Obsah (7)

§ 74§ 424§ 65§ 75§ 68§ 751§ 691

1-19-7496 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2020, Narva kohtumaja Toimiku number 1-19-7496 (19233001025) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõ

§ 74

lg 4 alusel Hooldusalune Kristina Kuznetsova isikukood 49007123721; elukoht elukoht XXX varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 10.10.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 424

lg 1 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 65

lg 2, § 68 lg 1, § 74 lg 1, 3, § 75 lg 1, § 75 lg 2 p 9 alusel tingimisi vangistusega 4 aastat 11 kuud 1 päev katseajaga 5 aastat ning vastavalt

§ 75¹ lg 3 elektrooniline valve tähtajaga 4 kuud.

Istungil osalenud isikud kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusalune kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg 04.02.2020 Jelena Džalalova Kristina Kuznetsova Silvi Erro RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-test 1 ja 3 ning § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande taotlus Kristina Kuznetsovale mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2. Määrata Kristina Kuznetsovale kaitseajaks

§ 75lg 2 p 2 ja § 74 lg 4 alusel täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi 2020.

aastal. 3. Määrata Kristina Kuznetsovale kaitseajaks

§ 75

lg 4 ja § 74 lg 4 alusel ning tema enda nõusolekul täiendav kohustus alustada psühholoogi juures nõustamisel käimist hiljemalt

1. septembriks
2. 1 1-19-7496 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7496 tunnistati Kristina Kuznetsova süüdi

424 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.06.2017 kohtuotsuse nr 1-16-6421 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (s.o 4 aastat 3 kuud 3 päeva vangistust) ning Kristina Kuznetsovale mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud ja 3 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2019 kuni 20.08.2019, s.o 2 päeva ja ärakandmata karistuseks loeti 4 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ärakandmata vangistus 4 aastat 11 kuud ja 1 päev täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et Kristina Kuznetsova ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 9 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Samuti kohustati teda alluma elektroonilisele valvele vastavalt

§ 75¹ lg 3 tähtajaga 4 kuud.

Viru Maakohtu 10.10.2019 otsus jõustus 26.10.

2. 05.11.2019 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne Kristina Kuznetsova suhtes ettepanekuga pikendada Kristina Kuznetsovale määratud elektroonilise valve kohustuse tähtaega 2 kuu võrra, kuna süüdimõistetu takistas elektroonilise valve kohaldamist. Viru Maakohtu 09.12.2019 määrusega jäeti erakorraline ettekanne nr 8-2/442111 Kristina Kuznetsovale määratud elektroonilise valve kohustuse tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 28.12.
4. 21.01.2020 registreeris Viru Maakohtu Narva kohtumaja erakorralise ettekande Kristina Kuznetsova suhtes ettepanekuga pöörata Kristina Kuznetsovale mõistetud karistus täitmisele. Erakorralises ettekandel leitakse, et Kristina Kuznetsova on korduvalt ja järjepidevalt alates elektroonilise valve paigaldamisest rikkunud elektroonilise valve tingimusi.
5. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine Kristina Kuznetsovaga 30.10.2019, mil talle selgitati katseaja kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi. Õigused ja kohustused on talle olnud arusaadavad, mida on ta kinnitanud oma allkirjaga. K. Kuznetsovale on süstemaatiliselt selgitatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning nende mittetäitmise tagajärgi. Kriminaalhooldusalusega on korduvalt läbi viidud vestlused elektroonilise valve nõuetest ning nõuete rikkumiste tagajärgedest. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et K. Kuznetsova puhul ei ole otstarbeline jätkata elektroonilise valve rakendamist, kuna isik ei ole senimaani mõistnud, mida elektroonilise järelevalve tingimuste rikkumised tähendavad. Elektroonilise valve ajakava korduvate rikkumistega ja kontrollnõuete rikkumistega näitas K. Kuznetsova üles distsiplineerimatust ja kergemeelset suhtumist talle määratud karistusse. Kuna K. Kuznetsova ei ole motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekat eluviisi ja jätkama elektroonilise valve kohustuse korrektset läbimist, arvab kriminaalhooldusametnik, et hooldusalune ei ole võimeline katseaega positiivselt läbima.
6. Arvestades seda, et Kristina Kuznetsova rikub talle kohtu poolt määratud elektroonilise valve kohustust, teeb kriminaalhooldusametnik, tuginedes

§ 74lg 4, pöörata Kristina Kuznetsovale mõistetud karistus täitmisele.

Juhul, kui Kristina Kuznetsova ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande kohtulikule läbivaatamisele, siis vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg-le 1, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kuulutada Kristina Kuznetsova tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. 04.02.2020 kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Samas leidis kriminaalhooldusametnik, et kui kohus ei pööra karistust täitmisele, siis 2 1-19-7496 tuleks Kristina Kuznetsovale kehtestada alkoholi tarvitamise keeld. Ametnik kinnitas, et pärast viimast ettekandes nimetatud rikkumist 23.12.2019 kuni istungini 04.02.2020 on katseaeg ja sealhulgas ka elektrooniline läve kulgenud probleemideta.
2. K. Kuznetsova leidis, et taotlus tuleks jätta rahuldamata ja väljendas soovi pöörduda oma probleemides abi saamiseks psühholoogi poole. Ta on nõus seda tegema poole aasta jooksul. Ta soovis läbida katseaja vabaduses ja alluda elektroonilisele valvele määratud tähtaja lõpuni. Väidetav rikkumine oli seotud alkoholi tarvitamisega ja ta ei ole pärast seda enam alkoholi tarvitanud. Ta ei kavatse alkoholi tarvitada ka ettenähtavas tulevikus, aga kui talle pandaks see kohustus terveks katseajaks (so 2024.a sügiseni), siis oleks see liiga pikk aeg, sest on pühad ja sünnipäevad. Kaitsja Silvi Erro palus jätta karistuse täitmisele pööramata ja kohaldada leebemaid meetmeid, sh võtta arvesse tema valmisolekut pöörduda psühholoogi poole, kelle abi ta vajab. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja kuulanud ära menetluse pooled, leiab kohus, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekanne on põhjendatud osaliselt ja see on piisav selleks, et määrata K. Kuznetsovale täiendavaid kohustusi. Vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud ei ole. 9.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Käesolevas asjas on K. Kuznetsova allutatud ühe katseaja kohustusena elektroonilisele valvele, mis on süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute või narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine (

§ 751lg 1). 10. Kr

MS § 427 lg 1 näeb ette, et

§ 74

lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohtul tuleb tuvastada, kas Kuznetsova on pannud toime mõne eespool nimetatud rikkumise, millele võib karistuse täitmisele pööramisega reageerida. Katseaja nõuete rikkumist kinnitavad andmed peab esitama kriminaalhooldusametnik. Tulenevalt KrMS §-st 35 kehtib süüdimõistetule ette heidetud rikkumise hindamisele KrMS § 7 lg 3 põhimõte: kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

1. Erakorralises ettekandes on rikkumist formuleeritud ja põhjendatud järgmiselt: „Kristina Kuznetsova on korduvalt ja järjepidevalt alates elektroonilise valve paigaldamisest rikkunud elektroonilise valve tingimusi. 22.12.2019 kell 18:31 teavitas Tartu Vangla järelevalveosakonna inspektor-korrapidaja abi G T , et 22.12.2019 kell 14:32 tuli andmebaasi häire, et hooldusalusel Kristina Kuznetsova´l küljes oleva seadme rihm on rikutud ning sama minut tuli teade, et võru rihma rikkumine suletud. Helistatud mitmel korral hooldusalusele, kuid kõnedele ei vastatud. Teavitatud ka häirekeskust. 23.12.2019 kell 09.51 kriminaalhooldusametnik teostas kodukülastuse Kristina Kuznetsova elukohta aadressile XXX. Fonolukule keegi ei vastanud. Kristina Kuznetsova telefon oli välja lülitatud. Kontrolli ei õnnestunud teha. 23.12.2019 kell 10.29 kriminaalhooldusametnik võttis ühendust Kristina Kuznetsova tööandja OÜ M G raamatupidajaga I D , kelle sõnul kriminaalhooldusalune täna tööle ei ilmunud. 23.12.2019 kell 10.50 võttis kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel ühendus Kristina Kuznetsova ning teavitas, et on alkoholijoobes kodus. 23.12.2019 kell 12.20 taaskord nooremametnik teostas kodukülastuse Kristina Kuznetsova elukohta aadressile XXX. Jalavõrul silmaga nähtavad vigastused puudusid. Hooldusalune väitis, et ei kuulnud 3 1-19-7496 telefonikõnesid ja tarbib alkoholi edasi, kuid võtab kindlasti telefoni vastu. 23.12.2019 kell 12.49 kriminaalhooldusametnik võttis telefoni teel ühendus Kristina Kuznetsova´ga ning lepiti kokku, et hooldusalune tuleb 27.12.2019 kell 15.00 selgituse andmiseks Narva Kriminaalhooldusosakonda aadressile Kiriku 6, Narva. 23.12.2019 seletuses kirjutas Kristina Kuznetsova, et 23.12.2019 ei läinud tööle graafiku järgi, ei vastanud aparaadile kui ka mobiiltelefonile kuna tal oli närvivapustus, mille tagajärjel ta tarvitas alkoholi ning jäi magama.“
2. Kohus ei saa esitatud ettekandest järeldada, et Kristina Kuznetsova on rikkunud korduvalt ja järjepidevalt elektroonilise valve tingimusi ja seejuures alates seadme paigaldamisest. Nähtuvalt ettekandest paigaldati seade 04.11.2019 ja ettekanne koostati 21.01.
3. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimusid etteheidetavad tegevused 22.-23.12.
4. Nagu nähtub Kuznetsova seletusest, tema poolt kohtus esitatud SA Narva Haigla tõendist ja erakorralisest ettekandest endast, olid kõik probleemid nende paari päeva jooksul tingitud ühest ja samast asjaolust ja teost: Kuznetsova tarvitas mitu päeva alkoholi, mille tulemusena käitus ebaadekvaatselt, väljendas suitsidaalseid mõtteid ja kutsus lõpuks endale kiirabi. Jääb arusaamatuks, milles seisneb rikkumiste järjepidevus ning isegi nende korduvus on eelmainitud asjaolude tõttu küsitav. Kui kriminaalhooldusametnikul on teada veel mingid muud K. Kuznetsova rikkumised, siis pole ta neid ettekandesse kirja pannud, aga kohus saab juhinduda vaid ettekandest.
5. Esmalt tuleb tuvastada, kas ja milline käitumisakt, millega rahulolematust kriminaalhooldusametnik väljendab, on üldse

§ 74-751 nõuete rikkumine.

Ettekandest on võimalik tuletada, et Kuznetsovale heidetakse ette „elektroonilise valve tingimuste rikkumist“ ja teisal „elektroonilise valve ajakava korduvat rikkumist ja kontrollnõuete rikkumist.“ 14. Käitumiskontrolli kontrollnõuded sisalduvad ammendava loeteluna

§ 75lg-s 1.

Kohus hindab esmalt, kas on võimalik süüdistada K. Kuznetsovat nende rikkumises. Ainus ligilähedaseltki asjakohane kontrollnõue, mis K. Kuznetsovale kehtib ja võiks ettekandes öelduga seoses asjasse puutuda, on

§ 75

lg 1 p 3 – kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Esiteks aga peab kohuus toonitama, et kriminaalhooldusametnik ei ole oma ettekandes kusagil selle nõude rikkumist ette heitnud ja kohus ei näe ka võimalust ise sellist süüdistust formuleerida, kui juba kriminaalhooldusametnik seda rikkumist ei tuvastanud. Üldsõnaline kontrollnõuete rikkumisele viitamine ei ole piisav. Aga isegi kui kohus analüüsib K. Kuznetsovale etteheidetavat käitumist selle punkti valguses, ei pea ta võimalikuks talle sellise nõude süülist rikkumist ette heita. Nagu nähtub ettekandest, ei proovinudki kriminaalhooldaja 22.12.2019 Kuznetsovat külastada ja teda seega elukohas kontrollida, nii et seega pole kohtule teada, kas ta oleks saanud seda teha ja kas Kuznetsova olnuks allumatu; 23.12.2019 aga sai ametnik Kuznetsova paari tunniga siiski kodust kätte, mis tähendab, et kontroll õnnestus. Mis puudutab nõuet „esitada kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise kohta“, siis on ettekanne selleks liiga üldine ja ebaselge, et järeldada, kas K. Kuznetsovalt küsiti mingeid andmeid konkreetsete kohustuste täitmise kohta, ja juhul kui küsiti, siis kas ta esitas need. On igati võimalik, et mõnes olukorras saab andmete esitamise kohustuse täidetuks lugeda ka sellega, kui inimene ütleb, et ta pole oma kohustust täitnud. Nagu nähtub kohtule esitatud materjalidest, pidi Kuznetsova olema 23.12.2019 tööl ja kõigile sai juba samal päeval ilmselgeks, et ta seal ei olnud – st kohustuse täitmata jätmise üle vaidlust polnud. Kokkuvõttes ei ole võimalik erakorralisest ettekandest tuletada ühtegi kontrollnõuete rikkumist. Ei saa jätta rõhutamata, et kui kriminaalhooldusametnik arvab, et mingi konkreetne õigusaktides kehtestatud nõue/kohustus on rikutud ja karistus tuleb seetõttu täitmisele pöörata, siis tuleks ka ettekandes ära näidata, millist kohustust on rikutud.

1. Teiseks hindab kohus, kas K. Kuznetsova on rikkunud elektroonilise valve kohustust. Võimalikud rikkumised on loetletud ammendavalt elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra (edaspidi: Kord) § 14 lg-tes 1 ja
2. Lõike 1 kohaselt on elektroonilise valve kohustuse 4 1-19-7496 jäme rikkumine: 1) jalavõru eemaldamine kinnitusklambri avamise, klambri või rihma või seadme lõhkumise teel või muul viisil; 2) jalavõruseadme signaali järeletegemine või järeletegemise katse; 3) koduvalveseadme lõhkumine või koduvalveseadme signaali järeletegemine või järeletegemise katse; 4) kriminaalhooldusaluse lahkumine elukohast sooviga edaspidi mitte alluda elektroonilise valve kohustusele; 5) GPS-jälgimisseadme kasutamise korral tahtlik sisenemine keelatud tsooni ja sealt lahkumise korralduse eiramine. Lõike 2 kohaselt loetakse elektroonilise valve nõuete rikkumiseks elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumine.
3. Käesoleval juhul on kriminaalhooldaja teinud ettepaneku karistuse täitmisele pööramiseks seoses elektroonilise valve tingimuste rikkumisega, tuues esile elektroonilise valve ajakava rikkumist. Sellest tuleb järeldada, et kuigi erakorralises ettekandes on mainitud võimalikku valveseadme jalarihma rikkumist 22.12.2019, siis tegelikult ei ole sellist rikkumist (Korra § 14 lg 1 p 1 rikkmuist) otseselt ette heidetud. Ettekandes kirjeldatust ja ka K. Kuznetsova selgitustest kohtus saab järeldada, et pole tõendeid, et K. Kuznetsova oleks tahtlikult seadet rikkunud. Kohtus selgitas K. Kuznetsova, et tal käisid kodus “mingid spetsialistid”, kes vaatasid seadme üle ja mingeid vigastusi ei tuvastatud. Seda väidet ei kummuta ka kriminaalhooldusametniku andmed. Tõendeid, mis kinnitaks jalavõru eemaldamist või rikkumist/lõhkumist, kohtule pole esitatud. Pole ümber lükatud K. Kuznetsova enda väidetest nähtuvat oletust, et tegemist oli seadme enda rikkega. Järelikult – rikkumist polnud, seda pole ka ette heidetud ja seetõttu jääb mõneti arusaamatuks, miks seda üldse ettekandes on mainitud. Mingeid muid rikkumisi 22.12.2019 osas ei ole võimalik ettekandest järeldada.
4. Kohus tuvastab kriminaalhooldaja ettekandes kirjeldatu põhjal siiski ühe rikkumise, mille K. Kuznetsova pani toime. Nimelt kaldus ta 23.12.2019 kõrvale elektroonilise valve ajakavast ja pani seega toime Korra § 14 lg-s 2 rikkumise. Kohtule on esitatud Kristina Kuznetsova elektroonilise valve ajakava 2019.a detsembri kohta ning see näeb 23.12.2019 kohta ette seda, et kell 6:35 väljub K. Kuznetsova kodust autoga tööle XXX, kus viibib 6:45-12:00, kust ta läheb koju jalgsi ja jõuab sinna kell 13:
5. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku tuvastatust tol päeval, K. Kuznetsova 27.12 seletusest kriminaalhooldajale ja ka kohtuistungil, K. Kuznetsova 23.12.2019 tööle ei läinud. Ta tarvitas mitu päeva kodus alkoholi, kuni 25.12.2019 kutsus endale kiirabi ja viidi haiglasse. Seega pole vaidlust, et ta kaldus 23.12.2019 kõrvale elekroonilise valve ajakavast.
6. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et K. Kuznetsova on kätte saanud tema suhtes tehtud kohtuotsuse, millest nähtub, et kõrvuti muude

§ 75lg-s 1 sätestatud kohustustega kohustus K.

Kuznetsova alluma nelja kuu pikkuse perioodi kestel elektroonilise valve tingimustele. Kohtuotsus K. Kuznetsova suhtes on tehtud kokkuleppemenetluses, mis tähendab, et juba enne kohtuotsust oli K. Kuznetsova teadlik kohtu poolt kokkuleppega nõustumisel tema suhtes kohalduvatest õiguslikest järelmitest, sh sellest, et kohtu poolt kokkuleppega nõustumise korral kohustub ta alluma nelja kuu pikkuse perioodi kestel elektroonilise valve tingimustele. Kuivõrd elektroonilise valve kohaldamise eelduseks on vastava isiku nõusolek (vt

§ 691lg 1 ls 3), siis sellest järeldub, et elektroonilise valve kohaldamiseks on K.

Kuznetsova andnud oma vabatahtliku nõusoleku, väljendades selliselt ka nõustumust elektroonilise valvega kaasnevateks piiranguteks.

1. K. Kuznetsova ei eita, et ta selliselt ajakava rikkus. Ta seostab seda närvivapustusega, mille pärast ta hakkas jooma, nii et kaotas kontrolli. Ta selgitas ka kohtus, milised lähisuhtest tingitud mured ta jooma ajasid. Sellest hoolimata on kohtu hinnangul K. Kuznetsova rikkumine süüline. Alkoholijoobe seisundisse viis ta ennast ise. Seda, milline vastutustundetu käitumine tema puhul joomisele võib järgneda, teab ta ise väga hästi. Käesolev tingimisi karistus on K. Kuznetsoval justnimelt seetõttu, et ta hakkas alkoholi tarvitanuna autot juhtima ja pani seega toime kuriteo. K. Kuznetsova ise leiab, et tal pole alkoholisõltuvust. Kui see on nii, siis oleks K. Kuznetsova pidanud seda enam suutma oma alkoholitarvitamist kontrollida, aga selle asemel laskis ta teadlikult kontrollil käest minna. Selle tulemusel hakkas ta mõõdutundetult jooma ja ei läinud ajakavakohaselt tööle. Süüline rikkumine on olemas. 5 1-19-7496
2. Kaaludes järgnevalt K. Kuznetsova rikkumist ja seda, kas tema suhtes on jätkuvalt võimalik kohaldada elektroonilist valvet, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks ennatlik.
3. Esiteks on tegemist esmakordse rikkumisega ja see rikkumine pole jäme. Eeltsiteeritud Kord näeb muuhulgas ette, et kriminaalhooldusametnik on kohustatud tegema erakorralise ettekande kas siis, kui kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud elektroonilise valve nõudeid ning hoiatused ega registreerimiskohustuse sagedamaks muutmine pole rikkumisi lõpetanud, või kui esmakordne rikkumine oli jäme (Korra § 20). Kriminaalhooldusametnik võib koostada kriminaalhooldusalusele kuni kaks kirjalikku hoiatust ja alles järgmise rikkumise korral on kriminaalhooldusametnik kohustatud koostama erakorralise ettekande. Praegusel juhul on kriminaalhooldusametnik otsustanud tarvitusele võtta kohe kõige karmimad meetmed, kuigi seadus sellist karmust ei nõua.
4. Kui seadus sellist karmust ei nõua, ei pea seda vajalikuks ka kohus. Kohus ei pea elektroonilise valve lõpetamist ka seepärast vajalikuks, et ilmselgelt – nagu kinnitas ka kriminaalhooldusametnik – on K. Kuznetsova pärast 23.12.2019 juhtumit olnud korralik kriminaalhooldusalune. Seega mõjub elekrooniline valve talle positiivselt.
5. K. Kuznetsova põhjendas kohtus, miks talle on oluline olla vabaduses. Üks peamisi põhjuseid on see, et ta üritab osaleda oma lapse kasvatamises, kes elab küll vanaemaga (eestkostjaga), aga kes siiski vahepeal on tema juures ja kelle ülalpidamiseks ta maksab elatist. K. Kuznetsova selgitas, et tal on hooldusõigus peatatud, aga ta tegutseb selle nimel, et see taastada. K. Kuznetsova esitas eelneva kinnituseks kohtule ka oma ja XXX.a sündinud poja E L pangakontode väljavõtted, millelt nähtub elatise tasumine. Samuti näitab seda, et K. Kuznetsova üritab ühiskonnas produktiivselt hakkama saada, kohtule esitatud tõend tööandjalt M G OÜ.
6. K. Kuznetsova avaldas soovi pöörduda psühholoogi poole, kuna tunneb, et tal on seda vaja. Samuti kinnitas ta, et pärast detsembikuist juhtumit ei ole ta enam alkoholi tarvitanud. Kriminaalhooldusametnikul polnud esitada vastupidiseid andmeid.
7. Kõike eelmainitut arvestades leiab kohus, et vangistuse täitmisele pööramine oleks ennatlik. Elektrooniline valve on pärast 23.12.2019 tominud probleemideta ja kestab veel poolteist kuud. K. Kuznetsoval on ees veel suurem osa katseaega (rohkem kui 4,5 aastat). Tema püüdlused taastada lapsega suhted ja täita emarolli on arusaadavad ja kiiduväärsed. See, et ta töötab, näitab, et ta üritab toimida ühiskonnas toimeka kodanikuna. Kuna ta on üsna noor inimene (hetkel 29-aastane), on olemas kõik eeldused selleks, et ta võib saada nö “jalad alla” ja jätkata elu õiguskuuleka kodanikuna ja vastutustundliku emana. Vangistuse täitmisele pööramine võiks kõike seda takistada. Vangistuse täitmisele pööramine pole ka vältimatu.
8. Kuna aga rikkumine on tuvastatud, siis selleks, et analoogseid juhtumeid vältida, peab kohus vajalikuks määrata K. Kuznetsovale täiendavad kohustused, mis aitaksid õiguskuulekale elule kaasa.

§ 75

lg 2 p 2 annab kohtule võimaluse määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Nimetatud punkt lubab määrata seda keeldu terve käitumiskontrolli ajaks, mida ka tavaliselt selle kohustuse puhul tehakse. Samas ei näe kohus vähimatki põhjust, miks ei võiks kehtestada seda kohustust ka lühemaks ajaks. Kristina Kuznetsova katseaeg on pikk ja sellest on järel enam kui 4,5 aastat. Alkoholi tarvitamise keeld on seetõttu asjakohane, et nii kuriteo kui ka elektroonilise valve rikkumise pani K. Kuznetsova toime alkoholijoobes ja just selle tõttu. Keeld aitaks hoida alkoholi tarvitamist, mis tingib Kuznetsova õigusvastast käitumist, kontrolli all, kuid kohtu hinnangul on see keeld meeldetuletusena piisav esialgu ka siis, kui kehtestada see üsknes käesolevaks aastaks ehk 2020 lõpuni. Kui K. Kuznetsova suudab seda vabatahtlikult järgida, siis kinnitab juba see, et ta on võimeline oma alkoholitarvutamist ise tahtega reguleerima. Kui ta aga ei ole, siis eelduslikult selline rikkumine tuvastatakse ja on põhjust arutada uuesti karistuse täitmisele pööramist. Kohtu arvates võib lühema alkoholitarvitamise keelu kehtestada ka põhjusel, et etteheidetav rikkumine pole jäme ja on esmakordne. 6 1-19-7496 27. Samuti võib kehtestada lühema alkoholikeelu põhjusel, et kohus paneb K. Kuznetsovale ka teise täiendava kohustuse, mis loodetavasti aitab tal paremini toime tulla katseaja ja iseendaga, sh alkoholiga. Kuna K. Kuznetsova väljendas ise valmisolekut katseajal psühholoogi poole pöörduda, leides, et talle on sellest abi, siis panebki kohus talle kohustuseks pöörduda psühholoogi poole ja alustada psühholoogilises nõustamises käimist hiljemalt 1. Septembriks 2020. Kohus kehtestab nii pika tähtaja seetõttu, et psühholoogi juures vaba aja saamine ei pruugi sõltuda K. Kuznetsovast ja ta ise oli nõus poole aasta jookusl psühholoogi poole pöörduma. Selle kohustuse panemisel juhindub kohus

§ 75

lg-st 4, mis näeb ette, et kui süüdlane lubab oma käitumist parandada ja võtab endale

§ 75lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada.

28. Ülaltoodud põhjustel jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ja määrab

§ 74lg 4 ja Kr

MS § 427 lg 1 alusel katseajaks kaks täiendavat kohustust. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 7