Obsah (7)

§ 436§ 230§ 442§ 122§ 163§ 190§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind 03. mail 2019.a, Tallinnas 2-17-1

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 6.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, 2 millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 01.02.2019.a kohtumääruses (t/l 127).

1. Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 31.08.2015.a tööleping nr. 2, millise kohaselt asus kostja hageja juures tööle kliendihalduri ametikohal (TVK t/l 5-8). Samuti ei ole vaidlust selle üle, et poolte kokkuleppel on eelpool viidatud tööleping lõpetatud alates 31.07.2017.a (TVK t/l 12-13).
2. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale leppetrahv summas 2 000 eurot seoses konkurentsipiirangu rikkumisega.
3. Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 3 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu.
4. TLS § 23 lg 1 kohaselt võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada.
5. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
6. Riigikohus on 06.03.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-6-13 punktis 12 leidnud, et konkurentsipiirangu kokkulepe on töötaja ja tööandja vahel sõlmitav eraldi võlaõiguslik kokkulepe, millele viitab ka asjaolu, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimist, selle kehtivust, ülesütlemist ja võimalikku leppetrahvi kokkulepet konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel on põhjalikult eraldi reguleeritud TLS §-des 23-
8. Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 6.4 kohaselt on pooled leppinud kokku, et lepingu kehtivuse ajal tööandjale konkurentsi osutamise korral kohustub töötaja tasuma leppetrahvi 2 000 eurot, kandes selle tööandja pangakontole 10 päeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest (TVK t/l 7).
9. Eelpool osundatud töölepingu punkti 1.4 kohaselt on MTÜ OGOGO konkurentideks kõik Eesti Vabariigis asuvad või tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja sihtasutused, kes tegelevad LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega (TVK t/l 5 pöördel).
10. Kohtu ette toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja 28.07.2017.a, s.o pooltevahelise töölepingu kehtivuse ajal, asutanud XXX registrikoodiga XXX ning on selle juhatuse liige. Nimetatud ühing tegeleb konstrueerimise ja robotitehnikaalaste tundide läbiviimisega (t/l 78 pöördel).
11. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud hagiavaldusest ei tulene, kuidas XXX asutamine 28.07.2017.a kahjustab hageja olulisi huve (t/l 92 pöördel). Hageja nimetatud seisukohaga ei nõustu ning on arvamusel, et kostja poolt asutatud ja juhitud ühing on tema konkurent.
12. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja kohtu ette toonud asjaolud, millistest nähtub, et hagejal on õigustatud huvi hoida kostjale töösuhte ajal avaldatud teavet saladuses, et kaitsta enda majanduslikke huve. Kohtule esitatud pooltevahelisest töölepingust nähtub, et kostja töötas hageja juures kliendihaldurina ning kostjal oli juurdepääs hageja kliendiandmetele. Kostja sellele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Nimetatud andmete 3 (kliendiinfo, hinnakirjad jms) kasutamine äriühingu asutamisel annab äriühingule eelise hageja ees.
13. Kohus leiab, et käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud töölepingus toodud konkurentsipiirang (vt. töölepingu punktid 1.4, 1.5, 6.4) kostjale mõistlikult ja äratuntavalt ruumiliselt, ajaliliselt ja esemeliselt piiritletud (TVK t/l 5-8).
14. Kostja on kohtule esitatud vastuses leidnud, et hageja ei ole kostjale tasunud igakuiselt mõistlikku hüvitist konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest (t/l 93). Hageja leiab, et viimasel puudus kohustus tasuda konkurentsipiirangu järgimiseks igakuiselt hüvitist, kuivõrd konkurentsipiirang kehtis üksnes töösuhte ajal (t/l 101).
15. TLS § 24 lg 1 kohaselt pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see: 1) vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele; 2) on sõlmitud kirjalikult; 3) selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3; 4) see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
16. Kohus leiab, et TLS § 24 lg 1 sätestatu järgi on tööandjal kohustus tasuda igakuiselt kehtestatud konkurentsipiirangu korral hüvitist juhul, kui nimetatud piirang jääb kehtima ka peale töösuhte lõppemist. Käesoleval juhul on poolte vahel sõlmitud töölepingus sätestatud konkurentsipiirang üksnes töösuhte ajaks. Seega puudus hagejal kohustus tasuda kostjale igakuiselt hüvitist seoses kehtestatud konkurentsipiiranguga.
17. Lisaks leiab kostja, et hagejaga sõlmitud töölepingu punktid 1.4, 1.5, 6.1.12, 6.3 ja 6.4 on vastuolus heausu põhimõttega (t/l 93). Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
18. Riigikohus on 23.05.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-39-11 punktis 12 märkinud, et VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, mh töölepingule.
19. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu ja lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
20. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest saab järeldada, et kostjaga ei räägitud läbi konkurentsipiirangut ja sellega kaasnevaid tingimusi. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka kostja allkiri töölepingu keskel, millise kohaselt on konkurentsikeeluga seotud piirangud ja nende rikkumisega seotud leppetrahvid ja nende suurus eraldi läbi räägitud (TVK t/l 7 pöördel). Seega leiab kohus, et eelpool osundatud lepingupunktid ei ole käsitletavad tüüptingimustena ja konkurentsipiirang on kooskõlas TLS § 23 ja 24 sätestatuga.
21. Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga, et tähtsust ei oma leppetrahvi nõude esitamisel asjaolu, et kostja on pöördunud e- kirja teel 10.07.2017.a hageja poole sooviga lõpetada pooltevaheline tööleping (TVK t/l 40, t/l 96). Vaidlust ei ole, et mittetulundusühing XXX, mille juhatuse liige kostja on, on asutatud 28.07.2017.a, s.o ajal mil kostjal oli hagejaga kehtiv tööleping (TVK t/l 22).
22. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud e- kirjavahetusest võimalik järeldada, et pooled on töölepingu 10.07.2017.a öelnud üles. Seega lõppes kohtu hinnangul pooltevaheline töösuhe alates 31.07.2017.a (TVK t/l 12-13) ning mittetulundusühing XXX on asutatud töölepingu kehtivuse ajal.
23. Töövaidluskomisjonile esitatud hageja kodulehekülje väljavõttest nähtub hageja tegevusala (TVK t/l 18-19) ning mittetulundusühing XXX kodulehekülje väljavõte (TVK 4 t/l 20-21), millisest nähtuvad viimase poolt osutatavad teenused. Kohus leiab, et nimetatud väljavõtetega on leidnud tõendamist, et hageja ja mittetulundusühing XXX poolt osutatavad teenused kattuvad, s.o mittetulundusühing XXX tegeleb samuti LEGOkonstrueerimise ja robotitehnika alaste koolituste läbiviimisega.
24. Kuivõrd kohtu hinnangul on kostja rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingus sätestatud konkurentsipiirangut, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 2 000 eurot, kuid kostja vaidleb sellele vastu ning palub vähendada väljamõistetava leppetrahvi suurust 1 euroni.
25. TLS § 26 lg 1 kohaselt võivad töötaja ja tööandja kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
26. Riigikohus on 21.11.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-132-12 punktis 12 leidnud, et kui tasutav leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada leppetrahvi maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Selle sätte kohaselt saab kohus sekkuda leppetrahvi suuruse muutmisesse üksnes võlgniku taotlusel.
27. Seega võimaldab eelpool viidatud säte kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutav leppetrahvi summa mõistliku suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus otsustab leppetrahvi vähendamise lepingupoolte huve kaaludes. Nagu nähtub normi sõnastusest, on tegemist lahtise loeteluga. Võlaõigusseadus ei sea piiranguid kohtule, milliste asjaoludega võib kohus leppetrahvi suuruse vähendamisel arvestada.
28. Arvestades asjaoluga, et poolte vahel on sõlmitud konkurentsipiirang töölepingu kehtivuse ajaks ning mittetulundusühing XXX on asutatud kolm päeva enne pooltevahelise töölepingu lõppemist, siis ei ole kohtu hinnangul leppetrahvi nõudmine maksimummääras antud juhtumil põhjendatud ning esineb alus selle vähendamiseks.
29. Kohus arvestab leppetrahvi vähendamisel ka seda, et kostja bruto töötasu suuruseks hageja juures oli 738 eurot ning leppetrahvi nõue summas 2 000 eurot ületab seda mitmekordselt (TVK t/l 6).
30. Seega tuleb kohtu hinnangul leppetrahvi summa väljamõistmisel arvestada poolte majanduslikku olukorda ja seda, et töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu rikkumine on toimunud lühikese aja jooksul enne pooltevahelise töösuhte lõppemist. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks leppetrahvi vähendada pooles ulatuses summani 1 000 eurot.
31. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 1 000 eurot.
32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 38.

§ 442lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 000 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 5 39.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

1. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 2 000 eurot ja kohus rahuldab hagi osaliselt summas 1 000 eurot tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Samuti arvestab kohus sellega, et nii hageja kui ka kostja esindajakulud on samas suurusjärgus, s.o vastavalt 550 eurot ja 450 eurot (t/l 131, 135, 145).
2. Harju Maakohtu 09.04.2018.a kohtumäärusega on rahuldatud XXX taotlus menetlusabi saamiseks osaliselt ning kohustatud kostjat tasuma riigilõivu summas 50 eurot. Kostja vabastati ülejäänud, s.o 175 euro ulatuses riigilõivu tasumisest (t/l 69).
3. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, siis tuleb kooskõlas

§ 190lg 5 kostjalt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv summas 175 eurot.

43.

§ 179

lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. 44.

§ 179

lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 45. Käesoleva tsiviilasja juurde on võetud Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr. XXX toimik, milline tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleil kohtuotsuse jõustumisel tagastada töövaidluskomisjonile. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 6