) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning
5.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejad on kohtule kinnitanud, et neile on teada menetluse lõpetamise tagajärjed. 6.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus selgitab, et lepingupoolte vahelisele võlasuhtele ning sellest tulenevatele õiguste ja kohustuste teostamisele kohalduvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-d 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 6. Kohtu hinnangul ei ole kostja toiminud hea usu põhimõttest lähtudes 2 olukorras, kus oli väidetavalt 18.12.2018 kolinud elama Tartu linna ostetud korterisse, kuid teatas 25.12.2018 hagejatele, et keeldub täitmast oma kohustust anda üle XXX kinnistu valdus enne, kui hagejad ei hüvita temale 3943 eurot. Õige on kostja väide, et ta ei ole hagejatele pärast 01.01.2019 nende kinnisasja valdamist kirja teel kinnitanud, kuid toimikust nähtuvalt ei ole kostja hagejaid enne kohtumenetlust teavitanud ka nende kinnisasja valduse vabastamisest. Kostjal oli mõistlik võimalus vältida hagejatele menetluskulude tekkimist hagejate esindaja 29.08.2019 ettepanekule vastates, sest ettepanekust nähtuvalt hoiatati kostjat kohustuse täitmata jätmisel kohtusse pöördumise eest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate menetluskulud solidaarselt kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 7.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagejad on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 1200 eurot ja palunud kostjalt välja mõista menetluskulud 1050 eurot ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Hagejad on antud tsiviilasjas tasunud riigilõivu 300 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on
lg 11 ja lg 4 p 3 kohaselt 3500 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. Seega on hagejad tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hagejate menetluskulu (riigilõiv) 300 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Vastavalt
p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejatele on antud tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 5 tundi tunnitasuga 180 eurot koos käibemaksuga. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (vindikatsiooninõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas, kostja on hagejate nõude täitnud, asi lahendati kirjalikus menetluses) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud
Hagejate menetluskulude rahalist suurust vähendades lähtub kohus asjaolust, et hagejaid esindas kohtumenetluses juba asjaga kursis olnud esindaja (esindaja on varasemalt 29.08.2019 koostanud kostjale ettepaneku), mistõttu võib tema kvalifikatsiooni arvestades eeldada, et hagiavalduse koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem. Hagejate 10.01.2020 seisukoht sisaldab suures osas faktilisi asjaolusid valdusest loobumise aja kohta ning seaduse (
) tsiteerimist. Samas tuleb kohtu hinnangul hagejaid esindanud lepingulise esindaja tasu 180 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-19-18219 hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks 930 eurot (300 + 630). 8.
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastab kohus hagejatele pool antud menetluses tasutud riigilõivust, so 150 eurot seoses hagist loobumisega. Riigilõiv on palutud tagastada Marika Saaveri arvelduskontole nr XXX (Swedbank AS).
lg 4 alusel kostjalt hagejate kasuks välja viivise menetluskulult 780 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.