3-19-1296/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1296 Haldusasi X.X. kaebus Tallinna linna vastu MK-Estonia veebiväljaandes 04.03.2019 avaldatud andmete ümberlükkamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada kaebus.
2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda.
3. Saata määrus kaebaja esindajale ja teadmiseks Tallinna linnale. Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. ASJAOLUD
4. MK-Estonia veebiväljaanne avaldas 04.03.2019 artikli (tl 11-13), milles sisaldus lause „väide, et tema pojale ei võimaldata sotsiaaltranspordi kasutamist soovitud mahus, ei ole korrektne“. Väljaanne avaldas Pirita LOV sotsiaalhoolekande osakonna kommentaari seoses X.X. toimunud intervjuuga ning samas artiklis. Kaebaja soovib selle väite ümberlükkamiseks vastustaja kohustamist samas väljaandes ja vastustaja kulul. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2ˡ kohaselt võib kohus tagastada kaebuse kui sellega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Isiku au ja head nime võib kahjustada halvustava tähendusega hinnang või avaldatud faktid, mis võimaldavad anda halvustavaid hinnanguid (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-3-12). Kaebaja ei ole esitanud mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõuet, kuid soovib tema hinnangul ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kaebaja väidab, et tegemist on faktiväitega (üks lause), mis ei vasta tõele. Seejuures kirjeldab kaebaja, et on aastaid taotlenud linnalt sotsiaaltransporditeenust suuremas mahus kui tema pojale (kelle eestkostja on X.X.) võimaldatakse ning endale sobivatel kellaaegadel. Selgitanud, miks ühistranspordi kasutamine liitpuudega pojale ei sobi. Märkinud, miks on sotsiaaltransporditeenuse kättesaadavus taotleja soovitud kellaaegadel oluline (et jõuda rehabilitatsiooniasutusse õigeaegselt). Põhjendanud, miks Tallinna linna poolt pakutav sotsiaaltransporditeenuse korraldus (eelkõige kellaaegade muutmine) ei ole vastuvõetav. Kaebaja asub eelneva põhjal seisukohale, et 1 sotsiaaltransporditeenus pole tema pojale soovitud mahus ja nõuetekohaselt kättesaadav ning vastustaja vastupidine väide ei ole õige. Kaebaja on seejuures kohtu hinnangul põhjendamatult võtnud välja ühe lause kogu vastust arvestamata. Kohtu arvates on tegemist ühest küljest kaebaja hinnanguga, millises mahus oleks tema pojal vajadus sotsiaaltransporditeenuse järele ning ilmselt ei ühti see haldusorgani arusaamaga sellest, millises mahus on teenuse pakkumine võimalik. Samuti tuleks anda õiguslik hinnang, kuidas kehtiv õigus teenuse korraldamist ning millises mahus ette näeb (sellises vaidluses aga ei saaks kohus tuvastada, kas võimaldatud mahus teenuse pakkumine kehtiva õiguse alusel on kooskõlas põhiseaduses tagatud õigusega riigi abile) ning seejärel tuvastada faktilised asjaolud, kuidas konkreetselt kaebaja poja puhul on teenus tagatud. Kaebaja pole seejuures isegi täpselt määratlenud, millist ajaperioodi ta silmas peab. Kohtu hinnangul ei ole Pirita LOV sotsiaalhoolekande osakond süüdistanud kaebajat veebiväljaandes valetamises, vaid pole nõustunud kaebaja hinnanguga teenuse kättesaadavuse osas. Kohtu hinnangul, isegi kui möönda, et teenuse kättesaadavus polnud piisav, ei saanud see tekitada kaebajale märkimisväärset mainekahju. Sealjuures on kaebaja esitatud haldusorgani vastustes ja kõnealuses veebiväljaandes antud selgelt mõista, et kaebajaga soovitakse teha koostööd ja probleeme silmast-silma arutada, kuid kaebaja on valinud kirja teel suhtlemise. Kohtu hinnangul on kaebaja tegelik eesmärk (tegelik eluline probleem) saada pojale senisest paremini korraldatud ja suuremas mahus sotsiaaltransporditeenust. Kohtu hinnangul käesolev kaebus selle eesmärgi saavutamisele lähemale ei vii, vaid kasvatab suhtlemise tasandil tekkinud konflikti. Samuti kaebaja kulusid õigusabile, mis ei vii kaebajat (tema poega) soovitud tulemuseni. Kohtu arvates ei ole vastustaja kommentaar kaebaja mainet kahjustanud ning eelnevast tulenevalt ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline. Põhjendatud pole käsitleda ühte lauset eraldiseisvalt ülejäänud vastusest. Kuigi hea nime ja au kaitse on õigusena olulised, pole käesoleval juhul tegemist selle õiguse intensiivse riivega, vaid pigem poolte erineva arusaamaga teenuse tagamise mahust ja korraldusest. Kohtu hinnangul on HKMS § 121 lg 2 p 2ˡ kohaldamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb tagastada.
7. Kuigi kohus kaebuse tagastab, saadab kohus määruse vastustajale teadmiseks, et vastustaja võtaks ühendust kaebajaga ning püüaks siiski lahendada kaebaja ja tema poja jaoks kahtlemata olulist elulist probleemi läbirääkimiste teel. Selleks peab ka kaebaja oma poja eestkostjana olema valmis vähemalt ametnikega kokku saama ja suhtlema. Samuti on kaebajal poja nimel võimalik esitada tegeliku eesmärgi saavutamise seisukohast kohane kaebus (vähemalt formaalselt kohane), vaidlustades, kas sotsiaaltoetusest keeldumist, taksokulude hüvitamata jätmist või kohustamiskaebuse sotsiaaltranspordi teenuse tagamiseks puudega poja vajadustele vastavalt (konkreetsel taotletaval perioodil).
8. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2 riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) 2