Obsah (7)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 5§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-110 Haldusasi X.X. kaebus kaebaja ja Y.Y. abielusuhte olemas

§ 120

lg 1 punkti 1 (faktilise asjaolu tuvastamine) ja

§ 120lg 2 punkti 2 (kohustamisnõue) alusel.

1. X.X. (edaspidi kaebaja) esitas 17.01.2020 Tallinna Halduskohtule uue kaebuse, millega palub kohtul kindlaks teha abielusuhte olemasolu kaebaja ja Y.Y. vahel. Kaebaja eesmärgiks on saada Eestis tähtajaline elamisluba, kuid vastava taotluse osas positiivse otsuse tegemiseks on vajalik tuvastada, kas kaebaja ja Y.Y. vahel on kehtivalt sõlmitud abielu.
2. Halduskohus pöördus 21.01.2020 kohtunõudega PPA poole, et selgitada välja, millises seisus on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetlus. PPA teatas 26.01.2020 vastuses, et menetlus kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas kestab ning sisulist otsust ei ole tehtud.
3. Kohus jättis 29.01.2020 määrusega kaebuse käiguta, selgitas kaebajale, et halduskohus ei ole pädev kaebaja nõuet lahendama ning tegi kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 120 lg 1 punktiga 3 ja

§ 2lg-tega 4 ja 5 kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks.

Kohus selgitas kaebajale, et kuna kaebaja tegelikuks eesmärgiks on Eestis tähtajalise elamisloa saamine ning kohtule esitatud dokumentide pinnalt ei saa välistada, et PPA on kaebaja vastava taotluse lahendamisega viivituses1, siis oleks kaebajal kohane taotleda PPA kohustamist otsustama kaebajale tähtajalise elamisloa andmine (

§ 37lg 2 punkt 2, § 46 lg 2, riigivastutuse seaduse § 6).

Juhul kui PPA peaks kaebaja taotluse lahendama kohtumenetluse kestel, siis oleks kaebajal võimalik menetluses olev kohustamisnõue asendada haldusakti tühistamise nõudega.

1. Kaebaja teatas 06.02.2020 vastuses kohtule, et ei pea otstarbekaks taotleda PPA kohustamist otsustama kaebajale tähtajalise elamisloa andmine ning jääb esialgse nõude juurde, paludes kohtul kindlaks teha avalik-õiguslikus suhtes tähtsus omav faktiline asjaolu, so kaebaja ja Y.Y. vahelise abielusuhte olemasolu. KOHTU PÕHJENDUSED 1 Vt 29.01.2020 määrus nr 3-20-110, punkt
2. 2 11.

§ 121

lg 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtu ettepanekule kaebuse muutmiseks teatas kaebaja, et jääb esitatud nõuete juurde. Kohus jääb 12.12.2019 määruses nr 3-19-2311 ja käesolevas asjas 29.01.2020 määruses väljendatud seisukohtade juurde, mille kohaselt ei ole kaebus esitatud nõuetes halduskohtu pädevuses. Kohus selgitas kaebajale, millise nõude menetlemine võiks olla asjakohane ja kaebaja õiguste kaitseks võimalik, kuid kaebaja kaebuse nõuet muuta ei soovinud. Kuna nõude valik on kaebaja ainuõigus, siis ei saa kohus menetleda kaebust nõuetes, mida kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud nõuetes tuleb aga kaebus tagastada. 12. Halduskohtumenetlust reguleerib

, mille §-st 4 tulenevalt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 5

lg 1 punkti 6 kohaselt kuulub halduskohtu volituste hulka küll avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamine, kuid selline kohtu volitus faktilise asjaolu tuvastamiseks on kasutatav üksnes juhul, kui seadus välistab haldusorgani poolt kindlat liiki tõendite kogumise. Nimetatud norm ei anna õigust kohtule sekkuda haldusorgani ainupädevuses olevasse haldusmenetluse läbiviimisse. Tähtajalise elamisloa andmise menetluses ei ole faktiliste asjaolude välja selgitamist või tõendite kogumist kuidagi piiratud. PPA ülesandeks on kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse menetluses selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 1 punkt 3 sätestab, et abielu olemasolu või selle puudumise tuvastamise menetluskorra ning nimetatud asjaolu tuvastamine on Maakohtu pädevuses. Seda menetluskorda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja soovib abielufakti tuvastamist haldusmenetluses tõendite esitamiseks. Kuigi kohus möönab, et asjaolu, kas kaebaja ja Y.Y. vahel on sõlmitud kehtiv abielu või mitte, on kaebajale tähtajalise elamisloa andmise menetluses määrava tähtsusega, märgib kohus, et selle otsuse peab tegema PPA haldusmenetluses ning selle otsuse tegemine ei eelda kohtulahendi olemasolu. Tegemist on haldusakti andmise aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamisega, mille pädevus haldusmenetluse läbiviimisel on PPA-l. Selline faktiliste asjaolude väljaselgitamine on haldusorgani uurimispõhimõtte olemuslikuks osaks, millesse kohus ei saa sekkuda ennetavalt. Halduskohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust tagant järele. Seega nõustub kohus Tallinna Halduskohtu 12.12.2019 määruses esitatud seisukohtadega ning samuti Harju Maakohtu 16.01.2020 määruses nr 2-20-494 märgituga, et kaebajal on õigus vaidlustada halduskohtus haldusakti, millega talle keeldutakse Eestis elamisloa andmisest ning kohus saab kaebust lahendades muu hulgas hinnata ka abielusuhte puudumise tuvastamise õiguspärasust. Seega tuleb kaebajal ära oodata haldusmenetluse lõpptulemus ning tema õigusi rikkuva haldusakti korral vaidlustada see kas vaidemenetluses või halduskohtus.
2. Kaebaja esitatud selgitustest ja tõenditest nähtub, et ta on püüdnud igati oma abielusuhte olemasolu vastustajale tähtajalise elamisloa menetluses tõendada.2 Seega kui PPA vajab haldusmenetluses otsuse tegemiseks täiendavaid tõendeid, siis tuleb tal need kooskõlas HMS 2 Kaebaja lisad 3.1 ja 3.2 (abielutunnistus), kaebaja ja Y.Y. ühisavaldus Harju Maakohtusse Eesti seadusandluse alusel abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks kohtu loa saamiseks ning selle osas tehtud 26.11.2019 määrus nr 2-19-17260 (kaebaja lisa 5), milles kohus leiab, et kaebaja ja Y.Y. on juba omavahel kehtivalt abielus, kaebaja 29.11.2019 e-kiri PPA-le teavitamaks vastustajat maakohtu määrusest ning küsides edasiste tõendamisvõimaluste kohta (kaebaja lisa 6), millele PPA oma 02.12.2019 kirjas sisuliselt ei vastanud (kaebaja lisa 7), kaebused abielusuhte olemasolu tuvastamiseks Tallinna Halduskohtusse (haldusasjad 3-19-2311 ja 3-20-110) ja Harju Maakohtusse (tsiviilasi 2-20-494). 3 §-dega 6 ja 36 ning VMS koguda (sh teatada kaebajale konkreetselt, mida kaebajalt täiendavalt oodatakse; kui PPA-l on küsimus abiellujate tahte küsimuses, siis saab selles osas PPA esitada küsimused kaebajale ja abikaasale), et teha ilma edasise põhjendamatu viivituseta kaebaja taotluse osas kaalutletud ja põhjendatud otsus, võttes seal juures kaebaja esitatud asjaolusid ja tõendeid arvesse. Ehkki VMS § 19 paneb tõendamiskohustuse taotluse esitajale, siis olukorras kus taotleja on oma tõendamiskohustuse täitnud, kuid PPA hinnangul on see olnud ebapiisav, tuleb PPA-l isikule selgitada, milliseid tõendeid on tal veel võimalik esitada. Kui PPA selliseid tõendeid nimetada ei oska ning PPA hinnangul ei tõenda kaebaja esitatud abielutunnistus abielusuhte olemasolu või leiab PPA, et kaebaja abielu ei ole muul põhjusel kehtiv, siis tuleb PPA-l taotlus olemasolevate andmete alusel lahendada, mitte lükata seda määramata ajaks edasi või nõuda isikult tõendeid, mida ta haldusorganile esitada ei saa.
3. Olukorras, kus PPA menetlus kaebajale tähtajalise elamisloa andmise otsustamiseks ei ole lõppenud ja haldusorgan ei ole andnud haldusakti, on kaebajal võimalik kaebusega soovitud eesmärk saavutada ka haldusakti andmise tulemusena ning kaebaja on kohtu poole pöördunud liiga vara. Kui PPA teeb kaebaja suhtes tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse, siis on kaebajal õigus pöörduda selle haldusakti vaidlustamiseks 10 päeva jooksul vaidega PPA poole või kaebusega Tallinna Halduskohtusse (välismaalaste seaduse § 222 lg 1). Elamisloa andmine on haldusorgani kaalutlusotsus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt . Halduskohus saab kaebuse lahendamisel hinnata muu hulgas ka seda3, kas PPA on 1) õiguspäraselt sisustanud asjakohased välismaalaste seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse normid; 2) tuvastanud kaebaja abieluga seonduva õigesti; 3) rakendanud menetluses uurimispõhimõtet, õigesti tuvastanud asjaolud ja hinnanud kaebaja esitatud tõendeid, sh kas kaebaja abielusuhte puudumine on tuvastatud õigesti.
4. Eelnevast tulenevalt ei kuulu kaebaja ja Y.Y. vahelise abielusuhte tuvastamine halduskohtu pädevusse ning seetõttu tuleb kaebus selle esitajale

§ 121lg 1 punkti 1 alusel tagastada. Abielu olemasolu või selle puudumise tuvastamine on Maakohtu pädevuses (Ts

MS § 102 lg 1 punkt 3) või haldusmenetluse läbiviimisel PPA pädevuses. 17.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seejuures selgitab kohus kaebajale, et kui kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga ja kaebuse tagastamisega, siis tuleks määrus vaidlustada määruskaebuse korras Tallinna Ringkonnakohtus, mitte esitada sama faktilise asjaolu tuvastamise nõudega kaebust halduskohtule uuesti. 18.

§ 104

lg 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuivõrd kohus tagastas kaebajale kaebuse

§ 121

lg 1 punkti 1 alusel, siis tuleb kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Kohus tagastab riigilõivu summas 15 eurot riigilõivu tasunud isiku pangakontole. (allkirjastatud digitaalselt) 3 Vt nt kohtulahendid asjades 3-16-2415 , 3-13-1808, 3-15-2355 4