Obsah (5)

§ 107§ 109§ 1§ 4§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-19365 Tsiviilasi XXXi hagi Anatek

) § 79) ja hüvitisenõude töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise eest (

§ 107

lg 1 ja 2 ning

§ 109lg 1).

TVK jättis 21.11.2017 otsusega avalduse rahuldamata. Hageja pöördus 28.12.2017 kohtusse hagiavaldusega Anatek OÜ vastu.

1. Hagiavalduse ja hageja täiendava seisukoha kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 30.12.2016 dispetšerina ning tema viimane vahetus oli 18.09.
2. Hageja hinnangul lõpetas kostja alusetult töölepingu. Kogu Anatek OÜ palgasüsteem oli ümbrikupalga näol ning ühtegi laekumist ei ole kostja hageja kontole teinud. Hageja palub kohtul tuvastada pooltevaheline töösuhe, välja mõista kostjalt

§ 109

lg 1 alusel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 410 eurot ning välja mõista töötasult viivis võlaõigusseaduses (VÕS) §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

1. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole kunagi töötanud Anatek OÜ-s ning XXX-s, mistõttu on hageja nõuded alusetud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.
3. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja vahel on olnud töölepinguline suhe ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale hagiavalduses nõutavad rahasummad. Hageja on seisukohal, et ta asus suulise töölepingu alusel
4. detsembril 2016 kostja juures tööle dispetšerina. Kostja seisukoha kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu, kuna kostja ei ole olnud hageja tööandja.
5. Kohus selgitab esmalt, et hagi esitamisel kohaldus käesolevale vaidlusele individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS), mis kehtis kuni
6. detsember 2017 ning alates hagi menetlusse võtmisest kohaldub menetlusõigusena lisaks TsMS-is sätestatule ka töövaidluse lahendamise seaduses (TvLS) sätestatu. Kohtusse pöördumise ajal kehtinud seaduse järgi sai hageja pöörduda kohtusse üksnes TVK-s lahendatud vaidlusega sama töövaidluse läbivaatamiseks (ITVS § 24 lg 1). Sama regulatsioon, mille järgi vaatab kohus läbi üksnes juba varasemalt TVK-s esitatud nõuded, kehtib alates hagi menetlusse võtmisest (TvLS § 58 lg 1). Seega sai hageja esitada kohtule üksnes nõuded, mis olid esitatud TVK-le. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist TVK-s lahendatud vaidlusega sama töövaidluse läbivaatamiseks ITVS § 24 lg 1 mõttes. TVK-s esitas hageja nõuded XXX vastu. IVT tuvastas 28.11.2017 otsusega, et äriregistri andmetel on registrisse kantud osaühing XXX. XXX, kui äriühing registris puudub. Käesolev hagi on esitatud aga Anatek OÜ vastu.
7. Kuna hüvitisenõude väljamõistmise eelduseks on töösuhte olemasolu kindlakstegemine, siis tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Seega tuleb käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Tööleping on töölepingu seaduse (

) § 1 kohaselt töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.

§ 1

mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale.

§ 4lg 2 järgi sõlmitakse tööleping kirjalikult.

Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Riigikohus on märkinud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (

§ 4lg 2, Ts

ÜS § 68 lg 3) (vt Riigikohtu lahend nr 216-5811 p 12.1). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel 2 võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda

§ 5

lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-30-12, p 11).

1. Kohus selgitas 18.12.2018 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ning tõendamiskoormist. Kuna tegemist on hageja nõude alusega, siis peab tõendama nii töö tegemist kui töösuhte olemasolu TsMS § 230 lg 1 järgi hageja. Seetõttu tegi kohus hagejale ettepaneku esitada tõendid töö tegemise ja töösuhte olemasolu kohta (tl 47-48).
2. Kohus leiab, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendanud, et poolte vahel oli alates 30.12.2016 kuni 18.09.2017 töösuhe. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, et hageja oli tööülesannete täitmisel kostjaga alluvusvahekorras, st hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et kostjal oli õigus korraldada tööprotsessi, anda hagejale juhiseid ja kontrollida tööd. Samuti ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, et ta oli kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Üksnes hageja poolt kohtule esitatud tõend selle kohta, et hageja oli kantud perioodil 2.01.2017 kuni 3.04.2017 ja 1.06.3027 kuni 1.06.2017 kostja töötajate registrisse, ei tõenda asjaolu, et pooltel oli perioodil 30.12.2016 kuni 18.09.2017 töölepinguline suhe (tl 8-9). Kohtule esitatud töötamise andmete kohaselt oli hageja kantud 1.06.2017 kuni 1.06.2017 ka XXX töötajate registrisse (tl 10). Samuti ei tõenda hageja töötamist kostja alluvuses asjaolu, et veebilehest nähtuvalt on Anatek OÜ ja XXX tegevusalaks taksovedu (tl 11 ja 11 pöördel). Kohtule esitatud käskkiri selle kohta, et hageja täitis perioodil 11.06.2017 kuni 22.06.2017 ettevõtte juhataja kohuseid XXXs ei tõenda kostja juures töö tegemist ega kostjaga töösuhte olemasolu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli töösuhe ning hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
3. Kohtu poolt kohtuotsuses käsitlemata poolte esitatud väited ja tõendid ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust.
4. Kohus võttis käesoleva tsiviilasja juurde Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 4-1/1948/17 toimiku. Nimetatud toimik tuleb kohtu kantseleil käesolevas asjas tehtud kohtulahendi jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile. MENETLUSKULUD
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu ei teki hagejale kohustust tasuda kostja menetluskulusid.
6. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3