevusega ja seda läbi ka sisult ebaõigete dokumentide koostamise. Seega puudus maakohtul ja puudub ka ringkonnakohtul vajadus sisustada varjamistegevust veel eraldi
9.
lg 1 järgi esitatud süüdistuse ja AS Yle
Kohus on avanud süüteo koosseisulised tunnused ning on tuvastanud, et tõenditena käsitatud lepingute alusel toimus reaalne ja tegelik rahade liikumine just nii nagu neid kajastasid raamatupidamisdokumendid. Maakohus tuvastas tõendite kogumile tuginevalt ja eelkõige vaatlusprotokollis kajastatu alusel, et AS Y raamatupidamisarvestuses on kajastatud kõik kontole laekunud summad. Samuti edasikantud ning sularahas väljavõetud ja orderite alusel väljamakstud summad. Kohtukolleegium jagab maakohtu seisukohta, et äriühingu varalisest seisundist ülevaate saamist ei mõjuta asjaolu kas dokumentides kajastatud sularaha välja võtnud isikuks on raha tegelik saaja või variisik, kes selle raha annab edasi kolmandatele isikutele. Kolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldusega, et kuna tuvastamist on leidnud, et äriühingu raamatupidamisdokumentide alusel on võimalik saada ülevaade aktsiaseltsi varade, kohustuste ja omakapitali suhtes, ei ole täidetud kuriteo koosseisuline tagajärg, mis välistab nii XX kui ka seeläbi AS Y karistusõigusliku vastutuse raamatupidamise kohustuse rikkumise süüdistuses. Prokurör ei ole apellatsioonis kohtu põhistusi ümber lükanud, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Apellatsiooni väited ei anna alust tuvastada materiaalõiguse ebaõiget kohadamist ega põhjust jõuda maakohtust erinevale seisukohale. 9.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.