Obsah (7)

§ 75§ 424§ 68§ 65§ 50§ 76§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 28. november 2019, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungisekretär Kristel Toots Kriminaalasja number 1-19-4604 Krim

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Aare Kärsin peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxxxxx. 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
6. Keelata Aare Kärsinil

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada Aare Kärsinit

§ 75

lg 2 p 4 alusel ühe kuu jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas.

1. Jätta rahuldamata Aare Kärsini taotlus talle Tartu Maakohtu
2. juuni 2019 otsusega mõistetud lisakaristuse tühistamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Aare Kärsin tunnistati Tartu Maakohtu
4. juuni 2019 otsusega süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 24.

aprill – 29. mai 2019, s.o 1 kuu ja 5 päeva karistusaja hulka ja mõisteti Aare Kärsini kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.

märtsi 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud ja 8 päeva vangistust võrra ja mõisteti A. Kärsini liitkaristuseks 10 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 18. juunist 2019.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti ära A.

Kärsinilt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks alates otsuse jõustumisest.

1. A. Kärsini karistuse kandmise aeg algas
2. juunil 2019 ja see lõpeb
3. aprillil
6. novembril 2019 saabusid Tartu Maakohtu Võru kohtumajale Tartu Vangla dokumendid A. Kärsini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
7. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb tema ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Uue kuriteo toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui ta tarbib alkoholi ning ta ei suuda elus ettetulevaid olukordi puuduliku probleemilahendamise oskuse tõttu adekvaatselt lahendada. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 12%. Tulenevalt karistusaja pikkusest ei ole A. Kärsinile koostatud individuaalset täitmiskava. A. Kärsin alustas vabatahtlikult
8. septembril 2019 õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuse pakutaval ehitusviimistluse (plaatija) erialal ja ta osales inspektor-kontaktisiku soovitusel ajavahemikul
9. juuli –
10. september 2019 vestlustel psühholoogiga. Vestlusel arutati perekonnaga, füüsilise ja vaimse tervisega, sotsiaalse toega, töö ja hobidega, keeruliste elusündmustega, alkoholiga, kriminaalse käitumisega ja tulevikuplaanidega seonduvat. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja tema käitumine vangistuse jooksul on olnud positiivne. Kinnipeetav saab vabanemisel asuda elama talle 2 kuuluvas majas xxxxxxxxxxxxxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Kinnipeetav saab vabanemisel asuda tööle xxxxxxxxxxx-s, mis tegeleb ehitus- ja metsandustöödega. xxxxxxxxxxx esindaja on andnud kirjaliku nõusoleku A. Kärsini tööle võtmiseks.
11. Kinnipeetavat on ajavahemikul 2018–2019 kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ta hakkas alkoholi rohkem tarvitama
12. aastal, kui tal tekkisid suured probleemid. Vangistuse ajal on ta järele mõelnud oma asjade üle ja soovib alkoholist täielikult loobuda. A. Kärsini sõnul lasi ta kodus baarikapi alkoholist tühjaks teha. Ta ei soovi osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuna tal on ema surma tõttu raske periood ning ta ei jaksa tegeleda analüüsimisega. Kinnipeetav tahab vabanemisel tööle minna ja võimalikult kiiresti vabaneda eluasemega seotud võlgadest.
13. Kriminaalhooldusametnik leidis, et A. Kärsinile tuleb ennetähtaegse vabastamise korral määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuueks kuuks. A. Kärsinil tuleb keelata alkoholi tarvitamine, sest alkoholi tarvitamine on kuritegeliku käitumise peamine riskitegur. Teda tuleb kohustada alluma alkoholivastasele ravile, sest tegelemine sõltuvuskäitumisega vähendab uue kuriteo riski ja toetab täiskarske eluviisi järgimist. Lisaks tuleb teda kohustada otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 1 kuu jooksul vabanemisest, kuna tööga hõivatus tagab aja sihipärase kasutamise ja stabiilse majandusliku toimetuleku.
14. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamist.
15. A. Kärsin selgitas kohtuistungil, et tal on olemas töökoht ja elamine, alkoholist on loobunud. Vangistuses viibimine on andnud palju aega asjade üle järele mõelda. Vahepeal suri ema ning süüdimõistetu on seda raskelt üle elanud. A. Kärsin soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohtumääruse põhjendused
16. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, arvutatakse karistusaega KrMS § 414 lg 2 kohaselt vanglasse saabumise ajast.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Praeguseks ajaks on Aare Kärsin temale mõistetud 10 kuu ja 3 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud ning kinnipeetaval on õigus avalduse menetlemisele. 3 10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.

§ 76

lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks

§ 75kohasele käitumiskontrollile.

Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud informatsiooni kohaselt saab A. Kärsin elama asuda oma endisesse elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxx. 11.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid (RKKK 3-1-1-12-17 p 19). Kohtu hinnangul tähendab

§ 76

lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest kuriteo raskusele antakse hinnang juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel mõistetava karistusega (vt nt RKKK 1-09-14104/142, p 20).

1. Uute kuritegude toime panemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. Tartu Vangla iseloomustuse järgi on A. Kärsinit kriminaalkorras karistatud kahel korral ja mõlemal korral on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega saab varem toime pandud kuritegude põhjal prognoosida uusi mootorsõiduki juhtimisi joobeseisundis. Praegu on uute kuritegude toimepanemise oht kohtu hinnangul võrdlemisi madal.
2. Edaspidise õiguskuuleka käitumise prognoosi aluseks on hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 114-10087/66 p 33). Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused ja tema käitumine vanglas on olnud õiguskuulekas. Ta alustas õpinguid plaatija erialal ja ta osales korduvalt vestlustes psühholoogiga. Ta rääkis psühholoogiga perekonnast, füüsilisest ja vaimsest tervisest, sotsiaalsest toest, tööst ja hobidest, keerulistest elusündmustest, alkoholist, kriminaalsest käitumisest ja tulevikuplaanidest. Ta kuritegude soodusteguriks oli alkohol. A. Kärsin on vangistuse jooksul mõelnud oma elu peale ja tal on tekkinud soov loobuda täielikult alkoholi tarvitamisest. Kuna A. Kärsin kannab vangistust esimest korda, on alust arvata, et vangistus on muutnud tema suhtumist alkoholi ja tema soov loobuda alkoholi tarvitamisest on tõeline. Ka asjaolu, et A. Kärsini väitel lasi ta teha kodus baarikapi alkoholist tühjaks, näitab, et A. Kärsinil on kindel plaan loobuda alkoholi tarvitamisest. A. Kärsin on alkoholist rääkinud ka psühholoogiga.
3. xxxxxxxxxxx esindaja on andnud kirjaliku nõusoleku A. Kärsini tööle võtmiseks. Seega on A. Kärsinil vabanemisel kindel töökoht, mis jätab talle vähe vaba aega, mida ta saab kasutada 4 alkoholi tarvitamiseks, ja mis tagab talle püsiva sissetuleku. Uues kohas töötamine võib anda talle uusi tuttavaid, kes võivad teda aidata hoida alkoholi tarvitamisest eemal. Süüdimõistetul on lähedased suhted oma perekonnaga ja tal on üks hea sõber. Lähedaste toetus aitab süüdimõistetul hoiduda probleemide korral alkoholi tarvitamisest.
4. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on küllaltki tõenäoline, et süüdimõistetu pärast vabanemist enam kuritegusid toime ei pane. Seetõttu vabastatakse A. Kärsin vangistusest tingimisi enne tähtaega. 16.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb A.

Kärsinile määrata katseaeg kuukeks kuuks ja katseaja algust tuleb

§ 78

p 2 alusel arvata praeguse määruse jõustumisest.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus A.

Kärsini katseajaks käitumiskontrollile. Süüdimõistetule tuleb panna

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest ja

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustus otsida endale ühe kuu jooksul vabanemisest töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas.

1. A. Kärsini taotlus talle Tartu Maakohtu
2. juuni 2019 otsusega mõistetud lisakaristuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa tühistada jõustunud kohtuotsusega mõistetud lisakaristust. Pärast kohtuotsuse jõustumist saab lisakaristuse tühistada teistmismenetluses, kui süüdimõistetu esitab Riigikohtule teistmisavalduse ja vahepeal on selgunud asjaolud, mis olid olemas otsuse tegemise ajal ja mida polnud varem teada ja mis annavad aluse lisakaristuse tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 5